Mõte

Nutikamad lahendused on ainus võimalus kasumit kasvatada

ETTEVÕTJA JA INNOVATSIOONIJUHTIMISE EKSPERT INDREK TAMMEAID JA OSRAM CORPORATE INNOVATION INNOVATSIOONIEKSPERT MADIS RAUKAS

12. mai 2017, 12:20

Majanduskasvu ja kasumlikkuse potentsiaali otsinguil on lihtsate lahenduste aeg Eestis möödunud. Madalamate tööjõukulude ja maksukoormuse eelis on kadumas ja enamikul ettevõtetel on konkurentsivõime säilitamise ainsaks võimaluseks liikumine väärtusahelas edasi nutikamate toodete ja teenuste suunas. Lihtsakoeliste ja mitte eriti uudsete toodete ja teenustega uutele turgudele sisenemine takerdub üldjuhul globaalse hinnakonkurentsi taha.

Lisaks uutele ärimudelitele vaatab edumeelne ettevõtja suurimaks konkurentsivõime allikaks peetava arendustegevuse poole. Arendustegevust pidurdavad Eestis tõenäoliselt mitmed tegurid, kuid selle käivitamist takistavad eelkõige kaks põhjust. Esiteks oletus, et arendustegevus ei ole enamikule Eesti ettevõttele jõukohane või otstarbekas. Teiseks suhteliselt lai teadmatus, mis võiks olla arendustegevuse erinevad organisatsioonilised viisid ja kust pihta hakata. 

Osaliselt on temaatikat mõjutanud ettevõtluses ja tööstuses kasutatav rahvusvahelise termini research and development (R&D) tõlge eesti keelde kui teadus- ja arendustegevus. Rääkides erasektori R&Dst, mõistame terminit suheliselt üheselt - R tähendab rakendusuuringuid ja D eelkõige toote- ja teenusearendust. Aukartustäratavam sõna "teadus" viitab varasematele fundamentaaluuringutele, millele kõne all olevad rakendusuuringud võivad toetuda. 

Erasektori arendustegevus (R&D) ei ole müstiline vähestele ettevõtjatele sobiv hobi, vaid uute ideede ja võimaluste leidmise süstemaatiline protsess. See on toodete, teenuste, protsesside ja tegevusmudelite arendamine saavutamaks konkurentsieelist ja suuremat kasumlikkust.

Arendustegevus mõjutab oluliselt ettevõtte käivet

Arendustegevuse eesmärk peab olema uute toodete ja teenuste ja eriti intellektuaalomandiga kaitstud toodete-teenuste osakaalu kasvatamine kogukäibest. Viimane omakorda on selges korrelatsioonis ettevõtete kasumlikkusega. Seda nii toiduainete-, puidu-, masinatööstuses kui ka paljudes teistes tegevusharudes. Seda, et arendustegevus ei ole ainult suurtööstuse mängumaa, võib näha Lääne-Euroopa toiduainetesektori näitel, kus Unileveri, Nestle ja P&G arenduskulutused jäävad alla väikeettevõtjate arenduskulutustele. Intellektuaalomandit kaitsev, tugeva arendustegevussuunaga start-up on pigem reegel kui erand eduka uusettevõtluse maastikul. 

Tulemuslikkuse ja konkurentsivõime seisukohast on hea jälgida nii enda kui konkurentide sisend- ja väljundindikaatoreid. Sisendindikaatoritest levinuim on arendustegevuse investeeringute suhe käibesse, kus valdkonna erinevused võivad olla suured, jäädes tavaliselt siiski 3-15% vahemikku. Samal turul tegutsevate konkurentide panuste erinevus arendustegevustesse võib erineda suurusjärkude võrra. Väljundindikaatoritest konkreetseim on uute toodete ja teenuste osakaal ja eriti nende kasumimarginaal. Madal uute toodete ja teenuste osakaal ennustab enamikes sektorites ettevõtte eelseisvad raskusi.

Tootearendus ei ole nii keeruline, kui arvatakse

Arendustegevus ja tootearendus nõuab loomulikult investeeringuid, samas on süstemaatilise tootearenduse alustamine märksa lihtsam, kui seda tihti oletatakse. Lisaks ettevõtte enda arendusosakonna tööle on enamlevinud viisid oma innovaatiliste toodete portfelli tugevdamiseks intellektuaalomandi litsentseerimine väljastpoolt või mõne soovitud arengutasemeni jõudnud ning teatud tehnoloogiat valdava ettevõtte/tehnoloogia väljaostmine.

Alati ei olegi oma arenduskeskuse loomine või investeeringud vajaliku tehnoloogia ülevõtmiseks kõige otstarbekamad.  Praktikast on tuntud ka mõiste ”avatud innovatsioon” (open innovation), mis seisneb toote või teenuse arendusse lisajõudude kaasamises. Selleks võivad olla teised ettevõtted, uurimis-arendustöö asutused, ülikoolid jne.  Selline tegevus toimub selge eesmärgiga ühendada ettevõtte enda võimekused ja vahendid väliste resurssidega. Üldjuhul kaasnevad sellega ka mitmed toetusmeetmed, mis annavad arendustegevusele tihti ka märgatava finantsvõimenduse. 

Kuidas alustada?

Eestis tasuks esmajärjekorras koostööd arendada ülikoolide ja nende juurde loodud Tehnoloogia Arenduskeskustega, mis ühendavad väikefirmasid ja akadeemilisi töötajaid, kes on huvitatud arendustegevuse alasest koostööst. Muidugi ei pea koostöö Eesti ülikoolidega olema ainus tee vaimse lisapotentsiaali kaasamiseks. Ettevõtjal tasuks uurida võimalusi ka teiste, nt Põhjamaades, Euroopas ja miks mitte kogu maailmas paiknevate ülikoolide uurimisgruppide potentsiaali enda tarbeks kasutamiseks. Nagu ikka, põhineb hea koostöö vastastikusel arusaamisel mõlema poole huvidest ja vajadustest ning tihedal suhtlemisel koos vahetulemuste jälgimisega.  

Vajadus uute toodete järele peaks olema jõud, mis paneb arendustegevuse liikuma.

Indrek Tammeaid ja Madis Raukas jagavad oma mõtteid ettevõtete ja teadusasutuste vahelise koostöö teemal 18.-19. mail toimuval Pärnu Juhtimiskonverentsil, mille teemaks on “Koostöö ja konkurents”. 

Nendega koos astuvad lavale veel IBM Analytics Group CTO Office'i insener, Master Inventor ja IBMi tehnoloogiaakadeemia liige Christine Ouyang, MIT ettevõtlussuhete ekspert Anthony Knopp ja Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura.

Vaata rohkem ja registreeri SIIN

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: