Heli Raidve - mitte ainult tööõigusjurist

ANDRES KÄRSSIN

14. september 2016, 09:21

Heli Raidve juhib varsti juba 20 aastat omanimelist tööõigusbürood, on EASi juures mentoriks alustavatele ettevõtetele, õpetab TTÜ-s tudengeid, koolitab valgekraesid ja muretseb Eesti käekäigu pärast – rohkem, kui mõni riigijuht. Ja kui tal veel selle kõrvalt aega üle jääb, siis kollektsioneerib ta haruldase hobi korras piibelehti.

„Juura on väga tore, aga vahelduseks tahaks ka oma kätega reaalselt tehtut imetleda. Siin (Piibelehemaal) hing puhkab ja käed liiguvad."

Lugesite õigesti: just piibelehti ehk maikellukesi. Piibelehemaa-nimeline on isegi üks Tallinnast mitte kaugel asuv maalapp, kus Heli Raidve perega üht uut ideed käivitab ja koolituspaika rajab. Sinna tuleb tulevikus loomulikult ka kasvuhoone piibelehtedele – väärikatele taimedele, mille õievars maksab kümnel kuul aastas rohkem kui roosiõis. Raidve sõnul võiks seda vaadelda ka pensionisambana. Nauditav on kuulata inimese juttu, kes teab, mida ta räägib ning oskab mõelda ka ühest päevast kaugemale.

Piibelehemaal puhkab hing ja liiguvad käed

Me istume Heli Raidvega juttu rääkides Piibelehemaal kilega kaetud varjualuses, sest mujale polegi see väga võimalik kesk mullahunnikuid ja poolvalmis majaseinu. Tore, et see kohtumine ei toimu Tallinna kesklinnas kontorikeskkonnas Gonsiori tänaval, vaid teises Raidvele olulises kohas. „Juura on väga tore, aga vahelduseks tahaks ka oma kätega reaalselt tehtut imetleda. Siin hing puhkab ja käed liiguvad. Põhitegija on poeg Ago, tema seadis mulle siia ka suvekontori sisse. Puhkepausi ajal vastan e-kirju. Teised pereliikmed ja sõbrad-sugulased käivad vastavalt võimalustele. Isa sõitis just maale tagasi mesilastega toimetama, ema teeb topeltportsu hoidiseid, kuna ma ise ehitamise kõrvalt ei jõua. Ühed talgud said just tehtud ja järgmised varsti tulemas,“ selgitab ta.

Kuigi praegu tundub Heli Raidvel sujuvat kõik hästi, pole temagi sündinud kuldlusikas suus. Viljandimaal Abja-Paluojas üles kasvanud Raidve esimeseks töökohaks pärast keskkooli sai 1990. aastal Mõisaküla raudteejaam, kus ta pärast kiirelt lõppenud esimest abielu kaubalaekurina ametisse asus. „Avastasin, et olen aasta ja kolmekuuse lapsega kahekesi, samas liiga uhke, et abi paluda. Haridust ka polnud,“ meenutab ta raudteele tööle suundumist. Edasine tee viis Tallinna majanduskooli tollijuristiks õppima, et Mõisakülla hiljem tagasi suunduda. Kuid läks teisiti.

Loomu poolest jurist

Raidve räägib, kuidas õppimise ajal läks ta kaheks aastaks tööle Tallinna lennujaama tolli. „Eesti vabariigi algusajal liikusid tollis igasugused inimesed ja igasugused rahad. Ma olen tibude lennukit kokku lugenud, kui kastid läksid katki ja lennukitäis elavaid tibusid pääses lennuväljale lahti.“ Ta lisab, et see oli huvitav ja põnev aeg, mainides samuti seda, et tollis pakuti toona altkäemaksu, mida mõned ka meeleldi võtsid. „Kuna mina olen loomu poolest ilmselt nii jurist ja ma nii kartsin seda, siis ma elasin täpselt palgast. See tähendas, et oli jube raske, ma saanud endale isegi normaalset korterit üürida. Ja mu laps elas toona mu vanemate juures.“

Hakkaja naise karjäär jätkus Eesti Merelaevanduse tehnilise hoolduse baasi juristina, kus ta peagi sai direktori abiks, kes muu hulgas tegeles ka personaliküsimustega. Murdehetkeks sai 28. september 1994. „Magasin, kui mulle esimest korda helistati ja öeldi, et Estonia läks põhja. Pidasin seda rumalaks naljaks. Siis helistati uuesti, Estonia läks põhja. Ma ütlesin, et lasen nii lolli nalja tegija homme lahti. Siis tuli kolmas kõne, et Estonia läks päriselt põhja, saatsime sulle auto järele.“

Aastaid hiljem räägib Raidve sellest rahulikult, kuid kunagine kriis tähendas ka tema jaoks läbipõlemist. „Mis tegi personalijuht toona? Ta organiseeris oma sugulased ja tuttavad tööle. Rootsi laev oli üks paremaid kohti ja mina ka olin aidanud sõpru, tuttavaid, sugulasi laeva peale tööle. See oli kohutavalt hull aeg. Tundsin ühel hetkel, et ma enam ei jõua.“

Parim müügiagent on rahulolev klient

Juba merelaevanduse ajal olid Heli Raidve asunud Tallinnas Õigusinstituuti juurat õppima ning aastal 1997. sai asutatud firma nimega Heli Raidve Tööõigusabi. Palgatööga oli lõpp, nüüd tuli hakata palka maksma juba teistele. Firma nimi tekitab tunde, nagu sirviks eestiaegseid ajalehti. Miks ikkagi selline nimi?

„Firmade müüja (toona osteti valmistehtud firmasid - toim.) tegi selgeks, et kui panete ainult tööõigusabi nimeks nagu ma tahtsin, siis jääte nälga. Pange parem õigusbüroo – kõik teevad nii,“ meenutab Raidve. „Ma ütlesin, et muud ma ei oska. Abikaasa nõudel tuli sinna sisse ka mu nimi ning 20 aastat saab järgmise aasta aprillis täis.“ Kuna tööõiguse puhul tegu on spetsiifilise õigusvaldkonnaga, siis Raidve sõnul turul konkurente üldiselt pole. Lihtsalt esimese tulijana on edu võimalused oluliselt suuremad kui hilisematel üritajatel. Valdavalt on Raidve tööõigusbüroo klientideks juriidilised isikud, töötajaid on abi küsimas harva.

„Juhid liiguvad toolilt toolile,“ mõtiskleb Raidve. „Kui ta oli rahul, siis ta tuleb järgmise firmaga uuesti. Personalijuhid liiguvad ka toolilt toolile, nad võtavad ka sama koolituse, kui meeldib. Meie andmebaasis on 1800 firmat, keda oleme nõustanud selle ligi 20 aasta jooksul.“ Seega on parimaks müügiagendiks rahulolev klient, tõdeb ta. Samas pole väikeettevõtja elu olnud sugugi meelakkumine, algus oli vägagi raske. Seda (elu)kogemust saab Raidve nüüd EASis ka algajatele firmadele edasi anda.

Pankrot ei tule kõne alla

„Olin ettevõtet asutades 28-aastane. Kogu mu haridus tolleks hetkeks oli Majanduskooli tollijuura ja teine kursus Õigusinstituudis. Ma ei teadnud raamatupidamisest ja firmade juhtimisest mitte midagi.  Kuid kõik tegid sel ajal firmat,“ räägib Raidve. Kuigi ta firma oli palganud kaks raamatupidajat, leidis audiitor esimese majandusaasta lõppedes, et ettevõte oli sügavalt miinuses. „Audiitor rääkis negatiivsest netovarast - ma ei saanud aru, see oli nagu hiina keel.“ Ilmnes, et väikefirmat oli raamatupidamislikult käsitletud nagu suurfirmat – kõik ostetu oli kohe maha kantud. Audiitor soovitas välja kuulutada pankroti, sest miinuseks oli 400 000 krooni tollases vääringus ning teha uus firma.

„Mina oma suures uhkuses ütlesin, et kui mina olin loll ja tegin valesti ning keerasin selle olukorra kokku, siis mina teenin selle raha tagasi. Liiatigi oli firma nimes mu nimi sees,“ sõnab Raidve. Raha tagasiteenimine kestis kaheksa aastat, 2005. aastal maksis ta firma ära viimase võla. „Ma tulin sellest välja. Ma ei tea, kui palju on Eestis sellised firmasid, kes sellisest olukorrast on välja tulnud.“ Ilmselt on neid vähe.

Töö annab pildi Eesti inimestest

Heli Raidve möönab samas, et tegelikul hakkas ta firmal juba varem hästi minema ning tööd ja kliente oli aina rohkem, muidu poleks saanudki august välja ronida. Oma osa siin oli ka 2008. aastal kehtima hakanud töölepinguseadusel (TLS), mille ettevalmistamisel Raidve praktikuna kaasa lõi. „Kui TLS vastu võeti, olin praktiliselt ainuke tööandjaid nõustav jurist, kes oli aasta aega uue seaduse tegemise sees istunud.“ Tänu sellele ja tublidele kolleegidele on viimased kümme aastat läinud ta sõnul „leebelt väljendudes hästi“. Pikkade tööaastate jooksul Raidve laualt läbi käinud juhtumid ja kohtusaalis kohatud inimesed on talle andnud hea pildi siinsetest inimestest ning kohalikus majandusruumis toimuvast. Mida see peegel meist siis kõneleb?

„Kõige suurem jama on see, et me tuleme vene ajast,“ teatab Raidve. „See tähendab seda, et meie emad ja isad kasvasid üles süsteemis, kus teha võis seda, mida seadus lubas. Kõik oli keelatud ja mingid asjad olid lubatud ja need lubatud asjad olid seaduses kirjas.“ Taasiseseisvunud demokraatlikus Eestis aga jäeti rahvale ütlemata, et õigussüsteem muutus ka. Ja kes oleks seda pidanud ütlemagi?

„Nüüd võib kõike teha, mida seadus ei keela. Kõike tohib teha, mis on hea usu ja mõistlikkusega kooskõlas. Need asjad, mis on keelatud või mis on meie ühiskondlikud kokkulepped, need on seaduses,“ räägib ta. Seega oli õigussüsteem täielikult muutunud, samuti lepingutesse puutuv - leping ei ole paber ega trükitud dokument, vaid see, mida kokku lepiti. „Eesti häda on see, et vanem põlvkond käitub sama moodi edasi – kui nad tahavad midagi teha, siis nad kerjavad seaduselt luba. Kus on kirjas, et ma seda nii teha tohin? Kui nad seda ei leia, siis nad hakkavad kiruma Eesti õigussüsteemi.“  

Kohus on eestlase jaoks kättemaks

Raidve räägib ka teisest murest – kuna eestlase jaoks on leping paber, siis ta eitab suulisi kokkuleppeid. Tavaline lugu on see, kus probleemi tekkides aastaid hiljem ütleb üks osapooltest, et kokkulepet on rikutud ning teine ütleb: pole olnud, millega sa tõestad? „Aga miks peab teine pool tõestama? Kuidas sa nii öeldes sellise südametunnistusega elad, igal hommikul peeglisse vaatad?“ Raidve muutub seda rääkides üha emotsionaalsemaks.

Kirge jätkub edasigi, kui Raidve räägib, et eestlane näeb kohtus karistusorganit, kuhu tüli tekkides naabrimehe peale kaevata. „Ma annan su kuradi kohtusse - see oleks nagu kättemaks. Ja siis ei saa inimene aru, kui kohus hakkab rääkima, et tehke kompromiss. Tsiviilkohtu menetluse esimeseks  põhimõtteks on see, et ükskõik mis vaidlus tuleks lahendada poolte kokkuleppel. Siis on kättemaksja üllatunud, mis kompromiss?“

Raidved kuulates tabab ennastki kohati äratundmine. Selline siis ongi eestluse kvintessenss? Raidve rahustab, et suur enamus meist siiski kohtusse vaidlema ei jõua ja saab kenasti ühiskonnas hakkama. Kuigi julgust ja pealehakkamist peaks olema rohkem: „Vahel on aga see tunne, et eestlane mängib märtrit. Eriti see lause: ma ei saanud ju midagi öelda. Pidevalt kuulen seda lauset vaidlustes.“ Tegelikult saab nii öelda kui teha. Proovida tasub alati.

Õiguse põhimõtteid ja seda, kust tuleb riiki raha ehk miks ettevõtlus on niivõrd tähtis, peaks Raidve hinnangul õpetama koolis ühiskonnaõpetuse tunnis. Ta on isegi „Tagasi kooli“-programmis osaledes käinud kodukandikoolis Abja-Paluojas gümnasistidele neil teemadel rääkimas. Noortesse ettevõtlikkuse süstida tahtis ta ka neli aastat tagasi, plaanides üht suuremat sorti ettevõtjate ja koolinoorte vahelise koostööprojekti käivitamist, mis oleks ideaalis igale siinsele ettevõttele gümnasistist mentori juhendamisel kodulehe valmistamisega päädinud. Paraku läks see katsetus luhta, kuna õpilastel olid teised huvid. Maailmaparandamist jätkab Heli Raidve aga oma koolitustel. Õnneks toimub neid sagedasti.

Omab ülevaadet majandustrendidest enne teisi

Tööõigusjuristina saab Raidve paratamatult osa protsessidest siinses majanduses, saades aimu tulevastest trendidest ammu enne, kui need avalikkuse jaoks kohale jõuavad. „Ettevõtja on väsinud,“ tõdeb Raidve praegust olukorda kirjeldades. „Ta ei tunne seda riiki, keda ta maksudega toetab.“ Ettevõtjate 2008. aasta meeletu optimism on praeguseks raugenud. Majanduskriisi järgne taastumine on paljudele jäänudki unistuseks.

„Kui alguses pingutati, siis 2012 tuli see teadmine, et taastumist vist ei tulegi. On tekkinud käegalöömise tunne - äri läheb aina raskemaks, juura ja nõuded muutuvad aina tähtsamaks, ettevõtjatele käib see üle jõu,“ kõneleb Raidve. „Paljud paarikümne aasta eest asutatud eesti kapitalil firmad tegutsevad automaadi peal edasi. Seda meeletut Bill Gates´i tulevikku ei paista kusagilt.“ Ja kui tahakski lõpetada sellise väikefirma tegevust, siis pole omanikel võimalik ärist väljuda – kellele sa Eestis oma ettevõtte müüd? Lahenduseks oleks likvideerimine, aga see tundub keeruline või ei ole selleks hädavajadust. Nii paljud väikeettevõtjad jätkavadki tiksumist, kuigi sära on silmadest ammu kadunud.

Investeerida on mõtet noortesse

Eesti patrioodist Raidve lausub, et riiki vaadates tundub, et kellelgi pole terviklikku generaalplaani. Kus meil see asi untsu läks? Kas seda saab parandada? Neile küsimustele proovibki ta vastust leida. „Minu arust pole võimalik päästa 40+ põlvkonda või muuta nende arvamusi riigi suhtes. Nemad on otsustanud - kes lahkub riigist, kes kolib maalt Tallinnasse või vastupidi jne,“ tõdeb ta. „Tuleks võtta 20+ põlvkond ja sinna investeerida. Kasvatame selle põlvkonna noori ettevõtjaid peale. Nende noortega oleks mõtet tegeleda.“ Sellist juttu räägib 40+ põlvkonna esindaja.

Vestlus Heli Raidvega on endalegi innustav ja valgustav, pakkudes mõtteainet ka Piibelehemaalt lahkudeski. Muide, Raidve kollektsioonis on 12 sorti piibelehti, mis pidavat olema tunduvalt üle selle valdkonna Harju keskmise. Ilmselt on see kasulik info ka kõikidele tulevastele pruutidele, kes maikellukesi oma pruudikimpudesse varsti enam Hollandist tellima ei pea.

Teised Heli Raidvest

Omab alati järgmist väljakutset iseendale
Liisa Oviir, ettevõtlusminister

Minu jaoks on Heli olnud alati inspireeriv. Tutvusime ajal, kui ta oli asutanud kino Kosmos kõrval oma tööõigusbüroo. Toona oli nii kitsas spetsialiseerumine erakordne ja suur julgustükk. Teda saatis edu, kuna ta tegi seda suure kire ja pühendumisega. Tänaseks on Heli kindlasti Eesti parim spetsialist tööõiguse alal, kelle seisukohad on autoriteetsed nii tööandjatele, kohtunikele kui ka seaduseloojatele. Ja lisaks on ta ise hinnatud tööandjaks.

Samavõrd nagu ta on kirglik oma töös, on ta seda ka kõikides muudes oma tegemistes. Lisaks suurele töökoormusele panustab ta oma perekonda, suurde sõpruskonda aga on aktiivne ka ühiskondlikult. Lisaks tema suur kirg maakodu! Ja alati on tal valmis mõeldud ka järgmine väljakutse endale.

Heli on inimene, kellelt küsin nõu kõige raskemates tööõiguse küsimustes, aga ka muidu keerulistel hetkedel. Ja sõltumata oma koormusest leiab ta aega kaasa mõtlemiseks. Tema elujõud, kirglikkus ja pühendumine kõiges, mis ta ette võtab, inspireerib mind alati.

Unistab jalg üle põlve elu nautida
Riho Rõõmus, SA Tallinna Lauluväljak juhataja

Heli on kordumatu ja ainulaadne - see oleks lühike ja kokkuvõtlik arvamus oma ala professionaalist ja karismaatilisest isiksusest, keda mul on õnn juba ca 20 aastat tunda. 

Tutvusin Heliga aastaid tagasi, kui vajasin oma Lauluväljaku juhikarjääri alguses nõu, kuidas lahendada esimesi keerulisi töösuhete alaseid probleeme. Kohe sain aru, et olen sattunud kokku enesekindla professionaaliga ja võin oma mured täielikult temale usaldada. Ja nüüd, aastaid hiljem, arvan, et just paljuski tänu Helile olen suutnud kõik keerulised olukorrad töösuhetes lahendada ilma töövaidluskomisjonides või kohtutes käimata. 

Heli ametialane asjatundlikkus ja samas ka loominguline lähenemisvõime on piisavalt suured, et näha ette sündmuste mitmeid käike ja võimalikke arenguid. Tänu Helile olen saanud oma otsustele niivõrd kindla ja usaldusväärse seljataguse, argumentatsiooni või lahenduse, et see veenab alati ka vastaspoolt. Kindlasti on Heli tohutu töövõimega ja mulle näib, et ta töötab ka meeletu ülekoormusega. Aga seda teab ta ise muidugi paremini. Ka seda, mille arvelt ta seda kõike teeb. 

Uskumatu on see, et töö tegemise kõrvalt leiab ta aega sajaks muuks tegemiseks. Õpetamiseks, kirjutamiseks, mentorluseks, lihtsalt abistamiseks, suhtlemiseks sõpradega jne. Lisaks on ta ette võtnud ka mitmete unelmate plaanide ellu viimise. Tean, et ka tema unistab tegelikult ükskord jalg üle põlve lihtsalt elu nautida. Kuigi ma arvan, et ta seda hästi ei oskaks ja suudaks. Ta on liiga rahutu hing. 

Heli on üks karismaatilisemaid inimesi, keda ma tean. Paljuski tuleneb see tema tohutu laiapõhjalisest intellektist. Pole teemat, mille üle temaga arutleda või filosofeerida ei saaks. Näib nagu ta teab kõigest midagi ja paljudest asjadest suisa ülima põhjalikkusega. Ja alati on tal oma isiklik ning julge seisukoht. Ta ei ole silmakirjalik. 

Omaette teema on ka Heli suur tutvus- ja sõpruskond. Suurest osast tema klientidest saavad ka kiiresti ta sõbrad. Oma sõpradele on ta ülimalt pühendunud, abivalmis ja lojaalne. See nn. „Heli Raidve sõprade klubi“ on moodustanud lausa omaette kommuuni, kes aeg-ajalt Heli eestvedamisel igasuguseid asju ette võtab. Ja muidugi ootavad kõik, et Heli vägesid juhiks. Mis tal ka väga hästi ja võluvalt välja kukub.Heliga koos võib minna nii lahingusse kui luurele. Tark, võimekas ja aus tegutseja.

Ära jää ilma nädala põnevamatest juhtimisalastest lugudest ja liitu Pärnu Konverentside iganädalase uudiskirjaga SIIN.

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Privaatsustingimused

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: