Intervjuu

Ideaalse tarneahelani jõudmine eeldab lihtsustamist

HARRO PUUSILD

19. jaanuar 2018, 15:14
Illimar Paul

Ideaalselt toimiva tarneahela väljaarendamiseks tuleb ettevõttel keskenduda lihtsustamisele, ütleb logistikaekspert ja Sensei juhataja Illimar Paul.

„Maailmas pole võimatuid asju. Seega loomulikult on võimalik jõuda ka ideaalselt toimivate tarneahelateni. Kui küsida kuidas, siis vastuse küsimusele leiab ideaalsuse olemusest. Ideaalne on see, kust pole võimalik enam midagi ära võtta,“ selgitab Illimar Paul, kes astub üles ka tänavusel Pärnu Tarneahelakonverentsil „Midagi on puudu“, mida korraldavad Pärnu Konverentsid koostöös Logistikauudised.ee ja Tööstusuudised.ee-ga.

Tarneahelate arendamiseks soovitab Paul aga õppida parimatelt – näiteks mesilastelt.

Raiskamine on teema, millest võib ilmselt lõputult rääkida, sest alati on midagi, mida saab veel paremini teha. Kuidas jõuda ideaalselt toimiva tarneahelani? On see üldse võimalik?

Et mitte avada siinkohal eelnevalt oma Pärnu Tarneahelakonverentsi kogu kõne sisu, vastan esitatud küsimustele ehk pisut ootamatu nurga alt, lootes ajendada seeläbi lugejat juba konverentsi eel teema üle mõtisklema. Küsimusele, kas ideaalselt toimiva tarneahelani on üldse võimalik jõuda, vastan üheselt, et maailmas pole olemas võimatuid asju.
Seega loomulikult on võimalik jõuda ka ideaalselt toimivate tarneahelateni. Kui küsida kuidas, siis vastuse küsimusele leiab ideaalsuse olemusest. Ideaalne on see, kust pole võimalik enam midagi ära võtta. Vastuseks on seega lihtsustamine. Inimesed pole paraku just kuigi tugevad lihtsustajad. Pigem on meile omane asju keerukamateks ajada, kui nad seda olla võiksid ja peaksid.

Kui elutähtis osa on ettevõtte jaoks tarneahelajuhtimisele keskendumine? Kas Eesti ettevõtted alahindavad selle olulisust?

Tarneahela toimimisest sõltub ettevõtte tervislik seisund. Ettevõtteid juhivad inimesed, kelle kalleimaks varaks on nende tervis. Kui elutähtsaks peavad Eesti ettevõtteid juhtivad inimesed omaenese tervist? Ega nad selle olulisust ei alahinda? Kõige olulisem on aga see, kas ja mida nad oma tervise hoidmise nimel igapäevaselt ja järjepidevalt teevad. Seega saab siinkohal tõmmata paralleeli tarneahelate juhtimisele keskendumise ja ettevõtte juhi suhtumise vahel omaenese tervisesse.

Millise hinnangu annaksid Eesti ettevõtete tarneahelate juhtimisele üldiselt? Millised on suurimad või levinumad puudujäägid, mis ikka ja alati silma riivavad?

Eelmise vastuse loogikast lähtudes võib leida seose Eesti ettevõtete tarneahelate juhtimise ja Eesti juhtide tervise vahel. Samad riskifaktorid, mis ohustavad enim inimeste tervist, saavad saatuslikeks ka ettevõtteile. Lihtsa näitena toon selgituseks ülekaalu, rasvumise ja vähese liikumise, mis on loendamatu hulga raskete haiguste soodustajateks. Kui inimese kehakaalu ja sellega seotud terviseriskide hindamisel lähtutakse kehamassiindeksist (KMI), siis ettevõtte puhul on tema kaalu mõõtühikuks varude tase. Liikumist saab mõõta muuhulgas ettevõtte varude ringluskiirusega. Inglise keeles on üldlevinud fraas “Inventory kills companies”, mida võib käesolevas kontekstis tõlgendada, kui “ülekaal ja vähene liikumine tapavad ettevõtted”.

Sinu ettekande sisututvustus maalib sünge pildi sellest, kuidas raiskamist on võimalik mõõta miljardites eurodes. On meil asjad tõesti nii hullud?

Kahjuks pean tunnistama, et riigieelarve mahus igal aastal aset leidva summaarse raiskamise väljatoomisel olen ma olnud oma hinnangus väga konservatiivne ehk kardetavasti on asjad tegelikult hullemad.

Millised oleksid Sinu kolm lihtsat soovitust ettevõtetele tarneahelate arendamiseks?

Õppige parimailt, kellest kolm eraldi väljatoomist väärivat on voolav vesi, mesilased ja sipelgad.

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: