Dirigent Kristjan Järvi: uudishimu avab uksed

ANDRES KÄRSSIN

25. aprill 2017, 00:01
Dirigent Kristjan Järvi

Dirigent Kristjan Järvi on tavapärasest erinevates oludes tegutsev juht – iga orkestrant on loovisiksus ning tipporkestrisse sattunud talendid on kahtlemata väga andekad, kõrge enesehinnanguga ning ilmselt ka keskmisest vastuvõtlikumad natuurid, keda kõiki peab ühise eesmärgi nimel tegutsema innustama. Naerataval Järvil sädemetest puudus pole, samuti soovist asju uurida ja omamoodi teha.

Kristjan Järvi sünnimaa külastused pole just harvad, kuid samas ka mitte igapäevased sündmused – seekord esines ta Tallinn Music Weekil. Ühe Tallinna viietärnihotelli uksest sisenedes oli isegi kahju tiheda graafikuga dirigendilt tema pooleliolevat vestlust segades pool tundi intervjuu tarbeks röövida.

Samas olime me selle juba Järvi assistendi, hollandlanna Evelyn Kosteriga tänavu jaanuari alguses kokku leppinud. Ja kuna juttu jagus kokkuvõttes kauemakski, siis võib arvata, et ajaplaani annab soovi korral ka painutada. Ja ilmselt ei pärita Kristjan Järvilt ülemäära tihti ka ta juhirolli kohta, enamasti on temaga juttu muusikast.

Juht pakub välja idee, kuid mitte ainuisikuliselt

“Orkestrantidega või tegelikult kõikide artistidega on ainult üks lähenemine – peame aru saame, et nad kõik on tundlikud inimesed, kes tahavad tegelikult näidata oma parimat. See aga on tegelikult väga subjektiivne – mis on see parim, mis me grupina võime anda või taotleda või kuidas me sinna üldse jõuame?”.

Suuna pakub Kristjan Järvi hinnangul välja siiski juht, kuid kindlasti mitte ainuisikuliselt. “Selle jaoks peab olema idee ning lisaks arusaamine, et lähenemine võibolla ka selline nagu nendele ette antakse. Võib olla pole see sama ja kõige efektiivsem, mis nad on kasutanud terve oma elu jooksul, aga võib-olla on ka. Mina pean olema avatud selleks ja tegelikult nemad ka.”

Järvi sõnul tekitab ta juhina orkestrile ühe näite, aga samas peab ta muusikuid julgustama, andma neile ka tagasisidet.

Orkester on midagi enamat kui orkestrantide summa

Kahtlemata on sedalaadi suhe väga tunnetuslik, kuid samas dirigendi sõnul “esimese minuti jooksul tegelikult saad aru, et mis on mis ja kes on kes.” Olukord olevat tegelikult võrreldav sellega, et kui me istume praegu hotelli fuajees, vesteldes mõlemad laua ääres, siis meil on olemas juba mingi mulje teineteisest. Seda tegelikult ka siis, kui me ühtegi sõna ei ütleks. Kuidas see on võimalik suure orkestri, suure organisatsiooni puhul, kus on palju liikmeid?

Kristjan Järvi võrdleb orkestrit teatud laadi organismiga: “Seal on palju indiviide, aga see on nagu üks keha. Kuid see keha reageerib absoluutselt teismoodi kui kõik eraldi inimesed seal sees. See on praktiliselt sama, mis sipelgatel. Sipelgad, kes tulevad kokku ja siis tekitavad midagi geniaalset. See on minu jaoks absoluutne näide, kuidas väikestest asjadest saab ehitada suuri asju. Tegelikult palju suuremaid asju, kui nad on isegi võimelised füüsiliselt üksinda tegema.”

Dirigent nagu jalgpallimeeskonna treener

Samas, siiski peab keegi need sipelgad liikuma panema. “Vaata, nagu kõikidel meeskondadel – on see siis jalgpallimeeskond või midagi taolist –, on selleks treener. Tema jääb selle jalgpallimeeskonna vaimuks. Treeneri vaim on mängijatega väljakul või muusikutega laval,” räägib Kristjan Järvi. “Nemad teevad kõik ise ja seda on vaja julgustada, julgustada mehe poolt, kes ise jalgpalliväljakul kaasa ei mängi.”

Samas möönab ta, et dirigendil on siiski rohkem võimalusi sekkuda ja kaasa mängida, muusikud isegi ootavad sedasorti juhendamist, kuid “mu töö peab olema minimaalne, sest nemad teevad seda”.

Uudishimu sunnib õppima ja uusi asju katsetama

Järvi hoog kasvab vestluse edenedes. Mitu korda mainib ta selle pooltunni jooksul säärast sõna nagu “uudishimu” – see on edasiviiv jõud, toetamaks nii õppimist kui ka aastatega kogunevat elukogemust.

“Minu jaoks on uudishimu väga tähtis, soov uurida kogu aeg – see on see, mis tegelikult avab palju uksi. Tegelikult on kõik inimesed uudishimulikud, aga nad kardavad uurida, parem on jätta asjad paika nii, nagu nad on. Aga miks, miks?”, räägib ta.

Kristjan Järvi on praegusel hetkel Leipzigis paikneva Kesk-Saksa Ringhäälingu (MDR) Sümfooniaorkestri peadirigent, enda poolt New Yorgis 1993. aastal asutatud klassikalise muusika, hiphopi ja jazz’i segu viljeleva Absolute Ensemble’i peadirigent ning enda asutatud Läänemere Filharmoonikute juht. Ehk siis ta juhib nii Euroopa vanimat ringhäälinguorkestrit ning Euroopa noorimat professionaalset orkestrit.

Lisaks ka võimalus ületada esinevaid muusikalisi piire ja siduda muusikaþanre omavahel.

Dirigentidel juhtub ka nii, et ei saa meeskonnaga kontakti. “Küsimus on keemias,” tõdeb Kristjan Järvi. “Aga keemia on niisugune asi, mis mõnikord toimib ja mõnikord mitte – võivad olla väga head dirigendid ja väga head orkestrid, aga lihtsalt ei klapi. Sest lähenemisviisid on absoluutselt erinevad. Ja tegelikult ei ole selles ka midagi häda.”

Ilmselt on raske kujutada ette olukorda, kui kõik inimesed oleksid üksteisega sõbrad – Järvile pakub see igatahes lõbu.

Võti on meeskonna ja juhi panuse tasakaalus

Samas on sellise keerulise olukorraga silmitsi sattunud dirigendil vaja lahendada delikaatne küsimus – kes kui palju järele annab.

“Lõppude lõpuks inimesed – eriti orkestrist – nõuavad juhti, aga samas sa ei taha ära võtta ka selle meeskonna võimu,” tõdeb Kristjan Järvi. “Kui juht domineerib ja ei julgusta, siis juht on ka absoluutselt ilma võimeta. Tähendab – ta on ilma võimeta ja ilma võimuta. Ja ma arvan, et väga tähtis on teadvustada seejuures inimestele, et kuulge, mina dirigendina olen seal abistaja rollis, võib-olla inspiratsiooni andjana, et olla teiega koos. Aga ma ei taha sellest meeskonnast ära võtta seda, mis on tegelikult kõige tähtsam – nende enda panust, saja inimese panust selle ühise asja ajamisel. Ükskõik, mis see siis ka on.”

Sama printsiip kehtib Kristjan Järvi hinnangul igas ettevõttes või ka riigis. “Kui vaadata Eestit, siis riigijuhid peaksid minu meelest inimesi julgustama, mitte reeglitega piirama ja karistama.” Ta lisab, et selliseid juhte leiaks Eestist kindlasti ning Eesti riigi mudel võikski olla taoline.

Eestis sündinud Ameerika dirigent hindab haridust

Kuigi praegu 44aastane Kristjan Järvi läks esimesse klassi Tallinna 21. Keskkoolis, jätkus ta edasine haridustee ja kujunemislugu Ameerika Ühendriikides, kuhu Kristjani isa, dirigent Neeme Järvi suundus koos perega elama 1980. aastal.

Kristjan Järvi enda ametlik kodulehekülg tutvustab teda kui Eestis sündinud Ameerika dirigenti. Samas, teda kuulates taban end mitu korda mõttelt, et hoolimata mõne ingliskeelse sõna või väljendi kasutamisest räägib ta väga head eesti keelt – seda just sõnavara mitmekesisuse mõttes. Seda ajal, kui n-ö kodueestlaste sõnakasutus üha kehvemaks ja üheülbalisemaks muutub.

Tunnen huvi, kas kaasasündinud omadustele, perekondlikule mõjule ning muusikalisele haridusele toetab Kristjan Järvi oma praegust juhirolli ka uute teoreetiliste teadmistega. Kas üks dirigent võiks või peaks lugema juhtimisraamatuid?

“Mina loen ja usun väga tegelikult Kaug-Ida filosoofiat, selliseid asju nagu Sun Tzu “Sõjapidamise kunst”, mis tegelikult pole üldse sõjapidamise kunst, või niisuguseid kirjanikke nagu Laozi, kes filosofeerib meie olemusest ja teadvusest,” lausub Järvi. “Isegi selline mees nagu Bruce Lee on olnud filosoof. Neilt on palju õppida, sest nemad võtavad eeskuju loodusest ja looduse toimimisest.”

Lugemise puhul ei saa Kristjan Järvi hinnangul takistuseks tuua tihedat graafikut või ajapuudust. “Sa pead aega tekitama. Kui sa oled asjadega väga hõivatud, siis sul peaks olema hea enesetunne, sest eks ole kõigi meie eesmärk tegeleda millegagi. Aga kui sa oled hõivatud ja tuleb välja, et sa ei ole seejuures õnnelik ajapuuduse tõttu, siis pole see mõistlik variant. Vaja on leida balanss füüsilise ja vaimse vahel.”

Ta lisab, et tema neli last elavad Ameerikas ning tegelikult sooviks ta igal vabal momendil olla koos nendega, aga see siiski pole siiski füüsiliselt võimalik – seega on sedalaadi konfliktid ka paratamatud tekkima.

Juhina samasugune nagu muus elus – ebatraditsiooniline

Kristjan Järvit on peetud mässajaks ja piiride ületajaks muusikas. Seetõttu pakub ka huvi, kas sellist teistmoodi lähenemist saaks kuidagi seostada ka tema juhirolliga?

“Minu jaoks on see lähenemine täpselt samasugune, nagu on minu lähenemine elule. Mõttelaad peaks oleme tõstetud natuke teisele tasemele. Kui vaatame öösel üles taevasse, vaatame neid tähti ja seda lõpmatust, mis seal avaneb, siis tegelikult meie pisiasjad tunduvad ikka väga pisikestena ja meile avaneb see võimaluste maailm.”

Kristjan Järvi tõdeb, et ta pole traditsiooniline dirigent, kui ta vaatab enda orkestri ees olemist kui live-produtsendina tegutsemist. “Minu kontseptsioon tegelikult on rohkem üks kõlamaailm, mida ma produtseerin. Võib-olla olen isegi kui üks sound engineer, kes on mikspuldi juures, kes tegelikult tekitab seda keskkonda, mis võimaldab loomist. Siis see spontaansus, millega ma füüsiliselt seal juhendan asju – see loob selle särtsu. Ja siis sealt hakkavad asjad juhtuma.”

Ta lisab, et tema dirigendielu ongi täpselt selline. “Sest iga moment on üks säde. See hetk, mis oli kaks sekundit tagasi, see ei tule enam tagasi. Me viibime selles momendis just praegu.”

Isa on eeskujuks – geniaalne nii isana kui ka muusikuna

Järvi sõnul oli ta muusikuelu alguseks professionaalses mõttes Absolute Ensemble’i loomine, mis mängib muusikat alates renessansist hiphopini välja.

“Tegelikult mul on olnud palju kriitikuid – et miks sa seda teed ja kas sa tõsiselt ei saa elada? Mu arust seal pole olemas rohkem tõsisemat asja, kui haarata seda, mis on maailmas olemas. Ja teadlikult olla sellega koos, tegeleda sellega, uurida, aru saada, proovida seda arendada. Tegeleda sellega, mis teeb õnnelikuks nii ennast kui teisi inimesi. See on kõige tähtsam, sest siis see viib terve inimkonna kõrgemale.” Jõuame taas tähistaevas avaneva piirituseni ning võimalusteni.

Arvestades seda, et Kristjan Järvi on kuulsas dirigendiperes isa Neeme ja venna Paavo järel järjekorras kolmas sama valdkonna esindaja, siis peaks ju teinekord ka tööasjad jutuks tulema. Või pigem mitte?

Kristjan Järvi mõtleb hetke: “Mu isa on tegelikult üks fantastiline kuju. Ta on eeskuju, geniaalne isa just isana ja muusik ja inspiratsiooni masin. Ma ei taha teda järele teha, aga vaimselt olen ma 100% temaga. Sest see, mis ta omab, on niisugune uudishimu, et…”. Kristjani suu on taas naerul. Uudishimu paistab tõesti olevat Järvide sünonüümiks.

Oma seekordse Eesti-reisi ajendiks olnud Tallinn Music Weeki hindab Kristjan Järvi ülikõrgelt. “See oli minu jaoks väga suur elamus – mitte ainult sellepärast, et me head muusikat tegime, vaid ka seetõttu, et see on üks näide tegelikult, kuidas üks idee ja juht on haaranud inimesi kaasa ja tekitanud muusika taustal linnafestivali, mis toob terve maailma Eestisse. Mu meelest on see üks parimaid asju, mis Eestis toimub.”

Edasine tee viib maestro aga aprilli- ja maikuu jooksul orkestrite ette nii Itaalias, Argentinas, Saksamaal ja Taanis.

Suure missiooniga piiride lõhkuja

EASi turundusjuht Piret Reinson Kristjan Järvist:

Juhi (ja siinkohal ma mõtlen ingliskeelset sõna “leader”) puhul on kõige olulisem autentsus ja pühendumine. Kristjanis on need kaks asja absoluutse maksimumini viidud.

Ma ei kujuta ette, et saaks veel rohkem autentsem ja pühendunum olla, kui Kristjan seda on. Täpselt seda, mida ta nõuab iseendalt, nõuab ta oma meeskonnalt. Hea juht on see, kes annab võimaluse teha midagi, mida sa kunagi varem teinud ei ole ning leida seeläbi üles endas andeid ja oskusi, mida varem kasutanud ei olnud. Kristjan on piiride lõhkuja ja innovaator, temaga koos kasvavad kõik. Lisaks meeldivad mulle need juhid, kes lisaks oma ettevõtte juhtimisele vaatavad maailma laiemalt ning omavad suuremat missiooni.

Mis iganes Kristjan ka ei tee ja ette ei võta, alati mõtleb ta sellele, kuidas seda ehedust ja siirust, mis on Eestis, maailma paremaks muutmisel ära kasutada. Me kõik siin väikesel Eestimaal peaksime olema palju julgemad ja uhkemad selle üle, mida meil maailmale anda ja öelda on. Kristjan aitab sellele palju kaasa.

 

Tule ja kuula Kristjan Järvi mõtteid 18. - 19. mail toimuval Pärnu Juhtimiskonverentsil! Veel on saadaval soodushinnaga kohti! Lisainfo ja registreerimine SIIN.

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: