Töötajad otsustavad, kas juht on ka õpetaja

HELI LEHTSAAR

02. mai 2016, 09:55

„Oo jaa,“ vastab Üllar Jaaksoo küsimusele, kas juhi ja õpetaja tööd on sarnased, kuid lisab, et juht ei saa ise otsustada, kas ta on õpetaja või mitte. „Seda otsustavad õpilased ehk töötajad. Sellega on samamoodi, nagu ei saa ise hakata liidriks – inimesed valivad liidri,“ leiab Jaaksoo.

Lisaks ei piisa juhil õpetaja rolli võtmiseks kaugeltki vaid sõnade kaudu teadmiste jagamisest. „Õpitakse juhi tegude, sümboolse tähendusega aktide, mitte sõnade kaudu. Nn corporate bullshit koosolekud tekitavad nagunii inimestes automaatse vastuseisu. Kui aga korporatiivset vaimu juurutada tegude kaudu, siis see töötab,“ usub Jaaksoo.

Oma esimese töise õpetajana meenutab ta hea sõnaga proua Ratasseppa Hoiupanga päevilt, kes tudengina panka spetsialistiks tööle tulnud Üllarile õpetas nii kollektiivis olemist, elementaarseid organisatsiooni viisakusprintsiipe kui ka juhiks olemist. „Noorena oli mul nii laiskusharjumus kui ka lobisemisharjumus, olin väga iseteadlik,“ muigab Jaaksoo tagantjärele, kuidas ta ka töötahte endale teadlikult juurde õppis.

Enesetäiendamine aina olulisem

Enesetäiendamise  töö on Jaaksoo hinnangul muutunud praegu väga oluliseks. Olgu siis tegemist raamatute lugemisega, kolleegide kogemusest õppimisega, koolitustel ja konverentsidel käimisega. „Olen käinud igat sorti praktikatel, täienduskoolitustel ja konverentsidel ning arvan, et iga kolmas-neljas on olnud abiks ja mulle korda läinud,“ leiab ta. Kuid miks kõik pole n-ö täie ette läinud? Jaaksoo arutleb, et põhjuseid võib olla mitu: ehk on olnud motivatsioon kehv, pole jõudnud ennast piisavalt ette valmistada või on süüdi olnud kehv õpetamine. „Koolitamine on ka äri ja seal luuakse vahel haipe. Kord on see 360 kraadi hindamine, siis on moes üheleheküljelised juhtimismudelid – kiputakse välja tooma üks juhtimisaspekt, mis siis püramiidi tippu asetatakse,“ selgitas Jaaksoo.  

Seetõttu hindabki ta heade kolleegidega – olgu siis oma ettevõttest või sama ala tegijatega väljastpoolt – asjade arutamist samuti tõhusaks õppemeetodiks.  „Kolleegidelt saad kätte siirupi, aga koolituselt võibolla ainult lahjema kraami, morsi. Samas hea õpetaja, hea koolitaja võib anda tõhusa ekstrakti materjalist, mille ise läbi töötamine võtaks mitu aastat,“ piltlikustab Jaaksoo.

Jaaksoo rõhutab ka seda, et inimesed ei tarbiks vaid Eesti meediat. „Rohkem kui 20% meediatarbimisest ei tohiks olla kodumaine, see on vaimsele tervisele kahjulik ja laastav. Silmaringi ja suuremat vaadet on igaühe kohustus arendada. Kui siiski ei õnnestu proportsiooni hoida, tuleb regulaarselt üle vaadata NO Teatri etenduse “Ühtne Eesti Suurkogu” lõik “Käi perse”, kus näitleja Andres Mähar hea ravikõne peab. Vaim tuleb õpivõime säilitamiseks puhas ja vaba hoida,“ nendib Jaaksoo.

Nii ongi loogiline järeldada, et õppida soovija saab õppida igal pool. Üllar Jaaksool on enda kogemusest varnast võtta näiteks õppetunnid meresõitudelt, kus kuuldu-nähtu ja selle hilisem analüüsimine andis ettevõtte juhtimiseks väärt nõuandeid.

Kriisiolukorras taha vaatamine ei aita

Jaaksoo meenutab näiteks üht öist sõitu puulaeval Vikan. Kurss oli võetud Rootsi poole, meri aga tormas ja tagant tulid peale suured lained. „Kapten ütles, et kui meri on väga tormine ja olukord on kriitiline, siis tahavaatamine ei aita. Vaata ette ja hoia kurssi,“ meenutab Jaaksoo. 

Teine õppetunnina meelde jäänud olukord oli kord sadamas seistes, mil teine paat oli sisse tulemas ja elevust seetõttu palju. „Läksin hasarti, tahtsin aidata ja hakkasin juhendama. Siis kapten ütles, et Üllar, ole natuke nüüd paigal. Sel laeval on kapten, tema otsustab praegu,“ muigab Jaaksoo ja nendib, et kuigi tal on vahel raske end tagasi hoida, siis igas olukorras ei pea püüdma juhtida.

Meremehe elust on tal organisatsiooni juhtimisse tuua veel üks paralleel – ka siis kui päike paistab, tuleb valmis olla selleks, et võib vihma sadama hakata. Ja vastupidi – tasub valmistuda ka positiivseteks üllatusteks.

Kui kliente tuleb liiga palju

Üks sellistest positiivsetest üllatustest on Jaaksoo kogemustepagasis 2000. aastast, mil ta oli Tele 2 juhatuse esimees ning ettevõte tuli jõulukuul turule uue tootega Dünamo. „Dünamoga sai kõikidesse võrkudesse, sh fiksvõrku helistada minutihinnaga 2,75 krooni. See oli suur uuendus, sest seni olid erinevatesse võrkudesse kõigil operaatoritel erinevad hinnad. Me saime ühe kuu jooksul rohkem kliente kui eelnenud kahe aasta jooksul kokku – olime küll suureks huviks valmistunud, kui mitte nii suureks,“ meenutab Jaaksoo, kuidas sadadest inimestest koosnevad järjekorrad Q GSMi poodide uste taga looklesid. Teeninduse kiirusest – või õigemini selle aeglusest – sai pudelikael, millega ettevõttel tuli rinda pista, sest kliendid pidid tunde järjekorras seisma. „Kuid inimesed ära ka ei läinud, sest pakkumine oli niivõrd hea,“ meenutab Jaaksoo tagantjärele.

Üks küsimus - kuidas mõtestada lahti sõna „õppimine“?

Üllar Jaaksoo leiab, et õppimine on huvi millegi vastu. See aga tähendab, et õppida ilma huvita ja asjast hoolimiseta ei saa. Teadmised teadmiste pärast, ilma et inimene hooliks neist teadmistest ja kavatseks nendega midagi ette võtta, jäävad passiivmälusse ja neist pole suurt kasu.

Seetõttu rõhutabki Jaaksoo, et teeb vahet teadmistel ja oskustel, haridusel ja haritusel, faktidel ja võimetel, ning räägib järgmise loo: „Kord arutlesin ühe tuttavaga maailma asjade üle. Tuttav tsiteeris kümneid kuulsaid mehi, kes olid meie arutlusteemade kohta midagi juba arvanud. Mingil hetkel hakkasin end tundma vähe harituna – nii paljud mehed on enne mind juba sel teemal mõelnud ja järeldusteni jõudnud. Kandsin seda muremõtet endaga järgmise hommikuni kaasas, kuni äkki tundsin kergendust, sest olin ise suutnud jõuda samade hüpoteeside ja järeldusteni, milleni need sajandeid varem elanud mehed, keda tuttav mulle päev varem tsiteeris. Samas tuttav ei esitanud ühtegi oma väidet ega järeldust, vaid vuristas ainult tsitaate.“ 

Faktide päheõppimise versus analüüsivõime arendamise juurest jõuame küsimuseni, kas tänane Eesti kool hindab esmatähtsaks faktide õppimist või arendab lastes pigem oskust infot sünteesida ja järeldusteni jõuda?

Üllar Jaaksoo rõhutab, et ei soovi sildistama asuda. Küll aga mainib ta, et koolide võrdlemine eksamitulemuste põhjal on ühes olulises paradigmas väga vale. „Võtame õpilase, kelle võimed on maksimaalselt 3,5 punkti viiest ja ta saab eksami tulemuseks 3,3 punkti. Teiseks võtame õpilase, kelle võimed on viis palli viiest ning tema saab tulemuseks nelja. Milline õpetaja tegi paremat tööd?“ Jaaksoo nendib, et 3,3 punkti 3,5-st on protsentuaalselt maksimumtulemusele oluliselt lähemal kui neli viiele. Seetõttu on koolide võrdlemine ainult lõpptaseme järgi, algtaset arvestamata, sisuliselt nagu õuna ja muna võrdlemine.  „See on hariduse mitterakendamise ehe näide – ei mõisteta, mis on asja sisu,“ rõhutab Jaaksoo.

Tema hinnangul on hoopis olulisem see, kui võimekas on kool last arendama, temast midagi n-ö tegema. „Selle hindamiseks tuleb vaadata koolikogukonna toetust – kuidas see toetab õpihuvi ja õpihimu,“ mainib eKooli ühe investorina koolisüsteemiga kursis olev mees.

Kes on Üllar Jaaksoo Üllar Jaaksoo tööelu algas 1992. aastal pisut enne rahareformi spetsialistina Hoiupangas. Peagi sai temast Hoiupanga juhatuse liige ja lõpuks juhatuse esimees, kuni Hoiupank 1998. aastal Hansapangaga liideti. Üllar on juhtinud ka Ajakirjade Kirjastust, Tele2-te ning Sportlandi. Üllar on töötanud riskikapitali firmas MTVP ning juhtinud Arengufondi  IT Akadeemia projekti.

Praegu on Üllar digitaalsete parkimislahenduste ettevõtte NOW! Innovations juht.

Üllar on õppinud Kohtla-Järve 1. Keskkoolis, Tartu Ülikoolis ja London Business Schoolis.

Heldur Meerits

Teised Üllar Jaaksoost

Heldur Meerits, Üllar Jaaksooga kokku puutunud Hoiupanga päevil ja hiljem eKooli arendades.

Mäletan, et Üllar töötas Hoiupangas tootearenduse osakonnas. Ta oli tegus ja paljude ideedega inimene. Ühtlasi tekitas ta elevust sellega, kui mõtles välja juhendi, kuidas välja mõelda juhendeid. Esmapilgul tundub imelik loominguga tegelemise kohta süsteemne juhend luua, kuid mõnikord ongi leiutamine täitsa rutiinne töö. Üllar on kahtlemata süsteemse ja analüütilise mõtlemisega inimene.

Olari Taal

Olari Taal, Üllar Jaaksooga kokku puutunud Hoiupanga päevil

Üllar oli Hoiupanka tulles töökas, taibu ja piisavalt edev selleks, et mitte jätta ühtki enda poolt võetud suurt ülesannet täitmata. Temas oli märgata empaatiavõimet ja kõige rohkem meeldis mulle see, et ta oli süsteemne. 

Ma ei mäleta enam, kas ma just Üllarilt midagi õppisin, aga kuna noorena  õppisin oma alluvatelt rohkem, siis ehk õppisin ka temalt.

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Privaatsustingimused

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: