Birgit Linnamäe: tähelepanu köitmiseks äris on vaja üllatada

Ettevõtja, strateegiakonsultant ja koolitaja Birgit Linnamäe

Birgit Linnamäe on ettevõtja, strateegiakonsultant ja koolitaja, kellest lausa õhkab sihikindlust ja kelle puhul on näha, et kõik, mida ta ette võtab, on hoolikalt läbi mõeldud. Kõige selle juures on Birgit sellegipoolest naiselikult veetleva ja lahke olekuga. Vestlesime Birgitiga sellest, kuidas ta enda kogemusi ja ka enesekindlust teistele edasi jagab.

Sinu tegevusalade loetelu on väga pikk, millist ametit või rolli pead enda jaoks kõige olulisemaks?

Kõige tähtsam roll on eneseareng, sealhulgas kursisolek nii globaalsete majandussuundadega kui asjassepuutuvate teaduste arengutega. Vaid pidev isiklik areng annab jätkusuutlikult praktilise väärtusega ainestikku koolituseks ja ärikonsultatsiooniks.

Üle 20 aasta pikkune kogemus rahvusvahelisest äriarendusest ja erinevatest tööstusharudest (sh puidu-, metalli-, tekstiili-, ehitusmaterjalide- ja toiduainetööstus) ning huviobjektina sotsiaalpsühholoogia, kasvatusteadused, lingvistika loovad valdkonnaülese aluse praktilise väärtusega koolituseks ja ärikonsultatsiooniks igasugustes olukordades.

Keerulistes olukordades paremate lahenduste kujundamise toetamine ja väärtuse loomine on kõige tähtsam. Oleks tore, kui kliendi ja osaleja ootus saaks alati ületatud.

Kuidas sattus Sinusugune habras naisterahvas sellisesse stereotüüpselt mehiseks peetavasse valdkonda nagu tööstus?

Vastutus majapidamiste ja laste eest jättis küll ajalooliselt saksa naised manufaktuurides vähema väljaõppega ja vähemtasustatud ametitesse, kuid kui mehed sõjast tagasi tulid, keskendusid naised taas lastele ja kodudele.

Ma pigem vaataks, et igal inimesel on unikaalne võimete, juhuste ja õnne kombinatsioon elus. Stereotüüpidest räägitakse ikka, et midagi üldistada või lihtsustada.

Ka kultuurierinevuste koolitustel, mida sisekoolitusena teen, saame sarnasusi ja erinevusi esile tuua stereotüüpide põhjal. Mulle meeldib Nobeli auhinna saanud sotsiaalpsühholoog Daniel Kahnemanni teadusel põhinev tõdemus, et edu=andekus+õnn.

Aga minu sattumine Singapurist pärinevasse tööstusettevõtete gruppi 18aastasena oli juhus. Väga huvitav ja innustav juhus. Järgnevad 21 aastat on olnud orgaaniline ja teadlik kasv.

Valdad 10 keelt, kuidas see Sind elus aidanud on, lisaks ilmselgelt lihtsamale ühise keele leidmisele? 

Selleks, et õppida ära palju keeli, ei ole vaja keelelist andekust. Peale kunstide sõltub inimtegevuse tulemus huvi intensiivsusest ja panustatud energia hulgast. Räägitakse 10 000 tunni kulutamisest ükskõik millele, et saada meistriks.

Keeleoskus võimaldab mu suhtluspartneril end väljendada vabalt oma emakeeles ja vastavalt oma kultuurikontekstile. Emakeele sõnalise suhtluse täienduseks kasutatakse ka kehakeelt loomupäraselt. See annab tähelepanelikule jälgijale palju täpsemat verbaalset ja mitteverbaalset teavet inimese kohta. Selle põhjal saab suhtlust kujundada ja äri arendada.

Nüansirikas tunnetus loob parema ja arvatavasti ka jätkusuutlikuma inimkontakti. Ettevõtete juhtimine ja arendamine toimub mitte abstraktsete juriidiliste kehade vaid ikka inimeste vahel.

Keeled on mu kirg. Moodsal ajastul arenenud riikides on inimese suuremaid väljakutseid toime tulla info, müra ja asjade üleküllusega. Õpetamaks psühholoogias midagi, mida inimene ei tea, tuleb teda üllatada.

Tähelepanu köitmiseks äris on samuti vaja üllatada. Mis inimest üllatada võib? Kindlasti mingi sisuline teave või esitusviis. Ka filigraanne (võõr)keeleoskus, mis paneb äripartnerit täpsustama, mis põhjusel head keelt vallatakse. Siis jagab inimene midagi isiklikku ja inimlikud eeldused pikaajalise piiriülese ärisuhte loomiseks on tehtud.

Kust pärineb Sinu tohutu tegutsemisind ja sihikindlus? Käivitad ettevõtteid, õpid keeli, konsulteerid, koolitad jne.

Saavutussport on suur väljakutse nii füüsiliselt kui vaimselt. Karjäär maailma tippvõistlustantsijana õpetas kindlasti toimetulekut pingeolukordadega ja erinevate valdkondade ühildamist (tippsport, haridus, kodu, sotsiaalelu).

Elu pakub rohkem rõõmu, kui hoida distsipliini ja süsteemi iga päev. Harjumused on uued omandatud käitumised, mis on inimese jaoks muutunud automaatseks. Tegutsemisind ja sihikindlus saab seega muutuda igaühe jaoks tavapäraseks.

Et harjumuspärast käitumist inimesed enamasti enda juures ei märka, siis saab sellega hoida vaimseid varusid oluliste tegevuste jaoks. Minu jaoks on olulised tegevused põhjalik teooria ja praktika, mille põhjal mu koolituse ja konsultatsiooni töövaldkonnad kujunevad (äriarendus, enesejuhtimine, pingeolukorrad, kultuurierinevused, välissuhtlus, suhted organisatsioonis, viha juhtimine, keerulised kliendisuhted, rahvusvaheliste turgude arendus).

Oled pikalt tegutsenud ettevõtete konsultandina, millist nõu Sinult tavaliselt kõige rohkem oodatakse? Millistest takistustest aitad ettevõtteid üle?

Eesti ettevõtetes, kellega olen töötanud, on fookus ühelt poolt välisturgude ja rahvusvahelise suhtluse arendusel ja teiselt poolt inimeste enesejuhtimine koos organisatsioonikäitumise küsimustega.

Inimesed loovad ettevõtetes tulemusi ja igaüks puutub kokku enesejuhtimise ning suhetega. Viimased peamised teemad, mida on soovitud kuulda, on olnud enesejuhtimise, suhete hoidmise ja arendamise, otsustamise, viha juhtimise, pingeolukordadega toimetulekuga seotud.

Osalejatele on koolitus- ja konsultanditöö praktiliselt kasulik, kui saab siduda teadusel põhineva rikkalike kogemuslike näidetega. Osalejate emotsionaalselt mõtestatud kohalolu on tähtis. Igas töövaldkonnas väärtustame ja loome ainulaadset sünergiat osalejate ja koolitaja-konsultandi vahel. Meie koostöö toel on ettevõtted leidnud tee välisturgudele, leidnud strateegilisi partnereid, kasvatanud müügikäivet, parandanud organisatsioonisiseseid suhteid, spetsialistid on arenenud juhtideks jne.

Esined Pärnu Konverentside Juhtimislaboris ettekandega „Eneseusk organisatsioonis - kuidas kasvatada eneseväärtustunnet ja luua paremaid suhteid?“. Mida soovitad inimestele, kes endasse veel piisavalt ei usu?

Eneseväärtustunnet mõjutavad mõtteprotsessid. Automaatmõtted, infotöötlus, veendumused. Mõtteprotsesse saab inimene juhtida. Kõike, mida inimene õpib märkama, saab ta ka juhtida. Seega kui me oleme teadlikumad iseendas ja enda ümber toimuva kohta - märkame näiteks, kui õlgadesse tuleb pinge, kui kulm läheb kortsu, kui tuju langeb, kui tekib viha, kui töökaaslane tunneb end ebamugavalt - saame mõelda nende protsesside põhjustele. Mõelda tasub lõpuni, see tähendab otsusteni.

Eneseväärtus on ka moraalne kategooria, millega inimene näiteks olukordades määrab ja otsustab, mis on õige või vale. Sellised otsused on subjektiivsed. Näiteks, kõrgema eneseväärtustundega võidakse inimesi ja olukordi hinnata kõrgemalt. Tulemuseks on paremad inimsuhted. Kõik inimesed otsivad lahket ja head kontakti.

Sageli on eesmärkide saavutamisel takistuseks halb pingetaluvus ja hirm. Kuidas sellest üle saada ja ka pingelistes olukordades endast parim anda?

Immuunsüsteem ja närvisüsteem on omavahel seotud. Pingeolukorrad ja hirm võivad viia tervisehäireteni. On olemas lihtsad, kõigile ja igas olukorras kasutatavad võtted, kuidas pinget alandada ja kuidas ohjata iseennast ning olukorda.

Üks võimalus on teadlik hingamine koos kiire seisundi seirega. Paariminutiline paus võimaldab vaadata episoodi teistsuguse, laiema pilguga. Pikas perspektiivis tasub arendada teadlikkust, kohalolu, mindfulnessi. Vaimsete praktikate meistritel ei tekigi neid tundeid enam.

Kuidas üleüldse otsustada, mis on piisavalt oluline ja mille nimel tasub vaeva näha?

Iga inimene on unikaalne. Inimene saab ainulaadsed otsused oma elu ja valikute kohta teha iseenda tunnetamise põhjal.

Kohalolu praktiseerimine on enda tunnete ja seisundite märkamine. Endale asjakohaste küsimuste esitamine ja nendele vastamine annab väärtuslikku infot. Näiteks, millised tegevused teevad rõõmu. Milliseid teen vastumeelselt. Mis on võimalik ja mida selleks vaja on.

Välistavaid tingimusi on kaks: liiga palju ja liiga vähe aega. Kes saab eesmärgi nimel pühendada piiramatu arvu tunde ja kes ei suuda eesmärgi nimel ohverdada isegi ühte või pooltteist tundi päevas.

Kusjuures teadlased tõestavad, et arusaamine maailmast on lihtsustatum ja sidusam, kui olemasolevad andmed seda õigustaksid. Tasub arendada teadvelolekut, et osata ära tunda ajahetkes sobilikke valikuid. Ja ära tunda eluga rahulolu.

    Jana Jukina

    Jana Jukina