Mõte

Kuidas tulla toime jonnaka suhtlejaga?

MARGO LOOR, KOOLITAJA

05. veebruar 2018, 08:29
Margo Loor

“Kuidas tulla toime jonnaka suhtlejaga?” on üks kõige sagedamini esitatavaid küsimusi argumenteeritud juhtimise koolitustel.

Eestis on üksjagu ettevõtteid ja organisatsioone, kes on suhtlemise tõhustamiseks kogu tiimiga argumendioskused selgeks õppinud ning kelle jaoks see küsimus tiimisiseselt enam oluline ei ole. Teistes ettevõtetes, kust koolitusele on tulnud üksikud inimesed või väiksemad tiimid, küsitakse seda küsimust nii sisese kui ka partnerite ja klientidega suhtlemise võtmes.
Jonnakas suhtleja tähistab mõistena paljusid erinevaid probleeme. Näiteks, inimene võib küll kõigest aru saada, mida olete talle rääkinud ning sellega ka nõustuda, aga tema sisemine veendumus ei väljendu tema käitumises. Põhjuseks pole mitte jonnakus, vaid see, et harjumuste muutmine on keeruline.

Kui tegemist on ikkagi tegelikult jonnaka suhtlejaga, võib põhjus olla vähem temas ja rohkem meis endis. Laialt on levinud suhtumine, et mittenõustumise olukorrad on võistlevad. Kui oleme eriarvamusel, siis ainult üks meist võidab ja saab oma tahtmise. Selliselt oma tõde kehtestades, kui kumbki ei alistu, tunduvadki inimesed teineteisele jonnakad. Eriti, kui suhtlusolukorda minnakse ootusega, et “nagunii ta hakkab jälle jonnima.” Ennasttäitvad ootused. Kui loobume binaarsest võistleva suhtlemise mudelist ja hakkame otsime ühisosa, loovaid mitmemõõtmelisi lahendusi ning keskendume pikaajalisele väärtusele vahetu võidu asemel, jääb meie ümber jonnakaid suhtlejaid kohe poole vähemaks.

Stephen R. Covey kirjutab oma maailmakuulsas raamatus, et enamik inimesi tahab rääkida endast ja ootab, et neist saadaks aru. Paradoks on selles, et kui me kõik nii läheneme, siis pole kellelgi aega teisi ära kuulata ja mõista. Oleme koosolekul sageli vait ainult selleks, et oodata rääkimist, mitte selleks, et kuulata ja aru saada. Kui alustada kuulamisest ja kuuldu hinnanguvabast peegeldamisest, millele lisaks Coveyle juhib tähelepanu ka näiteks endine FBI eriläbirääkija Chris Voss raamatus “Never Split the Difference”, siis kaob meie suhtluspartneritel vajadus jonnakalt ühte ja sama korrata. Jonnakas suhtleja on sageli jonnakas sellepärast, et oleme ise tõrksad kuulajad. Arendades oma kuulamisoskust ja suhtluskannatlikkust jääb jonnakaid suhtlejaid veel palju vähemaks.

Kui ülaltoodud sammud on astutud, tuleb ka oma eneseväljenduses olla rahulik ja argumenteeritud. See tähendab, et seletad oma mõtted samm-sammult koos näidetega lahti, jälgides seejuures, kas suhtluspartner on veel mõttega kaasas või juba ree pealt maha kukkunud. Näen palju olukordi, kus üks suhtleja paneb oma “plaadi” peale ja eeldab, et teine tahab ja suudab kogu info omaks võtta.

Igaüks meist võib olla jonnakas suhtleja, kui keegi tuleb meile harjumatut mõtet jõuga, meile mittesobival hetkel ja meid mitte kuulates peale pressima. Argumenteeritud organisatsioonikultuuriga ettevõtetes oskavad inimesed teineteist vähem suruda jonnakaks, mis teeb tööalase suhtlemise kiiremaks, täpsemaks ja meeldivamaks.

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Privaatsustingimused

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: