Arvamus

Mis juhtus tublide tüdrukutega?

05. juuni 2017, 11:21

Kirjutan oma kogemusest juhi ja õpetajana igakevadise Pärnu Juhtimiskonverentsi valguses. Teadupärast oli käesoleva aasta teemaks “Koostöö ja konkurents”, mis on minu kui Noored Kooli programmis osaleja, inglise keele õpetaja, endise keskastmejuhi, tulevase ettevõtja, naise ja ema vaatevinklist igati oluline teema.

Mulle meeldib mõelda, et tänapäeval on maailm meile avatud. Seda mõtet jagan tihti ka oma õpilastega. Küll aga eeldavad avatud maailma võimalused meilt uuenenud oskusi ja pädevusi.

Number üks on kahtlemata keeleoskus, milleta on töötaja võimalused koheselt piiratud. Kuid 21. sajandil eeldatakse edukalt inimeselt ka rida globaalseid pädevusi nagu analüütiline ja kriitiline mõtlemine, paindlikkus ja kohanemisvõime, avatus teiste kultuuride suhtes, empaatiavõime, ettevõtlikkus ja loomingulisus, suhtlemis- ja koostöö- oskus.

Muide, aastast 2018 planeerib OECD PISA testide raames uuendusena ka globaalsete pädevuste kaardistamist, lisaks senisele teadmiste ja oskuste mõõtmisele.

Koos töötamist peab õppima

Rääkides muutustest koolis, siis julgen väita, et õppetöös pööratakse koostööle järjest enam aega ja tähelepanu. Tunde viiakse tihti läbi paaris- või grupitööna, toimuvad ülekoolilised ja koolidevahelised ühisüritused, võistlused, rahvusvahelised projektid jne.

Mõistagi ei kulge koostöö alati valutult ja tagasilöökideta. Minu lühike kogemus koolis näitab, et koos töötamist peab kõigepealt õppima. Tuleb olla valmis oma egost loobuma ning mõistma, et ühisele eesmärgile pühendudes saavutatakse paremaid tulemusi. Siinkohal tuleb otsapidi mängu ka kodune kasvatus.

Ärgem õpetagem oma lapsi eksimustesse ja eksijatesse halvustavalt suhtuma. Vigade tegemine, eriti õppimise protsessis, on loomulik ja tehtud vigadesse ja kaotustesse tuleks suhtuda pigem kui arenguvõimalusse.

Kust tuleb erinevus?

Konkurentsi teema puhul kõnetab mind naisena erinevus poiste ja tüdrukute vahel. Kui koolis näitavad tihti just tüdrukud häid õpitulemusi ja head koostöövõimet, siis täiskasvanuikka jõudes näeme, et enamiku ettevõtteid asutavad ja juhivad ikkagi mehed. Mis juhtus tublide tüdrukutega?

Lihtne on tuua üheks põhjuseks naiste teatud eas toimuvat ühiskondlikku rollimuutust, mil pühendutakse senise tööelu asemel emadusele ja perele. Räägitakse meeste ringkaitsest, samuti naiste madalamast riskitaluvusest, väiksemast vajadusest konkureerida, võistelda jm. Kuid kustkohast need seisukohad ikkagi pärinevad? Ühiskondlikest normidest, kasvatusest? Mida meie lapsevanemate ja õpetajatena teha saaksime, et aidata ka tüdrukutel end mitmekülgsemalt teostada?

Alustada saaksime üldisest mõtteviisi muutmisest, et väärtustada heade tulemuste kõrval ka arengule suunatud protsessi. Me teame, et ükski ettevõtmine ei ole garanteeritult edukas ja kõik projektid ei õnnestu. Konkurents on elu lahutamatu osa. Kuid kartes eksida või saavutada teistest kehvem tulemus ja jättes seetõttu pigem üldse proovimata, ei anna me ka võimalust projektidele, mis võiksid edukateks kujuneda.

Tuleb õppida riskima

Koolis olen tihti tunnistajaks olukordadele, kus häid hindeid saama harjunud tüdrukud ei julge katsetada uusi meetodeid, mis nõuavad loomingulisust, julgust riskida, aga ka valmisolekut eksida, konkureerida ja sealjuures mitte olla parim. Meie ühiskond oskab praegu väärtustada vaid edukat tulemust ja nii ka meie lapsed.

 Innustame lapsi proovima, väljakutseid vastu võtma, riskima, arenema. Ärme kiida ainult häid saavutusi, vaid ka püüdlust ja edasipürgimist. Julgustame neid leidma oma tugevusi ja arendama oma nõrkusi. See aitab igal lapsel oma potentsiaali teostada. Ehk näeme siis tulevikus meeste kõrval ka rohkem naisettevõtjaid ja -juhte?

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: