Arvamus

Hea haridus on ka tööandjate teha

MATTIAS MALK, NOORED KOOLI PARTNERLUSSUHETE JUHT

11. september 2017, 14:26

Hästi toimiv haridussüsteem on eduka majanduse ja riigi alus – seda teab ilmselt iga ettevõtja. Üldteadmine pole aga see, et endiselt lahkub arvestatav hulk 18–24aastaseid haridussüsteemist varakult.

Teadmised, oskused ja kogemus, mida õpilane haridusteel omandab, on otseselt kasuks tulevasele tööandjale. Ettevõtjad soovivad täita suuri eesmärke – pidada sammu Euroopa majanduskasvuga ja tabada tööhõivega seotud sihte, kuid nende eesmärkide täitmiseks ei piisa enam vaid põhiharidusega töötajatest, kelle väljavaated tööturul on seetõttu oluliselt limiteeritud.

Mida mina teha saan?

Oma töös puutun tihti kokku ettevõtjatega ja üritan veenda neid panustama hariduse edendamisse. Osa sellest on kohtumistel käimine, kus on teemaks Eesti hariduse üldseis ja väljakutsed ning see, mida Noored Kooli nende lahendamiseks ette plaanib võtta. Seda, et Eesti hariduses on kitsaskohti, kuuleb neil kohtumistel tihti. Tõdemust, et Noored Kooli panus nende lahendamisse on viimase kümne aasta jooksul väärtuslik olnud, kohtab ka üsna sageli.

Kõiki süsteemi probleeme ei suudaks vabaühendused niikuinii lahendada. Ei peakski. Küsimust “mida mina teha saan, et aidata?” kuuleb aga harva.

Rahaline tugi pole ainus võimalus

Jah, esmalt otsib iga vabaühendus ettevõttelt rahalist tuge. See lihtsalt võimaldab neil oma tööd teha. Kuid järjest enam väärtustatakse ja oodatakse ettevõttelt sisulist partnerlust. See tähendab kahesuunalist koostööd, kus vabaühendus ja ettevõte loovad üksteisele lisaväärtust. See eeldab ühist eesmärkide seadmist, ühist missiooni, ühiseid väärtusi. See nõuab ettevõtet, kes ka päriselt tahab midagi ühiskonna heaks ära teha.

Noored Kooli partnerite näitel on selleks hariduse parendamine terves Eestis, mõnes linnas või kindlas koolis. Aga ka päriselu toomine kooli, et kool tooks omakorda parema päriselu. Majanduskeeli kutsutakse seda investeerimiseks

Kool on homse ühiskonna peegel

Selline, milline on kool täna, on ühiskond homme. Olukorras, kus Eesti on liikumas ühest majandusruumist teise, on ootused töötajatele muutumas. Samas on muutunud ka ootused tööandjatele endile, kusjuures oodatakse ettevõtetelt järjest enam töötajate arenguvõimalust, aga ka reaalset sotsiaalset vastutustundlikkust.

Päris hoolivust, mis läheb vaid tulunumbrites planeerimisest kaugemale. Lihtsustades on korporatsioonid out ja inimlikkus in.

Hea on näha, et ka järjest enam ettevõtteid taipab, kui oluline roll on heal haridusel lisaks majanduslikele ka kõige fundamentaalsemate ühiskondlike väljakutsete lahendamisel.

Haridusse panustamine on oluline

Põhjusi panustada haridusse on ka palju kohesema mõjuga. Ühelt poolt aitab see kujundada ettevõtte vastutustundlikku mainet, mis on tihedas konkurentsis klientidele järjest olulisem tingimus. Teisalt on kohene ja mõõdetav mõju ka ettevõtte töötajatele.

Tööajast heategevusse panustamine on suurepärane arenguvõimalus ja motivatsioonisüst. See on potentsiaalne eduelamus reaalse, elulise probleemi lahendamisel. See on võimalus näidata väärtusi, mis on inimliku ettevõtluse aluseks. See on reaalne hoolivus, mis on kasuks nii ettevõttele ja töötajatele kui ka ühiskonnale laiemalt.

Algav õppeaasta on võimalus panustada haridusse. Seda ei pea tegema läbi eksisteeriva vabaühenduse. Seda ei pea tegema tohutul määral ja seda ei pea isegi pidevalt kajastama. See vajab aga reaalset strateegiat, paigas väärtusi ning tahet ja arusaama mõjust, mida üks ettevõte omama peaks.

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: