Juhtimine

Haavatavus kui klišee või vajalik omadus juhi jaoks?

KAIDO PAJUMAA, MOTIVAATOR,EE KOOLITAJA

06. detsember 2017, 09:02
Kaido Pajumaa

Juhtidel puudub arusaam, miks üks juht peaks ometi oma töötajatele ennast ka nõrgast küljest näitama ja kuidas selline asi töötajaid juhti rohkem austama võiks panna. Muidugi näeb iga juht vaimusilmas ennast kui oma organisatsiooni superkangelast ning oma töötajaid kui võimsaid emotsioonideta masinaid, kes raskuste kerkides jõu ja sisemise tugevuse abil kõigest läbi suruvad.
Tänapäeva inimene ei ole aga robot. Üks tänapäeva töötaja nimelt vajab turvalist ja sõbralikku töökeskkonda, kus emotsioonid ja tunded, ideed ja arusaamad, tagasiside ja abipalved on tunnustatud ja aktsepteeritud. Aga iga meeskond on ju oma juhi nägu ehk iga meeskonnaliige mudeldab alateadlikult oma juhti. Töötajad võivad tööle tulla avatud ja ehedana, valmis oma ideid maailmaga jagama, kuid ajapikku muutub ka kõige usinam tegelane siiski oma juhiga ühte nägu, mistõttu lasub haavatavuse kultiveerimine kontoris justnimelt juhi ja ainult juhi õlgadel.

Defineerime haavatavust
Brene Brown, üks maailma tuntumaid haavatavuse spetsialiste, defineerib seda kui igasugust riski, teadmatust ja emotsionaalselt läbipaistvust. Tema väitel ei suuda üks superkangelast mängiv juht iialgi oma meeskonnale ehe ja usaldusväärne näida. Nimelt oleme inimesena justkui ringi kõndivad valedetektorid, tajudes ülimalt hästi ära tegeliku siiruse ja aususe.
Olukorras, kus juht surub oma emotsioonid alla ning teeb töötajate ees head nägu, haistab iga lüli organisatsioonis, et midagi on mäda. Me teame täpselt, kui juht on olukorra üle kontrolli kaotanud, me tajume tema allasurutust, tema pingutatud naeratust ning passiivagressiivset viha. Mida meil aga töötajana sellest õppida on?
Eks ikka seda, et maski kandmine on meile töö juures vajalik. Me ei anna juhile teada, kui me milleski ebaõnnestume, sest ei julge olla nõrgad; me ei küsi töökaaslastelt abi, kui eraelu probleemid meie töökohustusi mõjutavad, sest ei taha näida vähem ideaalsed, ning me hoiame suhted juhiga võimalikult pealiskaudsed – muidu äkki näeb ta meie tegelikku palet.

Haavatavuse puudumine viib meeskonnatunde kadumiseni
Haavatavuse puudumine kontoris viib aga paljudele Eesti meeskondadele tuttavate tagajärgedeni: meeskonnasiseselt uusi ideid avaldada ei julgeta, tagasiside andmine juhile on täiesti puudulik, probleemi tekkimisel meeskonnas seda avalikult välja ei öelda, juhi ja töötajate vahel valitseb tohutu distants ning töö tegemine jätkub vaid raha teenimise eesmärgil – muid kasutegureid töötajad selles ei näe. Sellistes meeskondades tavaliselt tagasisideküsitlust ei tellita ning harvadel juhtudel, kui koolitaja suudab juhi nõusse rääkida, on töötajatel vaja kirjalikku kinnitust vastajate anonüümsusest – nad lihtsalt kardavad oma juhti niivõrd palju.
Ometi on just juhi kätes töötajaid end taas kord usaldama panna ja tööpiin kontoris töörõõmuga asendada. Haavatavus ei näita kuidagi juhi nõrkust, vaid pigem tema inimlikkust ja alandlikkust näidata end igast võimalikust küljest. Inimesena ei saa keegi meist olla pelgalt tinasõdur – me kogeme iga päevas emotsioone, pettumust, valu, segadust, läbikukkumisi jne. Jagades oma tundeid, hirme ja ebaõnnestumisi töötajatega, loob juht eheda ja turvalise pinnase ka oma meeskonna jaoks.
Meeskonnaliikmed hakkavad ajapikku mõistma, et selles kontoris väärtustatakse riske ja tunnustatakse neid ka proovimise, mitte ainult õnnestumise eest. Kui juht suudab oma töötajatele öelda, et “ma kahjuks ei tea kõiki vastuseid ning mul pole kõikidele olukordadele lahendusi”, hakkavad töötajad nägema oma juhti kui endasarnast – kedagi, kes vajab aeg-ajalt oma meeskonna abi ning kelle nimel on väärt pingutada. Nad ei tunne enam vajadust hoida kõiki oma vigu ja puudusi vaka all, sest jagamine paneb kogu meeskonna nendega kaasa mõtlema ja lahendusi leidma. Nad teavad, et on hoitud ja väärtustatud ning meeskond ongi selleks, et üheskoos rohkem ja paremini ära teha.

Riskimine on läbilöömiseks vajalik
Vaid haavatav juht propageerib riski, tundmatusse astumist ning ebaõnnestumistest õppimist. Ta julgustab töötajaid endale ausat ja konstruktiivset tagasisidet andma ja seeläbi julgeb ka ise oma meeskonnaliikmetega ehe ja kriitiline olla. Haavatavus juhina tähendab seda, et sa võtad vastu selle, mis teistel sulle öelda on, ning teed ise oma järeldused. See tähendab oskust väljendada ka oma negatiivseid tundeid viisil, et keegi haiget ei saaks, kuid kõik kaasa mõtleksid.
Olen oma silmaga näinud suuri muutusi meeskondades, kelle juht on otsustanud oma haavatavust näidata. Paljud neist ongi alustanud tagasisideküsitluse tellimisest ja üheskoos oma meeskonnaga vastuste läbitöötamisest. Iseenda kohta kriitika kuulamine ja tunnistamine nõuab julgust, kuid vaid nii saab juht aru, kuidas töötajad teda tegelikult tajuvad ning mis muutusi on vaja iseendas teha, et parem juht ja meeskonnaliige olla. Haavatavus ei ole klišee, vaid üks olulisemaid juhi omadusi, et täisväärtuslik meeskond luua.

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: