Parimad ideed Koolituskonverentsilt 2017

JANA JUKINA

JANA JUKINA

11. november 2016, 09:33

Koolituskonverentsil oli kuus paralleelselt toimuvat töötuba, seetõttu ei olnud osalejatel võimalik ise kõiki esinejaid näha ja kuulata. Kutsusime seetõttu kõikidesse töötubadesse kuulajad, kes jagaksid meiega parimaid mõtteid. Aule Kink, Helen Kõrgesaar, Veiko Valkiainen, Piia Sander, Kei Karlson ja Keit Ausner veetsid päeva ühes Koolituskonverentsi töötoas, et sealt kõikide osalejateni parimad ja huvitavamad mõtted viia. Siin on neile päeva jooksul enim meelde jäänud mõtted.

Aule Kink juhtimise töötoast

„Minu meelest oli juhtimise töötoa märksõna lihtsus - kui maailm muutub keeruliseks, siis juhtimiskoolitus muutub lihtsaks. Raimo Ülavere ettekandest jäi meelde selline märksõna nagu kaugushüpe – see tähendab seda, et kui teha juhtimiskoolitust, siis pole mõtet rääkida pikalt teooriast - mis asi on kaugushüpe, mis lihased töötavad jne, vaid tuleb treenida hüppamist. Ka juhtimiskoolitusega on sama – ei ole pikalt mõtet rääkida, me kõik teame teooriat, mis asi on juhtimine, aga on väga lihtsad treeningumeetodid olemas. Raimo Ülavere teine tore märksõna oli vähem juhtimist! Vähem juhtimist tähendab seda, et tuleb endale esitada küsimus, kas see, mida ma teen, aitab eesmärgi saavutamisele kaasa. Lihtne küsimus, aga see aitab.“ 

Järgmine ettekandja oli Elar Killumets, kes rääkis, et muuda lugu ja hoia juhina eemale. „Mina oma pika elukogemusega tahaks seda väga proovida.“ Tema sõnul peaks ühe kuuga olema võimalik maailma muuta. „Kes julgeb proovida, võtke väljakutse vastu ja andke mulle ka teada! See, kuidas Elar sellesse uskus on imetlusväärne.“ 

Leena Pennanen, kes on teadveloleku ehk mindfulnessi treeningute eestvedaja Soomes, rääkis meile, et maailm on täis informatsiooni. Selleks, et mõelda, on vaja keskenduda. Organisatsioonid peavad töötama selle nimel, et keskendumist harjutada, vastasel juhul mõtlemist ei toimu. Leenalt saimegi teada, kuidas teadvelolekut praktiseerida ja kuidas see igapäevatöös kaasa aitab. 

Pärastlõunal rääkis Indrek Saul, kuidas teenida rohkem raha. „Sellesse mudelisse mul tekkis usk küll!“ Indrek rääkis lahti olulise valemi: 2+8+2. 2 tundi on aega igaühe ideede ära kuulamiseks, 8 tundi elluviimiseks ja siis 2 tundi kokkuvõteteks ja järeldusteks. „Mina usun küll, et kui kirjutame tohutu pikad organisatsioonistrateegiad, siis see ei aita meid ja ei vii edasi.“ Lihtsus on oluline taaskord. Võta inimesed kokku, sõnasta lühidalt strateegia ja liigu selles suunas. Kõige tähtsam on otsustada, kes vastutab? Kui see on ära sõnastatud, siis saab tegutseda.

Haide Antson rääkis organisatsioonikultuuri arendamisest. Eelnevalt räägitud strateegia on tihti justkui ettevõtte kultuurist lahus. Haide ise siiralt usub, et juhtimiskultuur peab olema arendav. „Mulle meeldis, et Haide rääkis sellest, et kui ettevõtetes on arendav juhtimiskultuur, siis ühel hetkel kaob arendav eest ära ja see ongi normaalne juhtimiskultuur, mis alles jääb.“ See tähendab, et juht toetab inimeste arengut ja inimesed on need, kes viivad neid eesmärke ellu. Haide aitabki organisatsioonidel pikaajalisi organisatsiooniprogramme ellu viia. 

Päeva lõpetas Klaas-Jan Reincke, kelle olulisim märksõna on voog. Kui inimene naudib töötegemist, tal on piisavalt õige väljakutse ja parajalt oskusi, siis ta ongi õnnelik oma tööd tehes. Klaas-Jan pakkus toredaid tööriistu, kuidas aidata organisatsioonis kaasa sellele, et igal töötajal oleks optimaalne kogemus – parasjagu väljakutseid ja uusi kogemusi.

 

Helen Kõrgesaar meeskonnatööst

Alustas Mats Soomre, kes rääkis Apollo sündroomist. Kui tahad panna kokku parima meeskonna ja kutsud sinna kokku parimad liikmed, siis see tulemus ei pruugi olla see, mida ootasid. Seal võivad hakata mängima omavahelised suhted, konfliktid, kus kõik peavad ennast targemaks, keegi pole kellegagi nõus, otsuseid vastu võtta ei suudeta jne. Pigem võib see tuua meeskonnale kahju ja tulemus pole ootuspärane. Kuidas seda vältida? Selleks saime kaasa märksõnad: ettepanek ei ole otsus, oletamine on saatanast, kõigi ideed on head (aga neid ei pea kõiki ellu viima), meie on tähtsam kui mina, skeptitsism on hea. 

Järgmisena esines Martin Palm, kes jagas meile kätte 10 mõjustamise tehnikat, millest mõnda võib nimetada ka manipulatsioonitehnikaks, mis võib olla ka ebaeetiline, aga mõistliku kasutamise korral saime kaasa üksjagu töövahendeid, millega kohe homme oma meeskonnaga tegelema hakata. Mulle jäi sealt kõrva keskkonna disain ja müksud. Kuidas teha pisikesi asju töökohas, mis hakkavad iseenesest töötama sinu kasuks. 

Piret Jeedas on ruumilooja, tema rääkis sellest, kes loovad eduka meeskonna. Eduka ettevõtte loovad reipad inimesed. Tema töötoas saime kaasa praktilise töölehe, mida saame kasutama hakata ja ettekanne oli väga põnev. 

Pärastlõunal rääkis Joonas Väärtnõu olukordadest, kui tahaks pea liiva alla peita. Tema lugu oli hästi aus ja ehe, ta jagas oma elu suurimaid altminekuid. Ta andis meile kaasa neli küsimust, mida enne iga koolitust läbi mõelda tuleks. Miks, kus, kuidas ja kellega? Kuulsime eeldusi, mis peavad olema täidetud, et üks koolitus kindlasti läbi kukuks. 

Hede-Kerstin Luik rääkis hajameeskondade juhtimisest ja arutlesime koos selle üle, mis on need alused, mille pealt saab üldse hajameeskonda juhtida, kuidas juht saavutab usalduse hajameeskonna liikmetega, kes on teisepool maakera, ja kuidas saab olla kindel, et kõik kokkulepitud ülesanded saavad täidetud. See on üsna keeruline olukord, sest kuigi see on uue aja trend, siis tegelikult paneb see juhtidele ja meeskonnaliikmetele suure koormuse ja polegi nii lihtne, kui paistab. 

Viimane esineja oli Ain Mihkelson, kes rääkis meile ämbritest – kuhu ta on sattunud ja kuidas sealt välja tulnud ja õppinud. Kõrvu jäi üks mõte – kuidas maailmas on kaks õpetajat – loodus ja sinu enda kogemus, päeva lõpus aitas Ain üles leida oma parima mina, mida koju kaasa võtta. 

                                                              

Veiko Valkiainen enesejuhtimisest

„Enesejuhtimise valdkond ei ole kõige lihtsam ja kuue omanäolise esituse põhjal pole lihtne kokkuvõtet teha, seega jagan oma tundeid, kes mulle kõige rohkem korda läks. Vaatasin osalejate energiat ja ehedust koolitajana. Kas jutt on emotsionaalne või pigem raamatutest.“ 

Mulle väga meeldis Alar Ojastu, tema jutt oli lihtne, lugude põhjal ülesehitatud ja tema mõte oli see, et peaksime tegelema enesearendusega ja -juhtimisega seetõttu, et sa ei tea kunagi, mis võimalusi sulle elu pakub ja mida sa saad ära kasutada. Ta rääkis kaks põnevat lugu, mis olid seotud inimese edasise edukusega. 

Kaido Pajumaa meeldis mulle ka väga, tema rääkis sellest, kuivõrd meie üleskasvamine ja sellega seotud emotsionaalsed elus toimetuleku mehhanismid, kogu see ego temaatika, hakkavad tegelikult mõjutama meid nii töökohal kui ka isiklikus elus ja et me võime sinna kinni jääda. Kaido rääkis, mismoodi oleks võimalik nendest mehhanismidest vabaneda või teadvustamise abil paremini hakkama saama.

 Sama temaatikat läbisid ka Ingvar Villido, Joonas Saksa ja Kristel Rannamehe ettekanded. Läbiv joon oli selles, et nii meie mentaalne mõtteaparaat kui ka emotsionaalne tundemaailm hakkavad mingil tasemel võtma võimust ja kaaperdama meie ehedat mina. Need ettekanded pakkusid lahendusi, kuidas selles olukorras läbi eneseteadvustamise õppida paremini sõbraks saama oma emotsionaalse poolega.

 

Piia Sander turundus ja teenindus

Andres Kiviselg rääkis sellest, kuidas müügis saavutada must vöö, mis vahe on mentaalsuses mustal ja valgel vööl ja kust see vahe sisse tuleb. Lisaks avaldas ta müügiedu valemi: aktiivsus x tootealane veendumus x seisundi juhtimine x müügioskused. Siinkohal ei tasu meelt heita, kui mõni osa vajab arendust, sest kuna tegemist on korrutustehtega, siis kui ühes valdkonnas end parandate ja koolitate, siis tõuseb kogusumma. Üks hea mõte oli ka see, mis vahe on mustal vööl ja lihtsalt heal tegijal – tippmüüja teeb tipptulemust vaatamata keskkonnale ja mõjuteguritele, mis mõjutavad teda kui inimest, olgu need kolleegid, isiklik elu vms. „Ise usun, et see kehtib ka teistes valdkondades - tipptegija ei lase ennast välistest mõjuteguritest mõjutada ja toob lõpptulemuse ikka ära.“ 

Teine ettekanne oli Elina Vamperilt, kes rääkis kogemuslugusid sellest ajast, kui ta töötas Põldma kaubanduses klienditeenindusjuhina. Ta rääkis erinvate osapoolte vaatenurkadest klienditeeninduses. Juhtkond ootab, et iga klient lahkuks poest ostuga. Samas klienditeenindaja ootab, et see klient minuga ei räägiks, las läheb võtab ise. Kliendid ise jagunevad kahte lahtrisse. Ühed on sellised, et „ma tean, et mul on vaja pükse osta ja ma lähen pükse ostma ja hea oleks, kui keegi näitaks, kus need püksid on“. Teine sort kliente on hiilijad – kui sa küsid, kas ma saan aidata, siis ehmub ja jookseb uksest välja. Kuidas nendega kontakti saavutada ja tagada see, et klient lahkub poest hea enesetundega? Ostab midagi, võib-olla seekord ei osta, aga räägib mehele, et tahab jõuludeks pükse. Kokkuvõttes pole oluline, mis hetkel klient poest ostab, aga oluline on emotsioon, millega ta sealt väljub. Kas ta tunneb ennast hästi, kas ta tunneb, et temaga suheldi nii, nagu talle sobib. 

Marko Saue rääkis müügist sotsiaalmeedia vahendusel. Ta tõi konkreetseid näiteid edukatest kampaaniatest ja andis praktilisi nõuandeid, eriti neile, kes pole sotsiaalmeedias turundamisega varem kokku puutunud. Tema soovitus oli, et tuleb käima panna mitu kampaaniat korraga – siis saad mõõta tulemusi ja näed, mis töötab. Need kampaaniad, mis ei tööta, saad ära korjata ja nii jäävad jooksma ainult need, mis kasu toovad.

 Madis Pajo rääkis oma kogemustest müügijuhina ja sellest, kuidas müügijuht mõjutab terve organisatsiooni nägu läbi selle, et müügijuht ise mõjutab müügiinimesi, kes omakorda suhtlevad kliendiga. Siinkohal rääkis ta kogemusloo Ameerika raamatumüügist, kuidas tema sõber ja äripartner otsustas leida endas spirituaalse poole ja mis sellega kaasnes müügitulemustes ja ka tema meeskonnaliikmete müügitulemustes. Ootuspärase tulemuse asemel saadi ainult kolmandik, sest reaalse müügitöö asemel tegeleti meditatsiooni või lugemisega. Ka enesearendamine on oluline, aga see ei teeninud eesmärki. Madis rääkis sealt saadud juhtimisõppetundidest.

 Ruti Einpalu rääkis meile networkingust praktiliste harjutuste abil. Saime omavahel tuttavaks ja juttu rääkida. Minu jaoks oli uus mõte, et oluline roll on ettevalmistusel. Kui oled tulemas konverentsile ja tahad kellegagi tutvuda, siis uurid selle isiku kohta – vaatad pilti, uurid, kas teil on ühiseid tuttavaid, kes võiks teid tutvustada jne. Kui sul ongi eesmärk tuttavaks saada, siis mõtledki juba eelnevalt välja, millega talle läheneda ja mis võiks olla ühine aspekt, mille põhjal tutvust alustada.

 Päeva lõpetasime naeratamisega. Ülli Kukumägi rääkis kehakeelest ja kuidas tegelikult otsustame paari sekundi jooksul, kas inimene on usaldusväärne või mitte ja kuidas me temasse suhtume. Kas temaga on kõik korras või temas on midagi kahtlast, ilma et oleksime inimesega üldse rääkinud. Selle põhjal hakkame me ise vastavalt käituma – kas oleme sõbralikud või tõrjume teda. Seda esmamulje impulssi tuleks teadlikult ära kasutada. Inimene töötab palju peegelneuronite peal, seega tuleks naeratada. Kui ise iga hommik naeratad, siis hakkavad pika peale isegi pahurad kolleegid naeratama vastu.

 

 

Kei Karlson innovatsioonist ja efektiivsusest

Innovatsiooni ja efektiivsuse töötoas oli kuus väga erinevat ettekannet ja teemat. Selle teema võtaksin kokku ühe mõttega, mis mul tuli tänu nendele ettekannetele. Ühes ettekandes rääkisime selles, et paljud ettevõtted kasutavad parimaid praktikaid - teeme midagi, mida on juba kuskil tehtud. Aga selleks, et täitsa uued lahendused sünniks, on vaja teha midagi, mida pole varem tehtud sellisel viisil. See tähendab, et me vaatame ette ja alustame tegevusega, kus me pole päris kindlad, kuhu me välja jõuame.

Seda on päris raske teha. Paljud suured ettevõtted peavad varsti hakkama mõtlema, et kust see pauk tuli. Transferwise’i ei osanud paljud pangad ilmselt oodata. Teine küsimus on see, et miks meil seda pauku ei tulnud ja miks me ise ei mõtle neid lahendusi välja, mis tulevikus hästi töötavad. Kui ettevõttes on piisavalt mugav töötada ja hea olla, siis see ei sunni sind mõtlema uute lahenduste peale.

Mul on tunne, et selleks, et sünniks innovatsioon, on oluline see, et sul oleks nälg ja valu. Start-upides on tihti see nälg ja valu olemas. Need panevad sind mõtlema kastist välja ja looma innovatiivseid lahendusi. Selleks on kaks võimalust. Värvata endale inimesed, kellel on see nälg ja rahutus olemas, kes tahavad teha asju uutmoodi ja kes ei hinda stabiilsust ja ei taha mugavustsoonis olekut. Kui organisatsioon on vanem, siis tuleks seda valu ja nälga tekitada. Panna ka vanu töötajaid välja mõtlema uusi lahendusi, et ettevõttel paremini läheks.

 

Keit Ausner Äripäeva Akadeemiast

Päeva alustas Tõnn Talpsepp, kes rääkis investeerimisest ja kuidas selle abil rikkaks saada. Panin kirja kolm põhipunkti võhikule, mis aitaksid alustada ja on nii-öelda baasteadmisteks. Esiteks ei tohi osta kõige hetkel populaarsemaid aktsiaid, kui need on juba kõige populaarsemad, siis sa oled hiljaks jäänud. Teiseks tuleb kasutada otsuste tegemisel fundamentaalanalüüsi. Ja mis kõige tähtsam - investeeri sinna, millest sa aru saad. 

Järgmisena esitas Aira Tammemäe meile vägagi keerulise küsimuse, kas arendada tuleks isiksust või oskusi. Jõudsime järeldusteni, et lihtne on arendada teadmisi ja oskusi, need on midagi, mida keegi sinult ära võtta ei saa ja saad need endaga alati kaasa võtta. Aga selleks, et muuta inimese uskumusi ja väärtusi, selleks on vaja kogemusi. 

Janek Mäggi rääkis teemal, kas igast inimesest võib saada arvamusliider ja kuidas selleks saada. Oluline on, et sul oleks adekvaatne enesehinnang – kui su enesehinnang on liiga kõrge, siis satud sa kindlasti kriitikaohvriks. Kui enesehinnang on liiga madal, siis ei saa sinust arvamusliidrit, sest sinu vastu lihtsalt ei ole austust. Arvamusliider peaks väitma vastupidist ühiskonnale. Kui sa ütled seda, millest kõik juba räägivad, siis see on arvamus. Kui sa aga avad ukse uue ja väärtusliku infoga, siis oled sa liider. Lisaks arvamusele on sul vaja ka tugevaid argumente. Ei võida mitte kõige parem arvamus, vaid kõige tugevamad argumendid. 

Pärastlõunal rääkis Margo Loor argumenteerimisest ja tõi välja neli põhiküsimust, mida silmas pidada, kui hakkad argumenteerima. Kõigepealt, kuidas saavutada tähelepanu ja vastaspoole kohalolek, et ta sind üldse kuulama hakkaks. Siis tuleb mõelda, kuidas sa vastaspoole mõtlema paned. On oluline, et ta reaalselt mõtleks kaasa, mitte ei oleks emotsionaalsel tasandil. Vastasel juhul ei jõua sinu argumendid temani ja polegi vahet, mida sa ütled, sest emotsioonid saavad võitu. Järgmiseks, tuleb mõelda, kuidas sa moodustad argumendid, sest sul on vaja tõestusmaterjali, millele sa toetud. Lõpetuseks tuleb välja mõelda, kuidas luua keskkond, mis toetab argumenteeritud otsustamist, sest parim juht on see, kes käivitab parima arutelu. 

Seejärel rääkisime Andrus Kiiskülaga turundusest. Kui hakkad Facebookis turundama ja seal tulemusi mõõtma, siis tuleb mõelda kolmele asjale. Kõigepealt, mis on need tulemused, mis sul praegu on, mida sa soovid tulemustes näha ja mida sa oled valmis selleks tegema. Selleks, et midagi mõõta, tuleb seda jälgida. Töötoas tutvustaski Andrus meile uut tööriista nimega utm tracker

Päeva lõpetasime Raul Rebasega ja rääkisime firma informatiivsest julgeolekust. Huvitav lause, mis saalist kõlama jäi, oli – ära analüüsi teksti, vaid konteksti. Raul ütles, et kaasaja juhtidel on vaja kommunikatsiooni baasteadmisi, et sõltumata sellest, mis infot sisse tuleb, osata vastu võtta otsuseid. Lõpetuseks üks oluline soovitus Raulilt - kui oled sattunud skandaali, siis ära võta vastu otsuseid üksinda, kindlasti küsi nõu.

 

Koolituskonverents 2017 toimus 9. novembril 2016, kohal oli ligi 200 osalejat. Järgmine konverents Koolitus 2018 toimub 8. novembril 2017! Pane endale kuupäev kalendrisse kirja!

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Privaatsustingimused

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: