Arvamus

Neljapäevane töönädal ongi juba reaalsus

RIVO SARAPIK, ÄRIPÄEV

16. august 2017, 12:02

Paljudel eestlastel juba on nende endi teadmata ihaldatud neljapäevane töönädal. Ent mitte selline, nagu nad ootaks, kirjutab Äripäeva toimetaja Rivo Sarapik.

Selle on loonud moodne tööruumide planeerimine ehk avatud kontor. Seinteta büroos kulub maineka juhtimisajakirja Harvard Business Review andmeil töötajail ligi 1,5 tundi päevas ehk peaaegu terve tööpäev nädalas tühja. Ent kui neljapäevase töönädala all peetakse silmas nelja töö- ja kolme puhkepäeva, siis on selline sunnitud lahendus sellest kehvem. Tööajast võetud 1,5 tundi on perega ja hobide või puhkusega veedetud taastumisaja asemel sisustatud keskendumisraskustega, töö tegemise segamisega, kasvava ärrituse ja ärevuse ning töötahte hääbumisega.

Näiteks töötajate emotsionaalset seotust töökohaga uuriva Gallupi andmete järgi on Eestis 84% inimestest mittepühendunud – nad on ükskõiksed, ei panusta ei klientide teenindamisse või ettevõtte arendamisse ning otsivad tõenäoliselt juba järgmist tööd, iga viies töötaja aga lausa tegutseb ettevõttele vastu. Töökeskkonna viimine vastavusse inimese vajadustega on võimalus neid näitajaid parandada.

Seejuures ei segagi ainult helimüra, sest jutuvadast ja endasse mittepuutuvast (mida tihti info liigutamiseks või naljadeks peetakse) saab eralduda kõrvaklappidega. Palju sõidab sisse just visuaalne, silmaga haaratav nn müra, mis on üks avatud kontoris enim tuska tegevaid nähtusi. Piisab vaid remondimehel taamale seinakatet paigaldama tulla, konditsioneerist tilkuvast veest tekkinud elevusest või kedagi taga otsivast kolleegist, kui ongi juba tähelepanu hajunud.

Miljonid eurod jäävad teenimata

Tunduvad – ja ongi – tühised asjad, ent iga sellise segajaga häiritud tähelepanul võib võtta 20+ minutit, et uuesti tööots üles korjata ning keskendunult edasi minna.

Arenenud riikides tehtud uuringute järgi jääb segamise läbi saamata ja väärtust loomata miljardite eurode väärtuses. Näiteks 31 miljoni tööealise elanikuga Suurbritannias haigutab seetõttu 58–78 miljardi eurone auk. Eks tootlikkuse suurendamine ole Eesti ettevõtetelegi küsimus, mis vajav lahendamist. Saaks asjad rutem tehtud, väheneks ka vajadus töökäte järele.

Samas on avatud lahendustel ka palju eeliseid – soodsam rajada, silme all olemine distsiplineerib, rohkem õhku ja ruumi ning tõesti info liigub jne. Kadumas avatud kontorid ilmselt pole. Küll eeldab see lisaks ettevõtjale, kes probleemi teadvustab ja ka vaiksemaid ruume eraldumiseks planeerib ning kodus töötamist võimaldab, oskuslikku kasutamist ka töötajailt endilt. Näiteks valida hoolikalt info jagamise viise ehk kas iga kild peab lendama üle kontori või saab ka näiteks Skype’is edasi anda, tulla varem tööle või vastupidi, hiljem ja õhtul rahus teha või rääkida läbi etikett – kui kõrvaklapid peas, siis pole vaja segada jne.

 

Allikas: Äripäev.ee

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: