Intervjuu

Pärnu Finantskonverentsi peaesineja Christian Rangen: ettevõtted peaksid tehisintellekti tõsiselt suhtuma

VILLU ZIRNASK

16. märts 2016, 15:44
Pärnu Finantskonverentsi peaesineja Christian Rangen

Pärnu Finantskonverentsil esinev ärimudelite ekspert Christian Rangen rääkis intervjuus, et tänapäeval on vähe ulmet ning paljud hullumeelsed ideed on juba praegu tegelik tehnoloogiarendus.

Viimasel ajal on meedias teemaks olnud uued edusammud tehisintelligentsi loomisel (näiteks arvuti õpetati mängima malest keerukamat strateegiamängu go). Mida teie sellest kõigest arvate – ennustustest, et tehnoloogiline progress kiireneb eksponentsiaalselt, et surematuse saavutamine on 30-40 aasta küsimus jne. Kui ettevõte teeb strateegilisi plaane järgmiseks 5-10 aastaks, kas peaks seda kuidagi arvesse võtma või suhtuma kui meelelahutuslikku ulmesse?

Ulmekirjanik William Gibson ütles kunagi: „Tulevik on juba siin, kuid ta pole lihtsalt võrdselt jaotunud.“ Tehisintellekti kohta võib just niimoodi öelda. Ettevõtted peaksid tehisintellekti tõsiselt suhtuma mitte 5-10 aasta perspektiivis, vaid juba praegu.

Autotootja Volvo alustus hiljuti koostööd tehisintellektifirmaga Nvidia, et luua sügavõppe (deep-learning) võimega juhtimismasin isesõitvatele autodele. Toyota andis hiljuti teada miljardi dollari suurusest investeeringust uude tehisintellekti uurimise asutusse. Tesla ja Google isesõitvad (või peaaegu isesõitvad) autod juba sõidavad USA-s ringi.

USA firma Transplantary kasutab tehisintellekti, et kaardistada kosmoseinvesteeringute ökosüsteemi. See idufirma on viimased 18 kuud teinud koostööd tehisintellektiteema liidritega, et luua terviklik investeerimiskeskkond ja soovitusmootor uute kosmoseinvesteeringute tegemiseks.

Hongkongi riskikapitalifond Deep Knowledge Ventures määras tehisintellektiga roboti oma nõukogusse, et uuendada tema abil 20 aastat vana riskikapitalirahastamise otsustusprotsessi.

Küsimus on: mis on tänapäeval veel päriselt ulme ja mis on juba tegelik tehnoloogiaarendus. Nõustajana aitan ma oma klientidel identifitseerida strateegilisi „ebatõenäolisi partnereid“ ja arendada sellest lähtudes muutumisstrateegiaid täiesti uute ärimudelite loomiseks väljaspool majandusharu traditsioonilisi tavasid.

Me näeme kõikjal suuri hüppeid – ootamatult saab siin ja seal võimalikuks enneolematu. Isesõitvad autod, kosmosekaevandused, droonid, robootika, päikeseenergiajaamad kosmoses, liha 3D-printimine… 5-10 aastaga võib väga palju juhtuda.

See on põhjus, miks ettevõtted peavad liikuma mõtteviisilt „strateegia kui plaan“ mõtteviisile „strateegia kui muutuvate valikuvõimaluste portfell“. See ei ole lihtne, aga see on praegu kõigi tippjuhtide imperatiiv. 

Väga palju räägitakse praegusel ajal murrangulistest ärimudelitest. Mõistest disruptive on saanud moesõna. Kui palju või sageli selles veel tõelist sisu on? Paistab, et paljud püüavad seda kasutada lihtsalt endale tähelepanu tõmbamiseks.

Mõistet disruptive (murranguline)on tehnoloogia, innovatsiooni või ärimudelite kirjeldamiseks kasutatud 1995. aastast saadik, kui professor Clayton Christensen selle kasutusele võttis. Viimasel viiel aastal on üha enam näha selle ülekasutamist. Viimased poolteist aastat on käinud kõva debatt, kui mõttekas ja paikapidav see kontseptsioon õieti on. Lihtne on jõuda järeldusele, et tegu ongi lihtsalt moesõnaga, kui panna siia kõrvale veel tõsiasi, et praktiliselt iga idufirma väidab, et tema ärimudel või innovatsioon on murranguline – lõhub vana korra.

Ent murranguliste innovatsioonide teooriat ei ole siiski ümber lükatud ja tegelikult on see hoopis tugevamaks saanud. Juhtidele paljudes majandusharudes on sellest teooriast aru saamine väga tähtis. Vanu ärimudeleid purustavad jõud töötavad praegu panganduses, kindlustuses, hariduses, energeetikas ja veel paljudes olulistes majandusharudes üle maailma. Vaid vähesed vanad tegijad suudavad praegu neid strateegilisi väljakutseid juhtida. Tulevikus näeme me rohkem, mitte vähem murrangulist innovatsiooni ja murrangulisi ärimudeleid.

See ei tähenda aga, et iga idufirma peaks end investorite tähelepanu püüdmiseks murranguliseks kuulutama. Intelligentsed investorid – olgu äriinglid või riskikapitalistid – otsivad ärimudeleid, mida on võimalik mõista, mõõta ja juhtida. Investorite leidmiseks, võrgustiku loomiseks ja nähtavuse suurendamiseks on idufirmal parem liituda mõne hea ärikiirendiga – näiteks Y-combinator (USA-s) või Startup Bootcamp (Euroopas).

Moesõna mõõdu annab välja ka "skaleerimine". Ent maailm on endiselt üsna mitmekesine paik, kas ärimudelite skaleerimise võimalusi ei hinnata üle? Kus on skaleerimise piirid?

Iga digitaalset platvormi kasutav ettevõtte on praegusel ajal „sündinud globaalseks“. Värske start-up Helsingis võib hõlpsasti omada kliente nii Rio de Janeiros kui ka Kaplinnas. Eesti idufirma, mis pakub finantsteenuseid, sisaldab võimalust globaalseks skaleerimiseks esimesest päevast peale. See on põhjus, miks me näeme praegu fintech´i inkubaatorite ja kiirendite arvu plahvatuslikku kasvu. Vanasti füüsilist kohalolu nõudnud, kohalikku teenust saab nüüd pakkuda digitaalselt ja globaalselt, mõnikord olematute jaotuskuludega. Skaleerimine on tänapäeva äri väga tähtis aspekt.

Christian Rangen esineb 14.-15. aprillil Pärnu Finantskonverentsil „Ajujaht ärimudelitele“ ning räägib ärimudelite innovatsioonist ja sellest, kuidas jaotada ettevõtte ressursse, et tekiks kasv ja uued ärivõimalused. Loe konverentsi kohta lähemalt SIIT.

 

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: