Finantsjuht ei tohi olla finantside juht

AUTOR: TOOMAS TRUUVERK

16. märts 2016, 14:56
Äripäeva finantsdirektor Toomas Truuverk

Finantsjuhtidelt ei küsita enam, kas kuludega on korras ja kuidas meil läheb. Finantsjuht peab andma selget ja ülevaatlikku sisendit juhtimisotsuste jaoks, kirjutab Äripäeva finantsdirektor Toomas Truuverk.

Te teate küll seda tüüpi. Igas ettevõttest leiab vähemalt ühe sellise. Arvutab peast ja elab Excelis. Mõtted on struktureeritud, loogika raudne ja kipub nägema rohkem ohte kui võimalusi. Armastab vaielda. Muide üsna võrdselt esindatud nii meeste kui naiste hulgas. Aga muidu selline tore inimene. 

Loomulikult lihtsustatud, samas päris täpne iseloomustus ühe täna edukalt toimetava finantsjuhi kohta. Vähemalt nii meie kohta tihti arvatakse. Aga kas see on ka see, mida moodne ettevõte ühelt moodsalt finantsjuhilt täna vajab. Nagu öeldakse - see mis tõi meid siia, ei vii meid siit edasi. 

Vinti peale keerates armastan mitte finantsjuhtimise saladustesse pühendunuid ehmatada. Finantsjuhtimine on tegelikult lihtne. Tulen hommikul tööle, võtan sahtlist valemi ja hakkan arvutama. Ei midagi keerulist, igaühest võib saada finantsjuht.               

EV = C / (r-g) 

See on funktsioon sissetulekust, kasvust ja kapitali hinnast ja kirjeldab ettevõtte väärtuse kujunemist. Ettevõtte väärtuse kujunemine on olnud, on ja jääb printsiibilt samaks. Ei muutu. Küll muutuvad meie võimalused selle valemiga toimetada. 

Üldjoontes jaguneb finantsjuhi roll siin neljaks. Meie vastutuses on käibekapitali juhtimine (rahavood, krediidipoliitika, ladu jne), finantseerimine ja kapitali struktuuri juhtimine, aruandlus ja controlling ning viimasena investeeringute analüüs. 

Alustades otsast. Mida vähem käibekapitali hõivatud, seda parem. Ilmselge. Teame siin erinevaid laoseisu minimeerivaid tootmismudeleid, nt Dell arvutite nõudmisel (on-demand) tootmine, kus käsk tootmiseks antakse pärast tellimuse saamist. Teisalt on kogu see valdkond muutunud ülimalt tehnoloogiliseks. Elektroonilised arved, lao- ja tellimissüsteemid, andmekaeve tööriistad, et välja selgitada potentsiaalsete ostjate krediidiriski. Kõik see eeldab moodsalt finantsjuhilt väga head orienteerumist tehnoloogias. 

Edasi, finantseerimine ja kapitalistruktuur. Valdava osa Eesti ettevõtjate jaoks tähendas kümme aastat tagasi finantseerimine kas omaniku panust või suhtlemist panga laenuhalduriga, kus tulemus ühel või teisel juhul oli juhitav ja ennustatav. Tänase päeva finantseerimisvõimaluste paljusus paneb vähekogenud inimesel aga pea ringi käima. Tihti on vaja tänastel alustavatel ettevõttel olla suuteline ennast ja oma ettevõtete presenteerima samaväärselt, kui varasemalt on seda teinud vaid suurettevõtete suured finantstiimid. Ladus ja loogiline eneseväljendus on moodsa finantsjuhi puhul samatähtis kui arusaamine numbritest. 

Päris märkimisväärne muutus on toimunud controllingu valdkonnas. Seni finantsjuhtide pärusmaa ja ilmtingimata „targa ja analüütilise“ mõistuse puudutust vajav valdkond on muutunud analüütilistele juhtidele töövahendit loovaks tegevuseks. Ehk enam ei küsita finantsjuhilt, kuidas meil läheb ja kas kuludega on korras. Nüüd oodatakse finantsjuhilt controllingu tööriista, millega juht saab ise igal hommikul kiire ülevaate ettevõtte tervisest. Moodne finantsjuht peab olema kodus andmelaonduses, dashboardides ja suutma valida õiget BI (business intelligenceI) tööriista. 

Ja loomulikult ei saa unustada äri ja kasvu. Vanad ärid lüüakse jalust üleöö. See, kuidas seni töötatud, ei pruugi järsku enam olla piisavalt hea. Näljased start-up-id noolivad vanade ja suurte dinosauruste sissetulekuid. Tasub vaid mainida Uberit, mis ähvardab kogu taksonduse tööstusharu senise toimimise pea peale pöörata. Et jääda ellu, peab iga tänapäevane ettevõte otsima kasvu ja veelgi enam, kasvutempo püsimist. Et sellega hakkama saada tuleb mõelda ja tegutseda nagu start-up. Olla näljane, otsida ja näha uusi võimalusi ja need kiiresti realiseerida. Ja see ei ole mitte ainult ettevõtte juhtide küsimus. Kogu juhttiim, ka finantsjuht, peab olema kiire, otsiv, aktiivne. Nägema rohkem võimalusi ja olema valmis võtma kohati enda loomusele mittevastavaid riske. Hoidma silma peal ja mõistma uut äri, uusi ärimudeleid. 

Niisiis ootame moodsalt finantsjuhilt, et ta endiselt oskaks arvutada ja loogiliselt mõelda, kuid et oleks samal ajal ka hea suhtleja ja esineja, et ta oleks valmis muutusteks ja lausa otsiks neid, et ta oleks kursis ja mõistaks viimaseid tehnoloogia trende ning et ta oleks pühendunud valdkonnale, milles ta parasjagu tegev. 

Selleks, et aidata finantsjuhtidel olla juhtkonna jaoks vääriline partner, kogunemegi 14.-15. aprillil Pärnu Finantskonverentsile, mille peateema on „Ajujaht ärimudelitele“. Mul on hea meel, et ühe eespool kirjeldatud finantsjuhi saame konverentsil kuulutada aasta mõjukaimaks finantsjuhiks. Unistan, et ehk saavad aasta mõjukaimast finantsjuhist ja tänavusest ärimudelitele keskenduvast konverentsist inspiratsiooni ka teised saalis viibijad, kelle üle saame tulevikus rõõmu tunda ja uhke olla. 

Autor: Toomas Truuverk, Äripäeva finantsdirektor

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Privaatsustingimused

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: