Mõte

4 näpunäidet, mida jälgida, et koolitusest oleks päriselt kasu

EERO PALM, ARENDUSFIRMA TRENDLINE JUHT

10. mai 2017, 09:12
Eero Palm, Arendusfirma Trendline juht

Hea treening järgib treeningplaani. Kas kujutaksid ette sportlase treenimist, kui iga treening viiks teda erinevasse suunda omamata selget visiooni ja sihti? Eesmärgipärane treeningkoolitus peaks olema seega selline, kus treenitakse suhtlusmalli, mida tööandja oma töötajatelt eeldab. Ja treeningust jääb “päevikusse” konkreetne mõõdetav märk maha neile, kes ettevõtte sees töötajate oskuste arendamise eest vastutavad.

Kuidas seda saavutada?

1. Peavad olema paigas selged pidepunktid, mille rakendamist oodatakse. Ehk ettevõte peab ise eelnevalt teadma, mida oma töötajatelt nõuda-oodata-eeldada. Kui treeningu viib läbi koolitusfirma pelgalt enda äranägemise järgi, siis on pärast igat koolitust uus suund vastvalt sellele, kus poolt tuul puhub ja kui veenev koolituse läbiviija satub olema.

2. Eeltöö raames (enne koolitusi) peaks olema kõigil selge ja üheselt mõistetav, mida treenima hakatakse ja miks. Töötajatel peaks selleks ajaks olema selgelt teada, mida ettevõte temalt ootab. Vastasel juhul ei oleks tegu treeningkoolitusega, vaid teoreetilise õppega (mis on samuti väga vajalik, aga sisult erinev).

3. Enne harjutustega alustamist peaks fikseerima komistuskohad ja konkreetsed fookused. Eesmärk on juurutada oma kliendisuhtlusesse tööandja aktsepteeritud käitumismallid ning näha kolleegide pakutavaid võimalusi samade põhimõtete (reeglite) elluviimiseks.

4. Kvaliteetsest treeningust peaks jääma märk maha! Ja seda mitte ainult töötajate, vaid ka juhtide jaoks. Üks asi on, et töötajad ise saavad aru, milles on nende kitsaskohad, kuid kogu meeskonna jätkusuutliku arendamise seisukohalt on vaja, et nii osakonnajuht, kui ettevõtte vastava valdkonna tippjuhid saaksid aru, mida meeskond täna rakendab ja milles jänni jääb.

Oleks ju lahe, kui korralikus kasutajaliideses jõuaks veebipõhiselt juhtkonnanani koondinfo iga treeningul harjutuse teinud inimese kohta. Näiteks hinnang nii kolleegide poolt (anonüümselt) antud kokkuvõttena, kui kogenud koolitaja arvamus töötaja hetkeoskustest.

Muidugi on variant ka kõikide treeningolukordade videosalvestuste järelvaatus, aga pakun, et see on kohmakas ajalugu tänases kiires tempos. Juhtidel pigem pole aega neid salvestusi ükshaaval läbi vaadata. Video võib olla muidugi hea tööriist ühisanalüüsi ajal, aga mitte niivõrd hiljem kasutamiseks. Märksa operatiivsem on, kui juht saab võrdleva kokkuvõtte kõigi meeskonnaliikmete kohta koos analüüsiga.

Treening on seotud rutiinist ja mugavustsoonist väljumisega. Muidu arengut ei tule.

Treenides peab hoidma teatud treeningpulssi. Sisukas treeningkoolitus ei ole pelgalt meelelahutus ja fun! Muidugi on hea, kui treening möödub inimlikus ja loomingulises meeleolus. Aga eesmärk on teadlikult harjutada, harjutada, harjutada, et tavaolukorras rakenduksid käitumismallid ja põhimõtted juba alateadlikult.

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: