Toomas Tamsar, Eesti juhtide eestkõneleja

IGOR RÕTOV

22. märts 2016, 15:37

Toomas Tamsar (49) on Tööandjate liidu tegevjuht, Pärnu juhtimiskonverentside vedaja, juhtide coach, kõike seda ühes isikus. Avalikkusele on ta viimasel ajal tuntud kui mees, kes räägib ettevõtjate nimel, seletab lahti päevakajalise majandusprobleemi, kellelt oodatakse hinnangut olulistele sündmustele. Ühesõnaga vaieldamatu üldtuntud autoriteet. Kuid mis inimene on selle karkassi taga peidus? Google annab lõputult vasteid, kus Tamsar on midagi öelnud, kuid mul jääb leidmata tekst, kus keegi oleks tema kohta midagi rääkinud.

Kui palusin talt nõusolekut  anda isikuintervjuu, siis esimene reaktsioon oli tõrjuv. „Ma ei ole selline inimene, kes edevusest ennast eksponeeriks.“ Pealegi tulevat teda viimasel meediast küll söögi alla ja söögi peale. Õnneks ta siiski nõustus.

Ei häbene, et ajab Eesti asja

„Ettevõtlus on osa minu mõtlemisest, kuid eeskätt on ta mulle andnud võimaluse tegeleda sellega, mis mulle meeldib, mis on mulle oluline.“ Toomas ei häbene siiralt öelda, et teda on kannustanud soov ajada Eesti asja. Kuid miks ikkagi peab ta ajama seda Eesti asja tööandjate organisatsiooni juhina? „Ma tunnen, et meie tegevusel on mõju, sellest sõltub ettevõtluskeskkond ja kogu Eesti tulevik. Seda tööd on hea ja huvitav teha.“ Seepeale küsisin provotseerivalt, et samahästi võiks ta ju asja ajada näiteks ametiühingute  juhina?“ Toomas muigab ja välistab selle kohe kui oma maailmavaatele sobimatu. Aga miks siis juba mitte olla poliitikas? Tamsar tunnistab, et kutsutud on, kuid tõsiselt pole ta seda kunagi kaalunud. „Ju siis pole minu jaoks sobivat erakonda,“ leidis ta ise põhjenduse. Maailmavaate vaate järgi liigitas ta ennast liberaaliks, kuid lisas kohe, et poliitilise kompassi järgi teda üks-ühele määrata ei saaks. „Mul on selged vaated, mis ei liigu erakondlike põhimõtete järgi.“

Tark inimene õpib kõigest

Toomas jäi mõttesse, kui küsisin, mida ta inimestes hindab, kes on olnud tema eeskujud ja õpetajad. „Kogenud konverentsikorraldajana ütlen, et tark inimene õpib igast ettekandest, ka halvast ettekandest. Sama on ka inimestega. “  Tamsar rõhutab, et iidoleid tal pole olnud, kuid nimetab oluliste persoonidena esimese tööandja Toomas Lumani, „temalt oli palju võtta, samuti järgmiselt tööandjalt Jüri Käolt ning äripartneritelt Aavo Kokalt, Jaanus Pikanilt ja Tõnis Arrolt.“ Küsisin seepeale, kas tal on ka vaenlasi. „Kellel siis poleks, pigem siiski ütleks, et on inimesi, kellega mul ei ole klappi. Mul on aga põhimõte kõikvõimalikud tülid inimestega ära klaarida. Eesti on nii väike, et see tundub mulle arukas ja inimlik ning enamasti läheb see ka korda.“

Toomas ootab peaministrilt endiselt vastust

Ootab peaministrilt vastust

Kui viisin jutu Taavi Rõivase valitsuse peale. Muutus mu vestluskaaslane ettevaatlikuks. Jäi mulje, et mees valib nüüd iga sõna, mida ajakirjanik võib kirja panna. Tuletasin talle meelde neid teravaid väljaütlemisi, mida ta ise on teinud. „Kriitiline olla on käib mul palga sisse. Mina olen tööandjate positsioonil,  ametiühingu juht töövõtjate positsioonil ja näiteks mõni minister kolmandal seisukohal ja meil kõigil tuleb pingutada, et jõuda ühise lahenduseni.“ Tamsar peab ülioluliseks, et tulemuse nimel, ka kõige teravama vaidluse puhul, tuleb isiklikud antipaatiad maha suruda. Ta lisas, et kui valitsus oleks tööandjatega kõiges ühte meelt, siis oleks see juba valitsuse probleem ning samas on valitsusel küllaga mõtteid, mida tööandjad toetavad.

 Ajakirjanikuna ei jäta ma jonni nõuan otsest hinnangut. Silmnähtava kergendustundega suutis ta sõnastada päästva fraasi: „Valitsuse poolt on tehtud „püüdlik algus“ ettevõtluskeskkonda paremaks teha või vähemalt mitte lasta sel halveneda. Eesti riiki juhitakse hea tahtega ja üsna ausalt. See on suur asi…“ Katkestasin selle mõttearenduse ning palusin nimetada midagi konkreetset valitsuse poolt kordasaadetust. Pikk paus reetis, et vastaja jääb sõnaseadmisel hätta.

Tuletasin nüüd meede mullu Pärnu juhtimiskonverentsil Toomas Tamsare poolt avalikult ja kujundlikult Taavi Rõivasele esitatud küsimust. See oli sõnastatud järgmiselt: „Aastal 2041 kirjutatakse raamat  “50 aastat Eesti iseseisvumise taastamisest” ning selles on  peatükk Eesti riigimeestest. Millised kolm lauset kirjutatakse sellesse peatükki peaminister Taavi Rõivase kohta? Küsin nüüd, et kas ta on Taavilt vastused kätte saanud. Toomas ei ole, kuid loodab need vastused on kuskil peaministri peas olemas, ta peab seda väga tähtsaks. „Igatahes UUE PÕHJAMAAGA Taavi Rõivas ajalukku ei lähe,“ on Tamsar sedapuhku resoluutne.

Teeme vähem asju

Intervjueeritav muutus nüüd jutukamaks ja pakkus, et „püüdliku alguse“ sees olevast riigireformist võiks olla ainest ambitsioonikaks eesmärgiks. Samas ei pea ta piisavaks senist kava, kus samad asjad püütakse ära teha veidi väiksema arvu inimestega („ka siin võiks ambitsiooni rohkem olla“). Toomase veendumuse järgi oleks vaja paradigma muutust. Riigireform tähendab tema jaoks seda, kui „riik võtaks eesmärgiks TEHA VÄHEM ASJU, et vältida kohati lokkavat vilgast  ent viljatut sagimist. Praegu me näeme, et paljud tublid inimesed teevad kohusetundlikult oma tööd, küsimata kas seda on ka tegelikult kellelegi vaja. Ja just juhtide asi oleks seda küsida!“

Tamsar märkis ära, et ootaks valitsuselt julgemat pealehakkamist. „Meil on koalitsioonis kolm erakonda, kelle eesotsas on kolm noort meesjuhti, kes võiks ju hirmsasti tahta paugutada. Aga see ei peaks käima suletud ringis üksteise suunas. Soovin näha, et kolmekesi lepitaks milleski kokku. Ka sellest ei piisa, tuleb ära teha. Seda pealehakkamist ma valitsuse puhul praegu ei näe. Ma ootaks veel, et senisest palju enam võiks valitsus kuulata ära maailma parimaid ajusid ning kutsuda kaasa lööma maailma parimaid tegijaid.“

Kolm tähtsat sammu

Panin ette unustada tänane reaalsus ning küsisin hüpoteetiliselt, mis oleks need kolm tähtsat sammu, mida ta ideaalselt riigikogult ja valitsuselt ootaks.

Esimesena tõi ta välja märksa julgema panustamise haridusse. Praegused tegevused on tema meelest rohkem kosmeetilised ning arutada, kas tõsta õpetajate palka paar protsenti vähem või rohkem midagi ei muuda. „Võiks tõsta palju rohkem ja korraga ning ühtlasi olla ka palju nõudlikum. Praegune arutelu käib raha vajaduse üle, aga me ei taha eriti rääkida, mis võiks olla riigi tellimus ja mida me hariduselt tegelikult saada tahame.“ Edasi tuleks tulla ülikoolide juurde ning võtta eesmärgiks, et Eesti oleks koht, kuhu üle maailma tahetakse tulla õppima.

Teisena kordas Tamsar riigireformi vajalikkust. Ta tunnustas, küll vastava ministri pingutusi. „Kuid nii ei sa läbimurdeliselt riiki reformida, kui seda peab tegema üks minister! Pall peaks olema riigikogu käes ning peaminister peaks olema number üks elluviija,“ kirjeldas Toomas oma ettekujutust.

Kolmandaks tõi ta esile rahvastiku probleemi, mille lahendus oleks Eesti avamine. „Eesti on suletud! Me arutame selle üle kas pagulasi on natuke rohkem või natuke vähem. See on pseudoküsimus. Eesti tegelik probleem on see, et meil ei ole inimesi juba praegu ning 20-30 aasta pärast, on neid juba katastroofiliselt vähe! Selleks tuleb Eesti avada, tuua siia suunatult oskuslikku tööjõudu. Siin tasub õppida, mida teised riigid on teinud ja neid edulugusid on maailmast võtta küll ja küll.“

Pärnu Juhtimiskonverentsi 20. juubel

Pärnu konverentsid

Toomase hääles oli tunda uhkust, kui jutt läks Pärnu Konverentsile. „Ma tunnen, et olen osalenud brändi loomisel, millel on tähendus. Tähendus mulle endale ja paljudele teistele.“ Ta on pühendunud sellele juba 21 aastat.

Idee tuli Aavo Kokalt, kes veenis kaasa lööma Jaanus Pikani, Tõnis Arro ja Toomas Tamsare. Üsna pea aga müüsid Kokk ja Pikani oma osaluse ning Tamsar jäi Arroga aastateks kahekesi . Kui  Arro omakorda kõrvale astus, olid Tamsare partneriteks alguses Hanno Lindpere ja hiljem Anti Orav. Kaks aastat tagasi müüsid omanikud Pärnu konverentsid Äripäevale. Koostöö Toomasega aga jätkub. Nii nagu varemgi paneb Toomas Tamsar kokku konverentsi programmi, lööb kaasa korralduse juures ning mõistagi astub üles ürituse moderaatorina.

„Alguses see ei olnud üldse äri,“ meenutas Tamsar, „seal oli endal äge osaleda ja vahva teha“. Aeg läks edasi ja siis tuli ka juba äri. „Minu jaoks oli see justkui väljund. Mõni ostab endale ajalehe, minul nii palju raha polnud ja pidin tegema konverentse,“ selgitas ta naljatledes.

Toomasele on meeldinud luua omaette keskkonda.  Sealt tuli ka lööklause: ideede ja inimeste kohtamispaik. Pärnu konverentsid on Toomasele andnud palju sõpru ja võimaluse tegeleda sellega, mis endale tõesti meeldib.

Eesti juhtidest

Raske on leida Toomas Tamsare kõrvale kedagi teist, kes on pidanud suhtlema nii paljude erinevate juhtidega. Palusin tal öelda need tunnused, mille põhjal eduka juhi ära tunneb.

Tamsar rõhutas: „Hea juht peab andma tähenduse inimeste tööle. Pole üldse piisav, kui see tähendus on ainuüksi saadav palk (mis on ka oluline). Muidugi peab olema nutikas, tarkus on jätkuvalt hinnas. Väga tähtis on eesmärgile pühendatus. Hea juht on oma väljendustes selge.“

Aga millest on Eesti juhtidel puudu? Toomas viitab uuringule, kust on selgunud, et Eesti juhtidel on puudu pikast visioonist ja liiga vähe pööratakse tähelepanu inimeste arengule. Omalt poolt peab ta aga iga juhi puhul väga oluliseks tähelepanu iseenda arengule. „Kahjuks tuleb mul liigagi palju kokku puutuda juhtidega, kes ütlevad, et neil pole enam midagi õppida. Mul on väga raske sellist inimest targaks juhiks pidada.“

Küsisin millist nõu võiks ta anda ühele 50aastasele juhile, kes on täis tahtmist veel vähemalt 10 aastat edukas olla. „Kõigepealt ma ütlen, et ma ei oska talle nõu anda. Aga hoopis tähtsam on see, et ta ei oska ka ise endale nõu anda. Määramatus ja muudatuste kiirus on selline, et me seda tegelikult ei hooma. Kindlasti ei tohi kaotada uudishimu. Ärgu ta usaldagu ülearu autoriteete, eeskätt on ikka oma mõistus see, millele toetuda“. Enda puhul meenutab Tamsar, et 15 aastat tagasi, arvas ta, et pension on tema jaoks kuskil olemas. Täna ta enam sellega ei arvesta.

Õpetajatest

Tamsar on ise pärit õpetajate perekonnast ning meenutab väga soojalt oma noorusaja õpetajaid. „Meenub, ülikoolis eksami järel, küsis õppejõud minult, kas mind on õpetanud Undusk? Nii see oli, legendaarse keemiaõpetaja Undusk tunti ära tema õpilaste oskuste järgi.“ Teisest õpetajast, Niinemetsast on Toomas kirjutanud ise Pärnu konverentside veebilehel

Raamatud

Kolm raamatut, mida Toomas Tamsar enda jaoks olulistena ära nimetab:

James Clavelli „Shogun”, mis esimest korda lugedes oli Jaapani ajaloo, kultuuriraamat ja superhea jutukas. Teisel korral muutus elu huvitaivamaks strateegiaraamatuks.“

Äri- ja juhtimisraamatutest Eli Goldratt. „asi pole vedamises” ja „Eesmärk” kui kriitilise ja loogilise mõtlemise rakendusraamatud äriks ja juhtimiseks. 

Eesti kirjandusest Jaan Kross ja „Kolme katku vahel”, mille kihtide arv kasvab iga lugemisega. 

Teised Toomas Tamsarest

Ants Sild, Toomase sõber

Ants Sild, Baltic Computer Systemsi juht, Toomase sõber

Ants Sild on  koos Toomasega Amazonasel elu eest üle 4 meetriste alligaatorite eest pagenud. Surmava mürkmao puu otsast omale kaela saanud ning ülejõukäivas veevoolus uppumisest napilt pääsenud.

„Toomas ei ole juht, kes koosoleku ruumi oma kõnega täidab, „ iseloomustas Sild Tamsari,. „Tal on aga suurepärane oskus kuulata teisi ja suunate arutelu õigetele radadele.“

Sild lisas, et Toomases ei ole üldse Eesti juhtidele omast alfaisase mentaliteeti, mida võib pidada nii tema nõrkuseks kui tugevuseks. Omal ajal oli Toomast köitnud tippjuhi positsioon suurtes ettevõttetes, aga kuna aeg nõudis karmimaid juhte, siis ei pruukinud Toomas sõela läbida. Sild leidis, et oma mõtlemisviisilt ja hoiakutelt on Tamsar olnud ajast ees. Need väärtused, mida me juhi puhul peame täna ise loomulikuks, olid Toomasel olemas juba paarkümmend aastat tagasi.

Peep Peterson, oponent

Peep Peterson, Eesti ametiühingute juht, oponent

„Soe, praktiline ja süstemaatiline inimene, „ ütles Peep Peterson oma oponendi kiituseks.

Peterson peab just Tamsare isiklikuks saavutuseks, et tööandjaid pole enam üldsuse silmis pelgalt ühed vereimejad.

Neil on üheskoos õnnestunud veenda valitsust vähendama töötuskindlustusmakset, nad koos loomas võimalust riskigrupis töötavate inimeste täiendõppeks. „Oleme Toomasega jõuliste sammudega tõstnud töötajate alampalka juba kahe lepinguga,“ ütles Peterson rahulolevalt.

Teisalt nimetab ametiühingujuht Tamsari kohati jäigaks ja põikpäiseks, näiteks streigiküsimustes,  ning ootab talt suuremat kompromissivalmidust.

Jüri Käo, endine tööandja

Jüri Käo, suurettevõtja, endine tööandja

„Toomas oli meie NG Investeeringute ja hiljem Kaubamaja juhatuse esimees. Toomas on põhjaliku ja arutleva iseloomuga inimene. Enne kui ta midagi otsustab, tahab ta saada selgust. Hea innustaja,„ ütleb Käo Tamsare kohta tunnustavalt

Käo mäletab pikaaegse Eesti Energia nõukogu esimehena aga ka avalikku saagat, kus Tamsar kandideeris koos Gunnar Okiga Eesti Energia juhi kohale. „Kogu avalik ruum oli kindel, et Tamsar on minu ja Toomas Lumani  soosik. Läks aga nii, et Tamsare esitus jäi konkursil lahjaks ning ta jäi mängust välja.“ Tagantjärgi on Toomas enda üle aga ise nalja visanud, et oli noor ja roheline ning ei tea, kust võttis üldse julguse kandideerida.“

Ka Jüri Käo jagab hinnangut, et Toomasel jäi puudu vana kooli juhi agressiivsusest ja autoritaarsusest ning ta oli oma innustava-arutleva juhtimisstiiliga ajast ees.

„Toomase isa oli juba koolijuht, haridusteemad on talle olnud väga lähedased. Meil juhina töötades hoolitses ta väga töötajate koolituse eest.“ Käo peab seda ka ajendiks, kust said alguse konverentsid ja coach-ing. Lõpetuseks ei jäta Jüri Käo mainimata, et teab Toomast ka kirgliku kalamehena.

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Privaatsustingimused

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: