Juhtimine

Tiina Saar-Veelmaa: tööõnn pole sugugi pehme teema

AIRA TAMMEMÄE

07. aprill 2017, 10:04
Karjäärinõustaja ja psühholoog Tiina Saar-Veelmaa

Karjäärinõustaja ja psühholoogi Tiina Saar-Veelmaa sõnul kinnitavad paljud teadusuuringud ja ka tema enda kogemused, et investeerimine tööõnne on ettevõtetele ka majanduslikult kasulik.

Kui paljudes organisatsioonides on täna töötaja, kelle peamiseks ülesandeks on toetada töötajate õnnetunnet töökohal ja töös laiemalt?

Sisuliselt peaksid ju kõik personaliosakonnad sellega tegelema, hoolimata sellest, mis on ametikoha nimetus. Kõik juhid peaksid olema oma inimesele tööõnne maaletoojad.

Tegelikult läheb aga tihti suurem osa auru ettevõtte edendamisele, teenuste ja toodete arendamisele, kasumi teenimisele, konkurentidest ette jõudmisele. Vähem tuntakse huvi selle vastu, mis meie inimesi õnnelikuks teeb, mida nemad tahavad. Loomulikult ei eksisteeri ühtegi ettevõtet ilma kasumita, kuid tööõnnele keskendumine muudab ettevõtte oluliselt õitsvamaks ja kõiki muid eesmärke on ka lihtsam saavutada.

Aga vastates küsimusele, teadmusettevõtetes, IT-ettevõtetes tegeletakse täna tööõnne teemadega rohkem, ehk kogu tööturust miski 0,3% tuleb ära.

Kas on olemas konkreetseid uuringuid või mõõtmistulemusi, kuivõrd töötaja rahulolusse investeeritud raha reaalselt tagasi toodab?

Jah, tööõnn ei ole sugugi pehme teema. Kirjutan hetkel teadustööd sellest ja väga paljud varasemad teadustekstid räägivad erineva nurga alt rahulolu ja pühendumuse mõõtmisest. Märksõnadeks, mis rahulolu toovad, on autonoomia, terviklikkus ja personaliseeritus töösuhetes. Ehk teisisõnu, inimesed ihakavad, et tööandja tahaks ka neid õnnelikuks teha, mitte ainult palka maksta.

Proeksperdi näitel võin öelda, et töötajate voolavus vähenes tänu nende meetodite rakendamisele 20% -lt 5%-le ja ettevõtte värbamisvälp lühenes oluliselt. Ehk parimad talendid tahavad meile täna tööle tulla.

Kas õnnetunde avaldumine on geneetiline ja kas põhimõtteliselt negatiivse maailmapildiga inimesed on olemas?

Keegi ei tea lõpuni, millest inimene koosneb: mis määral on meie geneetiline pagas määrav, kui palju lõpuni mõjutab kasvatus, kui palju saame ise kujundada end elu jooksul. Positiivne psühholoogia keskendub sellele, et meil on väga palju enda kätes. Seega – õnnelik olemine on otsus.

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: