Intervjuu

Juhtimisteadus on palju praktilisem kui arvatakse

AIRA TAMMEMÄE, PSÜHHOLOOGIAKONVERENTSI PROGRAMMIJUHT

17. aprill 2017, 13:07

Kevadise Psühholoogiakonverentsi esineja, TTÜ teadlase Mait Rungi arvates võiksid juhid kursis olla teadusmaailmas toimuvaga, juhtimisteaduse näol on tegemist väga praktilise teadusharuga, kus andmed, mida analüüsima asutakse, pärinevad reaalsetest ettevõtetest, mida lihtsalt töödeldakse süsteemsemalt ja mitmekülgsemalt, kui kiire elutempo ettevõttes endas lubaks või konkreetne üksiksituatsioon ettevõttes vajaks.

Mida võiksid tänased juhid teadlase pilgu läbi uurida või endale selgeks teha, et olla edukad ka näiteks 10 aasta pärast? 

Tehnoloogiahuvilisena alustaksin süsteemsemat tuleviku ennustamist tehnoloogia ja toodete arengu põhiselt, kus heaks aluseks oleks võtta Gartneri hype cycle-l toodud tehnoloogiad (internet of things, masinõppimine jne) ning vaadata, mida nad ettevõtetes ja tööjõuturul muuta võiksid (näiteks autojuhtide kadu isesõitvate autode ajastul, kasvav vajadus statistikute järgi big data ja personaliseeritud pakkumiste ajastul). 

Samas ei saa siin üle pingutada, riskikapitalist Marc Andreessen on tabavalt viidanud, et töökohtade teke ja kadu on pidevalt tekke poole kasuks ning töökohast ilmajäävate autojuhtide osakaal kogutulvas väike. Tehnoloogiate mõju ise on suur, ta toob näite, kus autode teke muutis omal ajal arusaama kodu ja töökoha asukohtadest ja tingis eeslinnade tekke, mille tulemusena me kaotame palju aega sellel marsruudil kulgedes. Kokkuvõtvalt on oluline muudatuste tulvas hakkamasaamise oskus. 

Jättes isikliku tootearendusega seotud huvi kõrvale, siis pean suureks muudatuseks töötajatega seonduvat. Siin muutub palju seoses Z-generatsiooni/millenniumi vahetuse generatsiooni tulemisega, samaaegselt ootavad oma korda ka veel X generatsioon, kus mitmed möödunud sajandist tuntud lähenemised ei tööta enam samamoodi. Kõigil neil generatsioonidel on väga erinevad lähenemised elule, mis on juba esitanud väljakutse praegusele status quo-le. 

Ettevõtted järjest rohkem toovad neid välja ja see on alles algus. Uute generatsioonidega ei pruugi pragmaatiline piitsa ja prääniku meetod enam töötada, vajalik on juhi oskuste asemel liidrioskusi, mis on suuresti kaasasündinud.

Kuivõrd eksisteerib nn motiveeritusele kalduvus geneetilisel tasandil? Kas võib olla nii, et osad inimesed lihtsalt on motiveeritud tegema mida iganes enam kui teised? Tavakeeles võiks seda ehk nimetada täiega elamiseks? 

Juhtimisteadusesse tulevad teadmised geeniteadlastelt viivisega ja juhtimisteadlased ei ole seda veel piisavalt uurinud. Küll on neuroteaduslikult tehtud kindlaks, millised aju osad milliste nähtuste eest vastutavad. Samuti on mitmetel juhtudel teada, millised geenid ühe-või-teise aju piirkonna tegevuse eest vastutavad. Kuid juba praegu saab vanematele tõdedele baseerudes kinnitada, et on inimesi, kelle tegevusi elus juhivad väärtused nagu stimulatsioon (põnevuse ja seikluslikkuse vajadus) või saavutusvajadus (isiklik edukuse vajadus). 

Kuivõrd on utoopia võimalus, et mõnekümne aasta pärast lisatakse personalivalikusse geenitest? 

Kui seda ei ole juba praegu!? Eksisteerib juba palju firmasid, kes teevad geeniteste, mitte ainult tervise osas. Suureks küsimuseks on selliste testide eetilisus, sest see suurendab diskrimineerimist ja lõppkasu sellistest testidest on teadmata, sest geenide avaldumist mõjutab keskkond, kus elatakse ja tegutsetakse. Teada võib saada ainult inimese soodumused, aga mitte tegeliku seisu/avaldumise, ka Einstein on öelnud 1% talenti ja 99% tööd (viimane tähendabki keskkonna poolt). 

Kaudseid töö ja karjääriga tehtud teste tehakse juba praegu, seda siis inimese enda poolt vabatahtlikult või meditsiinilistel näidustusel ja mitte personalivaliku raames. Mõningaid neist saaks kasutada ka tööelus, näiteks saab testida rida asju lihtsamate ja/või füüsiliste töödega seoses (näiteks vastupidavus, kiiruslikud omadused, hommiku-õhtu inimene), keerukamate vaimsemate asjadega seoses (vaimsed võimekused – mõtlemisvõime, mälu, lugemisoskus, intelligentsus; kui aldis ollakse stressile jne), kui ka naistele karjääriplaneerimiseks jne. Mõningaid neid teste saab laiatarbe tootena osta, kuid sageli ei ole need veel tootena väljas, vaid kasutatakse kas sportlaste või vastavate meditsiiniliste probleemide uurimisel.

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: