Juhtimine

Taipamispõhine õppimine on muudatuste kiirtee

RISTO SULU, COACH, KOOLITAJA, ETTEVÕTJA, ICF ESTONIA LIIGE JA KOORDINAATOR

13. detsember 2017, 16:15

Eduka juhtimise üks alustalasid on juhi enda ja tema meeskonna pidev areng ehk õppimine. See on kujunemas tavateadmiseks. Küll on aga seni vähem süvenetud sellesse, kuidas juhid ja meeskonnad üldse õpivad.

Kuna ettevõtluskeskkond ja inimeste käitumisharjumused on muutumas ülikiiresti, on sellele järele jõudmiseks või isegi selle ennetamiseks vaja sellist oskust nagu ümberõppimine.
Uus teadmine ei saa tulla vana teadmise pinnalt. Kui inimesed kipuvad üldistatult mõtlema 90–95% ajast sarnaseid mõtteid oma peas, mis on pärit sageli eelnevalt õpitust, siis on vajalik uue õppimiseks ehk uute närviühenduste loomiseks midagi, mis tooks meid korraks “peast välja”. Närviühendused asuvad üle keha laiali, mitte ainult peas. Kaasates õppimisse terve keha, saame esile tuua midagi, mida nimetatakse taipamiseks. Taipamised on õppimise ja muudatuste kiirtee.

Taipamispõhine õppimine
Taipamist võib defineerida kui sügavamat uut teadmist, millega loome uusi ühendusi terves oma närvivõrgustikus. On sul elus olnud heureka-hetki? Järsku tead täpselt, mida ja kuidas teha. Kuidas sa seda hetke mäletad? Sa sidusid uue teadmise emotsioonidega. See uus teadmine tuli sinuni keha närvivõrgustikust. Kui seisva rongi ette asetada liiprile münt, siis rong paigalt ei liigu, rong kasutab paigalseisult liikuma asumiseks rohkem kütust kui juba liikudes. Enda ja meeskonna käivitamine nõuab palju emotsionaalset kütust. Kuna taipamine on emotsionaalne teadmine, paneb see sind kohe tegutsema. Uute tegevustega saame luua uusi tulemusi. Sellisel juhul saavutad parima võimaliku tulemuse vähese mõttetööga ja väikseima ajakuluga, kuna puudub käivitusaeg. On meil võimalik taipamisi kuidagi kiiremini esile kutsuda, selleks et taipamispõhiselt õppida?

Muuda keskkonda fookusega
Oled märganud, et taipamine sünnib tavaliselt lõõgastunud olekus? Vannis, jalutades, lugedes. Seega ei saa taipamine tulla probleemiga samast keskkonnast. Juhina saad luua teistsuguse keskkonna taipamiste esiletulekuks. Seda on võimalik teha isegi samas füüsilises keskkonnas, muutes inimeste mõttefookust küsimustega. Huvitaval kombel tegeleb alateadvus samal ajal efektiivsemalt edasi eelmise olukorra lahendamisega, kui teadlik meel on suunatud teise keskkonda. Siinkohal paar küsimust, mis on senise praktika ja kogemuse põhjal hästi töötanud:
- Milline on see koht/paik, kust sa ammutada uut jõudu? Mine korraks mõttes sinna ja kirjelda, mida sa tajud.
- Kui sa oleksid superkangelane, siis millised oleksid sinu supervõimed? Mida sa nendega korda saadaksid?
Esmapilgul võivad need tunduda tavapäratud küsimused, kuid nõustun Albert Einsteiniga, kes ütles juba sajand tagasi kuldse lause: “Hullumeelsus on teha samu tegevusi uuesti ja uuesti ning loota erinevaid tulemusi.” Teistsugune lähenemine avab uute võimaluste aknad.

Seisundi muutmine
Taipamise kiirus sõltub palju inimese praegusest vaikivast seisundist. Meie kõigi võimuses on oma seisundit muuta. Kõige kiirem viis seda muuta, on kaasata terve oma keha ja füsioloogia tegevusse. Kaks peamist viisi seda teha on mõõdukas füüsiline aktiivsus ja hingamine.
Kontoris kõige lihtsam viis seda teha on hüpata kohapeal üles, varbad võivad maha jääda. Piisab paarist minutist ja seisund on kiirelt muutunud.
Hingamisel soovitan kasutada 4 + 4 + 2 tehnikat. 4 sekundit kiirete hingetõmmetega sisse, 4 sekundit kiirete hingetõmmetega välja ja 2 sekundit pausi. Võite omavahel kombineerida hingamise ja füüsilise tegevuse.
Kolmas efektiivne viis taipamiste esilekutsumiseks on lugude rääkimine. Rääkides isiklikke lugusid, saad juhina luua usaldusväärse õhkkonna, kus teised inimesed saavad enda lugusid siduda sinu omaga ja selle kaudu õppida. Lugude rääkimisel tekib inimestel sageli uusi seoseid enda elust ja tööst, nimetan seda tähendusnihkeks. Mingit varasemat informatsiooni nähakse nüüd uues valguses, mis vabastab omakorda palju loovust ja energiat, mida saab positiivselt ellu rakendada. Kootsing on võimas tööriist ja meetod taipamiste esilekutsumisel, kuna see pakub piiritult võimalusi fookuse ja seisundi muutmiseks, mille tagajärjel tekib inimeses tähendusnihe. Pärast seisundi muutmist ja tähendusnihet on kasulik õpitu kohe tegevusse rakendada, kuna aja möödudes suureneb tõenäosus, et see taipamine jääb ainult uueks teadmiseks.

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Privaatsustingimused

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: