Eesti projektijuhtide professionaalne tase on amatööride liigas väga hea

LIIS LEHTMETS, ÄRIPÄEVA AKADEEMIA

08. november 2016, 15:31

20aastase kogemusega koolitaja Tiit Valm usub, et hea projektijuhtimise võtmesõnadeks on kokkulepe ja kindlustunne.

Olete hariduselt insener, töötanud insenerina, olnud tippjuht nii IT-ettevõttes kui koolitusfirmas, nüüd koolitaja ja konsultandina iseendale tööandja. Kellena end praegu esitlete?
Tunnen ennast inimesena, kes on avastanud midagi väga põnevat, millega oma päevi sisustada. Esitlen ennast juhtimiskoolitaja, -konsultandi ja coach’ina. 

Mis on raskeim ja mis põnevaim väljakutse koolitaja ja konsultandina?
Ma ei ütleks ühegi asja kohta raske. Minu töö on pigem põnev. See on valdkond, kus minu arvates stampe ei ole. Iga uus koolitus on uus väljakutse. 

Kunagi ei tea täpselt, milline see koolitus hakkab olema. Kohale tuleb täiesti uus seltskond, kellega koos paneme eesmärgid paika ja asume rännakule. Seal võib juhtuda mida iganes. Üles võivad kerkida teemad, mida ma ei ole kunagi varem puudutanud. 

Üks projektijuht on minu koolitustel osalenud kuus korda. Kuna ta on vahetanud organisatsioone ja töökohti, siis on niimoodi juhtunud, et ta on alati juhuslikult minu koolitusele saadetud. Minu jaoks oli see väga liigutav, kui ta ütles, et on tohutult rahul, sest ei ole nendel kuuel korral saanud kordagi sarnast koolitust. See ütlebki, et iga koolitus on alati põnev ja ainulaadne. 

Koolitaja põhiline tööriist on tema enda isiksus. Kuidas ennast koolitajana vormis hoiate?
Vaimne erksus on väga tugevalt seotud meie füüsilise kehaga. Kuskilt olen ma kuulnud sellist väljendit, et üks mees elab hästi ja on terve, kui tal on tark naine. Minul on tark naine (naer)

Siin on kolm olulist märksõna: tervislik toitumine, liikumine ja pingevaba elukeskkond. Ma arvan, et need on mul kõik olemas.

Mainisite, et tööd on rohkem, kui ära jõuab teha. Kui palju on teil aega raamatute lugemiseks?
Raudselt on. Koolitus- ja konsultatsiooniäris on oluline hoida end kursis uute teemadega ja valdkondadega. Peab ütlema, et kui ma raamatuid loen, siis ma loen valdavalt neid, mis on seotud minu erialaga, inimestega, juhtimissüsteemidega, mõtteviisidega, filosoofiatega. 

Kas jutt, et juhtimist hakkab õpetama see, kes ise juhtida ei oska, on üldse võimalik? Kumb elukutse kummale reaalselt järgnema peaks?
Nii see ei ole – ei nii ega teistpidi. Ma võrdleksin seda spordiga. 

Ei ole nii, et treener peab olema igal juhul väga hea ja pikaajalise kogemusega mängija. On selliseid treenereid, kes on olnud väga head mängijad. Aga kõikidest nendest mängijatest ei saa head treenerit. Alati ei ole ka väga hea mängija kõige parem treener. Kogemus ja valdkonna tundmine on alati vajalikud ning valdkonna tundmist on võimalik omandada. 

Kuidas hindate Eesti projektijuhtide professionaalset taset?
Ma ütleksin intrigeerivalt, et amatööride liigas väga hea. Praegu on valdav osa projektijuhte iseõppijad. Nad üritavad seda oma parimal viisil teha, kolleegide pealt õppides, aga professionaalsele tasemele liikuda on veel hea tee käia. Nii et projektijuhtide taset hindan heaks, küsimus on ainult, et millega võrrelda. 

Kes Eesti projektijuhtidest on teile juhtimisoskustega muljet avaldanud?
Eks neid juhtimissituatsioone on palju, kus on väga ilusaid lahendusi leitud. Kui üldse kedagi välja tuua, siis see on statistikaameti 2011. aasta rahvaloenduse projekt. Seda juhtis Diana Beltadze. Miks ma selle näite toon? Minu teada on ta ainuke projektijuht, kes on käinud vabariigi aastapäeval presidendi vastuvõtul projektijuhi tiitliga. Tõepoolest, häbematult keeruline projekt, mis algas väga keerulistes majanduskriisi oludes ning nõudis riigi poolt tervet rida otsuseid. See projektijuhtimine ei piirdunud ainult statistikaametiga, vaid jõudis edasi riigi ja pärast ka ühiskondlikule tasandile.

Niisuguste projektide eestvedajad peaksid analoogselt ühiskonna tähelepanu saama.

Milline on hästi juhitud projektimeeskond?
Projektijuhtimine on tõsine ja väga huvitav valdkond. Projektijuhtimises saame rääkida projekti edukusest ja projektijuhtimise edukusest. 

Projektid on suhteliselt lühiajalised, võrreldes organisatsiooni juhtimise elueaga. Tulemused on kiiresti mõõdetavad. See tähendab, et projektijuhil tuleb enne projekti algust meeskonnaga ja erinevate huvipoolte, tellijate ning tarnijatega, kokku leppida, kuidas seda projekti juhitakse. 

Kui see on omavahel kokku lepitud, siis on ka mõõdupuu kokku lepitud, millega saame suhteliselt lühikese aja pärast võrrelda, kas kõik on plaanipäraselt läinud. See on hästi ratsionaalne hinnang. 

Emotsionaalseks hästi juhitud projekti või projektimeeskonna mõõdupuuks on kindlustunne. Kui nii meeskond kui erinevad huvipooled tunnevad kogu projekti teostamise käigus kindlustunnet, siis on projekt hästi juhitud. Võtmesõnad on kokkulepe ja kindlustunne. 

Milliseid ettevõtteid olete oma koolitus- ja konsulteerimispraktikas tõeliselt imetlenud?
Iga organisatsiooni sisse minnes on põnev. Igal pool tehakse asju natukene omal moel. Igast organisatsioonist leian väga põnevaid ja ka selliseid momente, kus ma ise tunnen, et ahhaa, vot see on tõesti hästi tehtud. Kuid nüüd jällegi leida see üks on väga keeruline. 

Tooksin välja sellise organisatsiooni nagu päästeamet. Ma olen nendega väga pikalt tööd teinud ja nende mõtteviis, meeskonnatöö ja keskkonna tajumine, need on mulle jätnud päris arvestatava elamuse. See organisatsioon tervikuna tegutseb ju meie elude eest. Nad ei saagi teistmoodi mõelda ega tegutseda, kui nad seal sees mõtlevad ja tegutsevad. 

Mis teemad on koolitusmaastikul tulekul, mida ennustate?
Üks on kindel – inimese kui isiksuse osatähtsus ühiskonnas aina kasvab. Meil on praeguste tehnoloogiate juures, isiksuse ja inimesena, aina rohkem võimalusi individuaalselt hakkama saada. See tähendab teisalt jälle seda, et me peame ühelt poolt õppima ise oma elu ja oma töökeskkonda juhtima ning hakkama saama. Ja teisalt peame õppima koostööd tegema ka erinevate inimestega. Mitte ainult nendega, kellega me oleme harjunud koostööd tegema. Üks tõenäoliselt jätkuv trend on igasugune kaugtöö, mida tuleb meie töökeskkonda aina rohkem juurde. 

Levib mõtteviis, et igaüks saab projektijuhtimisega hakkama. Kuidas teie seda kommenteerite?
Muidugi saavad hakkama. Absoluutselt. See on täpselt sama, kui me küsime, et kas me kõik oleme võimelised kõrgust hüppama. Küsimus on, kui kõrgest latist. Kui me oleme pannud lati 10 cm kõrgusele, siis enamik inimesi saab sellest üle. Teine asi on siis, kui latt on kahe meetri kõrgusel. Siis hüppajate arv drastiliselt väheneb. 

Teatud tasemel saavad päris kindlasti kõik hakkama. Siin tulevad mängu jällegi ühiskondlikud ootused, kui me räägime kutselisest projektijuhist. Olen veendunud, et kindlasti on ka selliseid, kes ei ole kutselised projektijuhid ja saavad veel pareminigi hakkama. Sel juhul ma võin ka väita, et jah, kõik saavad 10 cm latist kuidagi üle. 

Miks võtta tööle kutsetunnistusega projektijuht?
See on kindlustunde küsimus. Eesti projektijuhi kutseeksamil peab projektijuht tõendama ja tõestama, sõltuvalt kutse tasemest, 40–46 erineva kompetentsi olemasolu. Ta testitakse päris korralikult läbi, enne kui kutse omistatakse. Ja see annab teatava kindlustunde. 

See on sama, kui ma olen kooli läbi teinud, aga lõpueksam on tegemata. Kõik on saanud ühesuguse annuse infot, aga see, kes lõpueksamid ära tegi ja kooli ära lõpetas, on parem inimene. Miks? Temas on niisugune kogus kindlustunnet, mida teises, kes jättis viimase sammu tegemata, ei ole. Ja selle kindlustunde pealt on võimalik palju suuremaid asju ära teha. Iga eesmärgi tegemiseks on vaja enesekindlust.  

Mida annab projektijuhi kutsetunnistus ettevõttele?
See on maine ja kindlustunde küsimus, kui me saame väita, et töötame kutselistega. Kui ettevõtete juhid teavad kutsete nõudeid, kaasa arvatud projektijuhi kutsenõudeid, siis neil tekivad õigustatud nõuded spetsialisti ja ka projektijuhi suhtes. 

Teiselt poolt tekib projektijuhtidel läbi kutsete ka kohustus. Laiemas mõttes taandub kõik jälle kindlustundele. Tänu sellele, et on olemas teatud kokkulepitud teadmiste ja oskuste, või laiemas mõttes kompetentside olemasolu, hakkab see mõjutama ettevõtete majanduskülge. See mõjub rahas. Kui profid suudavad teha professionaalsel tasemel oma tööd, siis see on alati efektiivsuse küsimus. 

Mis on üldse kutsestandard?
Nii nagu eeskiri annab mingisuguse reeglistiku, siis kutse on teatav kompetentside kogum, kus me ühiskondlikult oleme määratlenud, et selle eriala juures on sellised tegevusviisid ja sellised teadmised ja oskused olulised. 

Kuivõrd on ühe konkreetse kutselise projektijuhi teadmised rakendatavad erinevates valdkondades ja organisatsioonides?
Kuigi projektijuhi kutses nõutavad kompetentsid on universaalsed ja projektijuhtide probleemid on igas valdkonnas täpselt ühesugused, ei saa minu meelest ühe valdkonna projektijuht teises valdkonnas ilmselt samaväärselt hakkama. Andke andeks, IT inimesed, aga mõni IT projektijuht võib ehitusplatsil lihtsalt surma saada, sest ta ei taju neid ohtusid, mis selles keskkonnas valitsevad, ja ta ei näe ka võimalusi, mis seal on. Eriala või valdkonna tundmine on ikkagi hädavajalik. 

Kui me räägime suurtest projektidest, kus on 100 inimest ja rohkem, siis selle projekti juhtimine läheneb juba ettevõtte või organisatsiooni juhtimise tasemele. Sel juhul üldprojektijuht tegeleb juba hoopis teiste küsimustega, kui seda väiksema meeskonna juht vahetult ja otseselt vastava valdkonna spetsialiste juhib. Eriala keskkonna tunnetus on ülioluline. 

Kuidas valmistuda koolituseks nii, et sellest maksimaalselt kasu saada?
See kõik oleneb sellest, mida osaleja tahab. On kaks varianti, kas inimene on tahtnud tulla koolitusele ise või ta on sinna saadetud. Iga koolituse alguses lasen ma mõelda selle peale, mida nad ise tahavad koolituselt saada. Kui sul on kogemus olemas, siis on ka tekkinud konkreetsed küsimused. Kui sul ei ole neid kogemusi, siis ära punnita ka. 

Kõige olulisem on olla avatud silmade, kõrvade ja meelega. Mõni asi võib tunduda selline, et olen seda ise teinud teistmoodi. Enda tegemine on õige, keegi ei palu sellest lahti lasta. Ei maksa võidelda. Tuleb püüda mõista, mis loogikad veel toimivad. Mismoodi teised osalejad asju teevad. Kui avatud meelega kaasas olla, siis tavaliselt saab kõige rohkem kasu.

Lõpetuseks, mida soovitaksite Eesti juhtidele, et pingelise töö, keerulise turusituatsiooni, ajanappuse ja negatiivsete emotsioonide kuhjumisel läbi ei põleks?
Süsteemiteooria ütleb, et igasugune süsteem püüdleb tasakaalule ja kui meie töö- ja elutempo on läinud väga kiireks, palju on kohustusi, muudkui peab tegema, siis see on viinud süsteemi tasakaalust välja. Nüüd on küsimus, mis selle võiks tasakaalu viia? 

Kui meil on palju muresid ja kohustusi, siis teisel pool on õnnetunne. Hea on öelda, et ole õnnelik. Me peame õppima õnnetunnet tundma. Igaühel on see õnnetunne erineva koha peal. Inimesed tajuvad õnnena erinevaid asju. Lihtsalt tuleb teadvustada õnnehetki. Miks ei või õnn olla see, et meil on praegu võimalus nendel teemadel rääkida.

Teised Tiit Valmist

Mees nagu orkester
Arvo Saat sõber ja kolleeg, Tallinna Arvutikooli asutaja ning tegevjuht

Tiit Valm on väga hea koolitaja ja projektijuhtimise valdkonna pühendunud eestvedaja.

Ta eristub oma kompetentsuse, kogemuse, kliendikeskse hoiaku, suhtlemisvalmiduse, kannatlikkuse jpt omaduste poolest. Kõige olulisem on koolitajale aga osalejate väga hea tagasiside. Tiidu koolitustel on osalenud tuhanded projektijuhid ja sajad firmagrupid – seega on Tiidu panus paljudes ehitistes, mis on viimase 20 aasta jooksul valminud.

Tiitu iseloomustab kõige paremini – mees nagu orkester! Ta toimetab kirega: koolituse ettevalmistamisel ja läbiviimisel, oma talu ülesehitamisel, ühistel suusareisidel, lõunamaa- ja autoreisidel, sportimisel, uute tehniliste vidinate kasutusele võtmisel. Ka pere, laste ja lastelastega jõuab kadestamisväärse hoolivusega toimetada. Ainult, et pilli ta ei mängi! 

Tugev loogika
Algis Perens, konkurent ja koostööpartner

Tiit alustas projektijuhtimise alaste koolituste pakkumist mõned aastad pärast mind.

Niipea, kui ta koolitusturule tuli, oli seda tunda, sest pakkumiste võitmine muutus keerulisemaks. Paljudel kordadel, kui valiti teine pakkuja, võis aimata, et võitis Tiit. Jätkuvalt on päris palju neid juhtumeid, kus klient küsib pakkumist meilt mõlemalt.

Samas oleme praeguseks parimad koostööpartnerid, kellel on üks asi ajada ja see on Eesti ettevõtetes projektijuhtimise efektiivsuse tõstmine, selleks lõime koos kodulehe www.projektijuhtimine.ee. Koostöös EBS Juhtimiskoolituse Keskusega viime juba aastaid läbi koolitust “Projektijuhtimise meistriklass”. Seetõttu oleme üksteist näinud ka koolitajatena, sest esimestel kordadel olime kõikides moodulites koos. Kordamööda üks koolitaja ja teine kuulaja rollis. Koolitajana on Tiit elav ja kaasahaarav ning suudab osalejad panna teema üle mõtlema ja arutlema. Tema tugevad küljed on ka loogika ning selge arusaam projektijuhtimise metoodika põhialustest.

Koostööpartnerina saab Tiiduga alati läbi arutada erinevaid situatsioone, mis on mõne koolituse või nõustamise käigus tekkinud ning analüüsida uusi ideid. Usaldusväärsusest ja sõnapidamisest ei ole mõtet rääkidagi, sest kui neid ei ole, siis ei ole võimalik mingit koostööd teha.

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: