Mari-Liis Rüütsalu: tuleb osata õigele nupule vajutada

HELI LEHTSAAR-KARMA, KAASAUTOR

29. märts 2017, 10:05
Ekspress Grupi juhatuse esimees Mari-Liis Rüütsalu

Hea koostöö saab sündida siis, kui on täidetud vähemalt kaks tähtsat eeldust: valmisolek koostööks ning oskus inimesi veenda, mitte käskida, usub Ekspress Grupi juhatuse esimees Mari-Liis Rüütsalu. Seejuures tuleb iga inimese puhul välja mõelda argumendid, mis just personaalselt teda kõige paremini veenaksid – teisisõnu peab juht oskama vajutada õigele nupule.

Õigele nupule vajutamise oskust on ligi kümneaastase juhikogemusega Mari-Liis Rüütsalul vaja läinud lugematuid kordi, kuid Ekspress Grupis ametis oldud pea viiest aastast meenuvad talle kaks olulisimat.

“Kui ühendasime kaks aastat tagasi Eesti Ajalehed ja Delfi, oli mul selle õnnestumiseks vaja enda selja taha tekitada võtmeinimestest ühtne tiim. Valisin teadlikult inimestega suhtlemiseks erineva tee, kuigi eesmärk oli üks. Rääkisin igaühega nelja silma all ja mõtlesin välja argumendid, mis just selle inimese jaoks võiksid olla olulised ja motiveeriksid teda meie ühise eesmärgi nimel tegutsema,” selgitab Rüütsalu.

“Teine juhtum oli siis, kui otsustasin vastu võtta Ekspress Grupi pakkumise (pakkumine oli Ekspress Grupi juhatuse esimehe amet, varem oli Rüütsalu Ekspress Gruppi kuuluva Ekspress Meedia tegevjuht – toim). Olin selleks ajaks mitu aastat oma meeskonda üles ehitanud, sh koos nendega Eesti Ajalehed ja Delfi ühendanud,” kirjeldab Rüütsalu, miks tema lahkumine vajas põhjalikku ja personaalset lähenemist.

Seetõttu võttis ta aega ja rääkis oma inimestega nelja silma all. Eriti nende tiimiliikmetega, keda Rüütsalu alles mõni kuu tagasi oli värvanud. “Tahtsin neid teavitada ja motiveerida endise hooga edasi tegutsema, hoolimata sellest, et mina ära lähen ning pole veel teada, kellest saab uus juht,” meenutab Rüütsalu ja nendib, et kindlasti on selline veenmine ja ideede müümine juhi jaoks raskem tee, kui lihtsalt käskude jagamine.

Kui väärtused ei klapi

Samas leidub ju alati inimesi, kellele ei õnnestu uut ideed maha müüa – kuidas nendega käituda? Rüütsalu leiab, et kui selline olukord on kestnud juba pikemat aega, siis pole mõtet punnitada ja parem võiks sõpradena lahku minna.

“Ma ei näe selles mingit traagikat, sest nii inimesed kui ka organisatsioonid arenevad ja keegi ei pea ühes organisatsioonis 20 aastat töötama. Kuid väga tihti piisab ka sellest, kui võtad aja maha, räägid inimesega ja selgitad, miks mingit asja on vaja teha ning kuulad ka tema vastuargumente. Kui siis jõutakse ühisele arusaamisele, on hästi. Aga kui mitte, ning vastutöötamine pidurdab kogu organisatsiooni arenemist, tuleb juhil otsuseid teha,” nendib Rüütsalu, lisades, et sellist asjade käiku tuleb õnneks siiski harva ette.

Oskust väga erinevate inimestega suhelda ja ühist keelt leida peab Rüütsalu oma tugevuseks, kuid lisab, et ühise keele leidmine jookseb rappa siis, kui inimese väärtused lähevad risti tema omadega. “Siis hakkab see minu käitumisest välja paistma – seda on mulle head kolleegid öelnud. Ma rangelt järgin põhimõtet, et positiivne tagasiside antakse kõigi inimeste ees ja mitte nii positiivne nelja silma all. Kuid kuskilt läheb piir, kus ma ei suuda enam sellest põhimõttest kinni pidada ja see piir tulebki kätte just väärtuskonfliktide tekkimisel,” kirjeldab ta olukordi, mis pole küll meeldivad, kuid mis käivad juhitööga paratamatult kaasas.

Rüütsalu nendib, et on tihti väga pragmaatiline ja otsustuskindel ja ei jäta kunagi oma arvamust enda teada. “Eriti, kui ma olen jõudnud oma peas veendumusele, et nii on. Siis on mind väga raske ümber veenda või mul endal ennast tagasi tõmmata ja kuulata ka teisi arvamusi,” kirjeldab ta. Kõige õnnelikumad hetked Mari-Liis Rüütsalu möönab, et on päris emotsionaalne inimene ning seetõttu pakuvad talle töös kõige suuremat rahulolu just need hetked, mis häid emotsioone pakuvad. “Mulle lähevad korda need momendid, kus saan aru, et oleme teinud hea toote, mis inimestele meeldib ja saame neile pakkuda hetki, mis emotsioone tekitavad. Ka see on tore, kui mul tekib oma kolleegiga väga hea suhe ja tunnen, et ta on minu inimene ja tema omakorda, et mina olen tema inimene – ühesõnaga hingame ühte õhku,” kirjeldab Rüütsalu töös ette tulevaid kõige toredamaid hetki. Ta lisab muiates, et võib-olla tundub see isegi naljakas, et tema kui ärijuht ei räägi töörõõmu kontekstis mitte miljonite teenimisest, vaid emotsioonidest ja suhetest.

Ühinemine läks peljatust sujuvamini

Loomulikult on äris head majandustulemused tähtsad ning nende saavutamiseks tuleb organisatsioonidel aeg-ajalt suuri struktuurireforme ette võtta. Üks sellistest oli ka kahe suure organisatsiooni, Eesti Ajalehtede ja Delfi ühendamine, mille kohta kontserni mulluses majandusaasta aruandes on öeldud, et see “tõi kuluefekti erinevate osakondade töös”.

Kuid nagu öeldakse – kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad – kuidas ühinemine töötajate igapäevategemisi mõjutas? “Ma tegelikult pelgasin ühinemist, aga see läks sujuvamalt kui ma arvasin. Kuna ühinemine toimus alles kaks aastat tagasi, siis pole see praeguseks veel lõpuni jõudnud, sest kõik meie brändid oma toimetuste ja tagatubadega on viimase viie-kuue aasta jooksul viiest ettevõttest kokku tulnud ja üheks ettevõtteks saanud,” kirjeldab Rüütsalu.

Inimesed vajavad ühiseid pidepunkte

Ta rõhutab, et Ekspress Grupp kui organisatsioon on väga keeruline. “Võtame või võrdlusse kord nädalas ilmuva Maalehe ja 24/7 uudiseid tootva Delfi – neil on erinevad väärtused ja me ei peakski proovima neid ühtlustada, vaid leidma olemasolevas ühiseid pidepunkte. Kui inimesed suudavad neid pidepunkte näha ja need omaks võtta, siis ongi võimalik koostööd teha,” kirjeldab Rüütsalu.

Tema sõnul on ettevõtete kokkupanemine muutnud töö palju sujuvamaks. “Varem oli kaks eraldi ettevõtet, kes võitlesid oma tulemuste eest ja tahtsid oma lugusid iga hinna eest saada Delfi esilehele. See oli ebamõistlik. Ka ajakirjanikele on ühinemine andnud võimaluse mitmekesisemaks tööks: näiteks Kärt Anvelt on küll Eesti Päevalehe ajakirjanik, kuid teeb ka aastavahetuse saateid Delfi TV-le,” toob Rüütsalu välja.

Jalaga ust lahti ei löö

Otsuseid oma tööd mitmekesistada on ka Mari-Liis Rüütsalul elu jooksul üsna mitu korda teha tulnud ning küllap võib suurimaks kannapöördeks pidada veidi rohkem kui nelja aasta tagust turismiärist meediasektorisse suundumist.

Kas turismifirmas Estravel turunduse projektijuhi ametist turundus- ja tootedirektoriks arenenud ning 2012. aastal Delfi juhiks saanud Rüütsalu on juhina pigem algataja või hoopis asjade käigushoidja tüüpi?

Rüütsalu ei pea sellele küsimusele vastamiseks pikalt mõtlema. “Mulle ei meeldi lahterdamine, et keegi on seda või teist tüüpi. Arvan, et kui olen uude organisatsiooni läinud, siis ma ei saa olla inimene, kes lööb jalaga ukse lahti ja teab kohe, mida muutma peab hakkama. Ma pigem tahan aru saada ja õppida, mis organisatsioonis toimub, ning kui saan aru, kuidas asjad toimivad ja miks nad just nii toimivad, saan hakata vajadusel asju muutma,” kirjeldab Rüütsalu ja lisab, et seetõttu ei meeldi talle ka ajakirjanike tavapärane küsimus uuele juhile, et mida te nüüd muudate.

“Kui inimene pole organisatsioonis töötanud, ja eriti, kui ta tuleb teisest valdkonnast, siis selle vahel, mida ta arvab, ja selle vahel, mis toimub tegelikult, on tavaliselt väga suured käärid,” nendib ta.

Tegeliku tõe ja kellegi subjektiivse arvamuse teemal edasi arutledes mainib Rüütsalu, et praegusel ajal, mil sotsiaalmeediast on saanud infoammutamise kanal, peaks koolide õppekavas leiduma aega ka allikakriitilisuse õpetamiseks.

“Kui vaatate oma sotsiaalmeediakontot ja seda, millist sisu muidu terve mõistuse juures olevad inimesed jagavad, siis tekib küsimus, miks ja kust see info tuleb. Meediaorganisatsioonide ülesanne on lugejat harida ning ka ajakirjandusel tuleb olla väga allikakriitiline. Selleks tuleb vaeva näha, et olla oma lugejate ja kuulajate silmis usaldusväärne,” rõhutab ta.

Olen õppinud magama

Kui küsin Mari-Liis Rüütsalult, kuidas ta on juhina aastate jooksul muutunud ning kas algaja juht Rüütsalu ja praegune juht Rüütsalu ka millegi poolest erinevad, saan üsna ootamatu vastuse.

“Ma olen õppinud magama. See on kõige olulisem ja ütleb minu kohta kõige rohkem,” kinnitab pea kümnendipikkuse juhitöö kogemusega naine.

Rüütsalu nendib, et just viimased neli aastat on teda õpetanud ja karastanud. “Kui varem võisin terve öö üleval olla täiesti ebaolulise asja pärast, siis nüüd suudan keerulistest päevasündmustest välja astuda ja magan öösiti – see on olnud kõige suurem areng!”

Samas lisab ta, et kui inimene suudab asju isiklikult – võime ehk lausa öelda, et südamesse – võtta, näitab see, et elus, sh tööelus toimuv läheb talle korda. “Kuid siin peab selgelt suutma piiri tõmmata, sest muidu mõjub see väga laastavalt,” rõhutab Rüütsalu, et ennast lõhkuda ei maksa.

Siiski ei oska ta sõnastada retsepti, kuidas ta on õppinud emotsionaalseid üleelamisi mitte enam liiga südamesse võtma.

“Ma arvan, et see tuleb aja ja kogemustega. Kui oled ühe raske situatsiooni läbi elanud, ja varsti tuleb samasugune olukord jälle ette, siis mäletad, mida eelmine kord tegid ja mis läks valesti. Samas – eks probleemid on läinud järjest suuremaks ja vastutus muudkui kasvanud. Mäletan, et kui Delfisse tulin, siis mõtlesin, et appi, meid loeb 600 000 inimest ja see on väga suur vastutus! Kuid siis sain aru, et ma ei saa sellele pidevalt mõelda ning õnneks võin oma tiimi 100% usaldada – muidu ei saaks tööd teha,” rõhutab Rüütsalu ja lisab, et kuigi see kõlab klišeena, siis rasked situatsioonid õpetavad väga palju, tunduvalt rohkem kui pidevas rahus ja üksteisemõistmises elamine.

Tööl aastate jooksul ette tulnud rasked situatsioonid on alati olnud seotud inimestega. “On see siis vale värbamine või mittevärbamine, otsuste tegemine, mis viib tagajärgedeni, mida sa otsust tehes ei osanud ette näha. Ma mitte kunagi ei otsi süüdlast, vaid võimalust, kuidas edasi minna,” kirjeldab ta.

 

Mari-Liis Rüütsalu esineb 18.-19. mail toimuval Pärnu Juhtimiskonverentsil ettekandega “Perekonnasisene konkurents – kas mõttetu raiskamine või motiveeriv areng” ja räägib sellest, kuidas tagada ettevõtte pidev areng tingimustes, kui sul on perekonnas lugematu hulk erinevaid brände, mis konkureerivad sama lugeja, reklaamiraha ja investeeringute pärast.
Lisainfo ja registreerimine SIIN.

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Privaatsustingimused

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: