Koolitus

Enese muutmine ei peaks olema eesmärk omaette

KATRE PILVINSKI

05. detsember 2017, 11:02
Jaanus Harro

Pidev õppimise ja enesetäiendamise protsess on meeldiv siis, kui õppida seda, mida on tõepoolest vaja ning mis tõeliselt paelub, leiab Tartu Ülikooli professor ja meditsiinidoktor Jaanus Harro.

Professori arvates saab õppimisest kujundada meeldiva harjumuse siis, kui varakult alustada ja nii noorelt kui võimalik. “Enese muutmine ei peaks olema eesmärk omaette. Kui õppimine on harjumus, õnnestub ehk märgata ka muutumisvajadust, kui see peaks ette tulema.?? Kui juba on hiljaks jäädud, siis peab valima, kas võimalikult meeldiva valdkonna õppimistegevusteks või leidma kaaslase, kelle eeskuju aitab kriisidest õiges suunas välja tulla.”
Isegi siis, kui läheb hästi, võiks professori hinnangul aeg-ajalt oma harjumused üle vaadata, kuna keskkond muutub: kas inimene on ise läinud uude keskkonda või nii põhjalikult paigal seisnud, et ümbrus on ennast koos maakeraga veidi keeranud. Harro sõnul kujunevad harjumused senise keskkonnaga toimetulemiseks ja võivad sobida ka uude, kuid ei pruugi. “Mõistagi tähendab see, et ainult enda harjumuste ülevaatamisest ei piisa, kogu eluolu tuleks üle vaadata,” märkis ta.?

Kõrgusekartuse puudumine aitab edasi
Mis puutub karjääriredelil edasiliikumisse, siis selle kohta on Harrol oma filosoofia.
“Sõnad "karjäär" ja "redel" on vertikaalse dimensiooniga. Eeldatavasti soovitakse liikuda ülespoole, kuigi ka allapoole võiks olla minek edasi. Kui nüüd mängida metafooriga, nagu see sõnas "karjääriredel" peitub, siis sellel edasiliikumiseks on ikka kõige olulisem kõrgusekartuse puudumine,” lausus ta.
Viie aasta karjääriplaani asemel vajab aga mõni inimene kindlasti pigem kahe-, kolme- või nelja-aastast plaani. Sõltuvalt, missuguses elufaasis, arenguetapil ja keskkonnas ollakse, mis ees seisab ja milline on pagas selle kohtamiseks. “Kui ei oska ise määratleda, kui pikka plaani tarvis, eks siis võetagu viis aastat. Viisaastaku plaane on erinevatel aegadel tehtud ja erineva eduga. Plaan peab kindlasti olema ja mitte üks, vaid lähema ja kaugema perspektiivi jaoks erinevad,” soovitas Harro.

Mugavustsoon võib kasuks tulla
Enesearengu pidurdumise üle ei peaks liiga palju muretsema. Kui ei tunne ise ja sõbrad ka ei ütle, siis ehk polegi sellest midagi - ega areng ole alati parema poole. Professori sõnul on tõsine murekoht see, kui arengu peatumise tunne tuleb järsku ja väga ebameeldivana. “Seda peaks küll ennetama, kuid vaevalt on paremat soovitust kui klassikalised tervisliku eluviisi soovitused - nende järgimine aitab ajul ennast paremini jälgida.”?
Samas võib tema sõnul tulla mugavustsooni kukkumine mõnelegi inimesele kasuks. “Siis ei kurna ennast välja, las mugavleb mõnd aega. Tähtsam on kasvatada endas ressurssi, et vajadusel mugavustsoonist uuesti välja tulla,” nentis Harro.

Jaanus Harro soovitused, kuidas võtta üle uusi harjumusi ja õpitut kinnistada:
- Osalege koolitusel, mida on tõepoolest vaja, siis kinnistub õpitu kergesti.
- Kui olete otsustanud ennast muuta, ärge lükake muutmist tulevikku.
- Mõistke, et ükski uus käitumisviis ei ole algul harjumus, ta saab selleks harjutamisi.?
- Kaaluge, kas uue harjumuse jaoks on tarvis vanast loobuda ja kui on, siis loobuge.?
- Kui uus harjumus ikka ei sobi, jätke ta südant vaevamata sinnapaika.

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: