Pärnu Finantskonverents

Avila: äri ja protsesse mittemõistev finantsjuht on kasutu

BRET METSKÜLA, FINANTSUUDISED.EE JUHT

24. märts 2017, 18:03
Eesti Energia finantsjuht Andri Avila

Eesti Energial oli mullu rekordiliselt hea aasta. Millised on plaanid selleks ja järgnevateks aastateks ning kuidas tulla toime madalate energiahindadega, selgitab eelmise aasta üheks mõjukaimaks finantsjuhiks valitud Andri Avila.

Teid nomineeriti üheks eelmise aasta mõjukaimaks finantsjuhiks. Kuidas Te ise eelmist aastat kommenteerite, mis läks eriti hästi ja mida oleks saanud veelgi paremini teha?

Esmalt, 70% Eesti Energia tuludest tuleb tihedatelt konkurentsiturgudelt. Turul toimuvat meie ei määra, kuna oleme Põhja- ja Baltimaade elektri ja globaalsel õliturul väga väike tegija. Saame enda ettevõtet muuta paindlikumaks ja efektiivsemaks, et oleksime valmis kiirelt turumuutustele reageerima.

2016. aasta oli äärmiselt vastandlik. Aasta alguses nägime ja kogesime viimase 12 aasta kõige madalamaid nafta maailmaturu hindu, mis avaldavad meile otsest mõju. Pidime õli tootmist alla koormama, et vältida kahjumi tekkimist.

Ka elektri turuhinnad olid aasta esimeses pooles valdavalt väga madalad, mis teeb heameelt tarbijale, kuid energiatootjale on peavaluks. Vaid jaanuaris ja juunis oli elektri hind tootja vaatest korralik ning saime täisvõimsusel töötada. Sellises keerulises olukorras pidime tegema kriisiplaane, et olla valmis olukorraga toimetulekuks. Võtsime kiirelt käsile ka uue strateegia koostamise, et uues turuolukorras EE konkurentsivõimet kasvatada ning teenida kasumit ka madalate energiahindade tingimustes.

Õnneks oli aasta teine pool palju parem. Taastusid nii elektri kui ka õli turuhinnad ning saime enda tootmise vastu turuolukorda taas üles koormata ning sügisest juba täisvõimsusel töötada. Tänu väga tugevale aasta teisele poolele ning erakorralistele tuludele oli tulemuseks kokkuvõttes rekordilised head finantsnäitajad – Eesti Energia teenis ajaloo suurima kasumi.

Jordaania projekt on nüüd lõppenud. Kuhu edasi?

Eesti Energia arendusprojektide raskuskese on Eestis ning välisprojektide puhul näeme ennast projekti arendajana ning oskusteabe ja tehnoloogia müüjana, mitte pikaajalise strateegilise investorina. Seetõttu müüsime ka Jordaania projektis enamusosaluse, kuna projekt jõudis ehitusfaasi.

Eesti Energia on kindlasti huvitatud ka edaspidi oma põlevkivialase oskusteabe eksportimisest. EE põlevkivialaseid teadmisi tasub kindlasti eksportida ka teistesse riikidesse ning tänu Jordaania projektile on kutsutud meid uurima ka teisi põlevkivimaardlaid.

Maailmas on küllaldaselt riike, kes impordivad pea kogu oma elektrienergia, kus elektri hind on oluliselt kõrgem kui Eestis ning samas on riigis suured põlevkivivarud – näiteks Maroko, Myanmar. Mõlemas nimetatud riikides oleme teostanud ka uuringuid.

Lisaks pole Eesti Energia kaugeltki mitte ainult põlevkiviettevõte. Meil on ainulaadseid kompetentse näiteks nii võrgutehnoloogias kui ka nutikates energiamüügilahendustes. Eesti on käesolevast aastast 100% kaugloetavatele elektriarvestitele üle viidud, mis teeb meist maailma ühe kõige targema elektrivõrguga riigi. Selle projekti käigus omandatud kogemused ja teadmised pakuvad kindlasti huvi ka mujal maailmas, sest maailm liigub aina enam nutikate ja digitaalsete lahenduste poole.

Mis on teie suurimad töised väljakutsed 2017. aastaks?

Eesti Energia nõukogu kinnitas möödunud aasta suvel ettevõtte uue strateegia aastani 2020. Selle põhiline eesmärk on kasvatada Eesti Energia konkurentsivõimet ka olukorras, kus energiahindade olulist paranemist ei ole ette näha. Strateegia näeb ette põlevkivi kasutavate tootmisvarade konkurentsivõime tõstmise ja põlevkivienergeetika tuleviku kindlustamise, uute taastuvenergia võimsuste rajamise ning kasvu uutel energia jaemüügi turgudel. Samuti soovime suurendada kontserni võrguettevõtte konkurentsivõimet vabaturu teenustes.

Kõikide nende eesmärkide saavutamine nõuab investeeringuid, mille läbi analüüsimine ja tagamine on minu ja minu meeskonna ülesanne. Eesti Elektrijaama 8. energiaploki rekonstrueerimise investeerimisotsuse tegime juba 2016. aastal. Rekonstrueerimistööd, mille tulemusena kasvab energiaploki põlevkivigaasi kasutamise võimekus kuni 50 protsendini ja väheneb keskkonnamõju, lõpetatakse käesoleval aastal.

2017. aastal plaanime veel mitmeid investeerimisotsuseid. Neist olulisimad on põlevkivigaasist põlevkivibensiini eraldava seadme lisamine õlitehasele, Tootsi tuulepargi investeerimisotsus ja Narva allmaakaevanduse investeerimisotsus.

Mida arvate riigiettevõtete erastamisest? Kas riik peaks rohkem oma ettevõtteid börsile viima? 

Nii Eestis kui ka välisriikides on energiaettevõtete puhul esindatud mõlemaid omandivorme – riigiettevõtted ja eraettevõtted. Turg omandivormist aga ei muutu: tänastel energiaettevõtetel tuleb konkurentsis toime tulla vägagi volatiilsetel turgudel nii elektri kui ka õli osas. 

Ettevõtte börsileviimine või muul viisil erastamine ei ole üldiselt teema omaette. Oluline on pigem see, et Eesti Energias oleks häid ja väärtust loovaid ideid, mida finantseerida. Finantseerida on võimalik mitmel moel, millest ettevõtte börsile viimine on ainult üks võimalik variant.

Omanik on andnud EE-le mandaadi meie taastuvenergia ettevõtte vähemusosaluse börsile viimise ettevalmistamiseks, millega praegu tegelemegi. Otsuse, kas börsile minna, teeb omanik peale selle töö valmimist. Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte Enefit Taastuvenergia börsileviimine elavdaks ka siinset kapitaliturgu ja annaks laiemale ringile investoritele võimaluse panustada taastuvenergia arendamisse Eestis ning saada samal ajal osa ühe Baltikumi suurima taastuvenergia ettevõtte kasvust. Kui börsileviimine õnnestub, annab see hea platvormi taastuvenergia arenduste edasiseks rahastamiseks. Silmas peaks siiski pidama, et riigile strateegiliselt oluliste ettevõtete puhul peaks kontroll jääma riigi kätte.

Mille poolest erineb börsiettevõtte finantsjuhtimine n-ö tavalise ettevõtte omast?

Printsiibis ei tohiks eeskujulik ja professionaalne finantsjuhtimine n-ö tava- ja börsiettevõttes erineda. Põhilised erinevused on aruandluses ja finantsinfo avalikustamises, kus on kindel etteantud formaat.

Aruandluskohustus on börsiettevõttes märksa rangem. Lisaks tuleb meil riigiettevõttena olla läbipaistev ning enda otsuseid väga selgelt põhjendada, kuna kõik inimesed tunnevad õigustatult, et väike tükk Eesti Energiast kuulub ka neile. N-ö tavaettevõttega võrreldes kulub börsiettevõttes aruandluse korraldamiseks rohkem ressurssi.

Börsiettevõtte puhul on ka kindlalt paigas, mida ja millal võib, saab ja peab avalikkusele ütlema. Lisaks on oluline silmas pidada teavitamise järjekorda, olulise info peame avalikustama esmalt investoritele Londoni börsisüsteemi kaudu, kuna EE võlakirjad on seal noteeritud. Alles seejärel saame teavitada avalikkust ajakirjanduse kaudu.

Et olla läbipaistvad ja inimesed oleksid kursis, millega Eesti Energia tegeleb, oleme sisse viinud traditsiooni, et iga kvartali lõpus korraldame enda majandustulemuste ja olulisemate projektide tutvustamiseks pressikonverentsi.

Millisena näete finantsjuhi rolli tulevikus?

Finantsjuhid, nagu kõik inimesed, peavad suutma ajaga kaasas käia ja ümberringi toimuvate muudatustega kohanduda. Finantsjuht ei ole tänapäeval enam ammu vaid raamatupidaja ja/või juhtimisarvestaja, vaid ta on otseselt kaasatud ettevõtte strateegilisse juhtimisse.

Võib öelda, et finantsjuht, kes ei mõista ettevõtte äri ja protsesse, on tegelikult firma jaoks kasutu. Järjest rohkem ja rohkem põimuvad omavahel IT ja finantssektor. Kui viie aasta eest räägiti konverentsidel, et tuleb hakata finantsosakondadesse programmeerimisoskusega inimesi värbama, siis täna ongi see reaalsus ka meil Eestis.

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Privaatsustingimused

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: