Mõte

Small talk’i nipid sõbraliku õhkkonna loomiseks

MERIT PÄRNPUU, KAASAUTOR

24. juuli 2017, 07:15
Suhtlemiskoolitaja Mihkel Kangur sekretäride päeva konverentsil

Koolitaja Mihkel Kangur andis sekretäride päeva konverentsil nõu, kuidas luua small talk’i abil ruumi sõbralik õhkkond.

Vestlus on kogenud suhtlemiskoolitaja sõnul vastastikune kingituste andmine ja kingitusi antakse selleks, et partner räägiks meiega ja et tekiks vestluse voog. „Võib-olla aitab „kingituste andmise“ metafoor vaigistada seda sensorit meie peas, mis ütleb „Ära sellest räägi, ära tollest räägi ja kui saad, siis ole üldse vait ja joo seina ääres kohvi!“.“

Milliseid kingitusi me jagada saame?

Oletame, et meil tuleb täita viis minutit enne konverentsi algust kellelegi ennast tutvustades. Ruumis valitseb totaalne vaikus ja keegi midagi ei räägi. Natuke on taustamuusikat, sina istud teise inimese kõrval ja vidutad silmi. Kuidas siis sellises olukorras vestlust alustada? Kas alustada kohe, et tervist, mina olen see ja see või alustada kuidagi muudmoodi, sujuvamalt?

  1. Vaatlus

    Number üks on Kanguri sõnul vaatlus. Näiteks kui meie kõrval istub võõras inimene, kellega tahame vestlust alustada, siis tasub enne vestluse alustamist otsida kõige esimene ühine nimetaja. 

    Selleks pead lihtsalt vaatama, mis ruumis toimub. Vaatad, kas seal on palju inimesi, vähe inimesi, mis näitab, kas see teema on populaarne või mitte. Äkki on laval esinemas keegi, keda väga kuulata tahad. Äkki on slaidil teema, mis sind huvitab. Sina võtad sellest kinni, mida näed, ja teed sellest avalause. Näiteks ütled „Jumal tänatud, et see investeerimise teemaline ettekanne tuli, mul on viimased investeeringud väga hästi läinud. Ma tahan juurde investeerida.“ Ja siis teine inimene mõtleb, et ahah, päris huvitav teema ja küsib, et kuhu sa siis investeerid. Nii lähebki vestlus käima, hakkab pendeldama edasi-tagasi, sellepärast et sina midagi oma vaatluse põhjal ütlesid. See on palju suurem ühine nimetaja, kui ütled võõrale inimesele, et väljas on kohutav ilm, mille peale tema vastab, et on jah.

  2. Avalda midagi enda kohta

    Teine variant on avaldada midagi enda kohta. See on tavaliselt koht, kus saame vestluse viia sõbralikumaks. Sest kui enda kohta midagi öelda, siis on teine inimene samuti nõus enda kohta midagi avaldama. Selline pingpong, anna ja võta. 

    Kanguri sõnul kardetakse koolitustel mõnikord seda, et siis peab enda kohta mingid vanad lood üles kaevama, miskisuguseid ebameeldivaid asju enda kohta rääkima. Aga avaldamine võib toimuda ka tasemel, kus avatakse ennast kõige lihtsamal moel: öeldakse vaid oma nimi ja elukutse. Ja siis sealt võib juba edasi minna. 

    Miks see kasulik on? Selleks, et kui sa ütled midagi enda kohta, julgeb teine vastata. 
    Seepeale lasi Kangur saalis viibinud sekretäridel mängida vestlusmängu „See meenutab mulle“. Tuli öelda suvaline nimisõna, millest kõrval toolil istuv partner kinni võttis ja ütles, mis talle selle sõnaga meenub. Viimase öeldud sõna peale kordas teine sedasama.

    „Me võtame oma elust midagi ja avaldame selle, sest see on esimene tingimus, et me üldse saaksime vestluse sõbralikumaks viia. Me ütleme enda kohta midagi, mis meid huvitab, mis meile meelde tuleb jne,“ selgitas Kangur.

    Kui aga juhe on nii koos, et kohe midagi ei tule, siis on ilmselt nii, et mõni tsensor takistab peas meil ütlemast seda, mida näeme või tahaksime öelda. Ja sellisel juhul tasub kasutada kingituste metafoori. „Kõik, mis me ütleme, on teisele inimesele kingitus. Ja tema saab samamoodi meile midagi kinkida,“ rääkis Kangur. „Viimane mõte lõpetuseks – et vestlus tõesti sõbralikule tasandile viia, tuleks panna vestlusesse midagi enda kohta. Me võime lõputult rääkida ilmast ja ümbritsevast maailmast, aga me ei saa viia vestlust sõbralikuks, kui me ei pane sinna sõnu sina ja mina,“ lisas ta.

Allikas: sekretär.ee

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: