Mõte

Tähtis on süsteemne arusaam finantsidest

LAURI LEET

28. mai 2018, 00:01
Margus Tinits

Eesti üks kogenumaid finantskoolitajaid Margus Tinits ütleb, et äriplaneerimine on keeruline, kuna tulevikku vaatav „peegel“ on tihti kõver – meil on raskusi finantssüsteemist arusaamisega. Kui juht aga enda finantsteadmisi arendab, lükatakse need ette suunatud kõverpeeglid sirgemaks ja vaade äriplaneerimisele paraneb

„Kui juht suudab äri teha nii, et ühega ostab ja kolmega müüb ning suudab selle „kahe protsendiga” majandada, pole finantsteadlikkust vaja arendadagi,“ märgib Margus Tinits naljatades. „Kui see kaks protsenti muutub aga tõeliseks kaheks protsendiks, oleks vaja oma finantsteadmist parandada.“

Stabiilne areng numbritele toetudes
Numbritele toetudes on kogenud audiitori ja koolitaja sõnul äris suurem tõenäosus stabiilseks pikaajaliseks arenguks ja tegutsemiseks. Margus Tinits tunnistab samas, et suuri hüppeid edu suunas nii ei tekita, neid tekitavad õiged inimesed ja nende kõhutunded. Samuti ei aita finantsarvestus otsustada, millisesse nišši oma äriga minna. „Siin loeb juhi ja ettevõtja kõhutunne. Finantsarvestus aitab aga raha lugeda ja aru saada, kuidas edu tekkis. Et loodud edu kestma jääks, on tarvis arusaama numbritest.“

Sealjuures on tähtis süsteemne arusaam tervest finantssüsteemist ettevõttes. Tinits selgitab, et bilanss, kasumiaruanne ja rahavood ei ole kolm eraldi asja, mis on vaid kunstlikult kolmeks jagatud. „Tegelikult see süsteem käib kokku ühte kohta, mille südameks on bilanss,“ märgib finantskoolitaja. „Kõik teavad et bilanss on olemas, aga kui küsida, mis on bilansis tasakaalus, siis kaugelt pooltel juhtudel vastatakse, et bilansis on tasakaalus tulud ja kulud. Kui seejärel aga küsida, kuhu siis kasum jääb, saadakse aru, et midagi läks viltu. Tegelikult on bilansis kõike muud, välja arvatud tulud ja kulud,“ sõnastab Margus Tinits eesti juhtide finantsteadlikkuse. Paljudel juhtudel juhid siiski ei tunne finantside arvestamise süsteemi tervikuna või teavad sellest vaid üksikuid nüansse.

Süsteemne vaade kindlale pildile
„Kui on omale põhiasjad selgeks tehtud, läheb enesetunne kindlamaks ka neil, kel kõhutunne äri tegemisest olemas. Enesekindlus muutub põhjendatuks,“ selgitab koolitaja.
Kogu finantsteadmiste ja ühtlasi ka tema koolituse tuumaks ja õpetuse keskmes on Tinitsi kinnitusel üks pilt. „See on bilanss ja kasumiaruanne kokku liidetuna,“ avaldab Tinits veidi oma välja töötatud käsitluse saladust. Teooria, mille kokkupanemise viis on asi, mille autorlusele ta enda sõnul isegi pretendeeriks. „Iseenesest lihtne ja loogiline asi, mida ma pole aga kusagil kirjalikes allikates kohanud.“

Vaadet on vaja selgemaks
Margus Tinits selgitab, et raamatupidamine on suunatud ettevõttes väljapoole, et anda teistele ettekujutus, mis firmas toimub. See on erinevalt finantsplaneerimisest, mis on firmasisene tegevus ja tulevikku suunatud, minevikku vaatav. „Bilanss on hetkeseis ajalises mõttes, ent selle ülesehitus on taoline, et andmed seal on grupeeritud vastavalt kavatsustele. See on siis nagu kavatuste protokoll. See töötab aga ainult juhul kui viime need kavatsused ettevõtjana ka ellu.“

Tulevikku suunatud plaanide elluviimisel toob Tinits tuntud metafoori auto juhtimisest tahavaatepeegli kaudu, täiendab seda olulise lisaga. „Olukorras, kus esiklaas ette(tulevikku) vaatamiseks ei ole puhas ega sile, võime sealt ükspuha millist kõverpeeglit näha, meie pilk pole selge,“ märgib Tinits. Kui juht aga enda finantsteadmisi arendab, siis need ette suunatud kõverpeeglid lükatakse sirgemaks, tuleviku vaatamise täpsus paraneb. Eduka äritegemise võimekus paraneb kindlasti. „Mulle on rohkem kui üks või kaks korda tuldud tänaval vastu ja öeldud, et aitäh, tänu sinule sain rikkaks,“ ütleb aastate jooksul tuhandeid juhte koolitanud spetsialist.

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Privaatsustingimused

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: