Raamatuarvustus

Kas sa ikka tead, mis on see üks asi, mida sa päriselt tegema pead?

TIMO PORVAL, DIGIAGENTUUR LAVII

26. veebruar 2018, 12:50

Kui sa oled otsustanud, et loed sellest artiklist ainult ühe lõigu, siis minu soovitus on lihtne. Kui saad lugeda sellel aastal ainult ühe raamatu, siis võta lugemisse „See üks asi”. Kui sul on aga aega rohkem, siis läheme artikliga edasi.

Timo Porval, Digiagentuur Lavii

Kas sul on juhina, ettevõtjana või ka eraelus olukord, et muudkui teed-teed ja veel kord teed, aga ei ole seda õiget tunnet, et olulised asjad edasi liiguksid? Või siis liiguksid sellisel kiirusel, nagu sa tegelikult tead, et oleks võimalik. Või mis need olulised asjad üldse on? Millal sa võtsid aja, et päriselt sellele mõelda? Süvenenult ja segamatult.

Fookus on olnud (ja ka on) minu üks suuri probleeme. Ja mitte ainult periooditi, vaid pidevalt. Minu sees olev käivitajahing tahaks öelda igale kohtumisele ja uuele äriprojektile: „Jah, teeme. Muidugi! Äge!“

Stopp!

Reaalsus on aga see, et sedasi projekte vastu võttes oled ühel hetkel mentaalselt tühi ja fookus on täiesti kadunud. See toob kaasa stressi, sest midagi ei edene nii, nagu vaja, ja pidevalt on tunne, et oled ajast maas ja teistele võlgu.

Hea on see, et probleemi teadvustamine on esimene samm lahenduse suunas. Nii on ka minu lugemisse sattunud raamatuid prioriteetide ja fookuse teemal. Näiteks 2016. aastal rändas mu audioraamatute hulka „Essential”, mis korraks justkui aitas. Suure sammu paranemise poole aitas aga astuda raamat „See üks asi”. Kavatsen seda kindlasti veel üle lugeda.

Sattusin sellele pooljuhuslikult. Ostsin ja kuulasin. Hindan raamatuid selle järgi, kas ja kui palju muudatusi ma selle lugemise või kuulamise järel teen ja milline on nende muudatuste mõju töötulemustele.

Raamatu mõte on väga lihtne. Vali üks asi ja tee seda. Samas, ükskõik kui palju sa seda kuulnud poleks, siis päriselu kipub olema midagi muud. See raamat tõi selle mõtte vähemalt mulle nii sügavale ajukäärude vahele, et ma muutsin enda päevarutiini.

Kui varem asusin kohe hommikul postkastis põlevate e-kirjade ja klientide projektide kallale, siis nüüd otsustasin, et hommikul saab ühe tunni jooksul minu kõige värskema energia ja tähelepanu kõige olulisem projekt. See üks asi.

Mis see üldse olema peaks? Täpselt nii leidsin ennast mõtisklemast. Ja nii nagu läks mul, soovitan võtta ka sul esimesed n-ö sessioonid mõtlemiseks. Mis on see kõige tähtsam projekt või ka oskus, millega sa tegelema pead? Millega tegelemine viiks sind edasi ja looks kõige rohkem väärtust? Nagu raamatute autor ja  ettevõtja Tim Ferriss endalt küsib: „Mis on see asi, mille tegemine muudab kõikide teiste asjade tegemise kergemaks ja millel on doomino efekt?“

Sa ei pea seadma endale suuri ootusi. Lihtsalt võta kolm mõnusat hommikut. Igal hommikul tund ja mõtle sellele. Enamasti on vastused meie sees olemas, me lihtsalt võtame piinlikult vähe aega mõtlemisele ja liiga palju aega rööprähklemisele. Võitlen sellega ise iga päev. Kui olin võtnud aja, et mõelda kõige olulisemale asjale, mis on vaja teha, siis saigi see selgeks. Käärisin käised ja hoidsin hammastega distsipliinist kinni kaks nädalat. Libisesin reelt. Saabus hommik, mil tegin koolituse slaide, sest inimeste ette ilma slaidideta minemine tundus tõesti hullem kui kahenädalase keti katkestamine.

Kui aga kukud, on vaja püsti tõusta. Pärast 30päevast tööasjadest eemalolekut, sotsiaalmeedia paastu ja veel ühte suurepärast raamatut „Deep Work”, mida olen kõikidele sõpradele ja oma koolitustel osalenutele soovitanud, tegin järgmise suure otsuse. Muutsin ära oma terve päeva rutiini ning veidi ka kodust keskkonda.

Kui varem oli nii, et tõusin koos pojaga umbes kell 7 ja tööle asusin kell 9 ning õhtul veetsin „oma aega” alates kella 22-st Facebooki seina kerimise, vestluse ning Instagrami seltsis, siis uus rutiin oli järgmine.

Päev lõppeb sellega, et lähen kell 9 voodisse, veedan seal 15 minutit „Seneca kirju” vms lugedes, mediteerin ja 9.30 panen silmad kinni. Selline rutiin on praeguseks kirjutamise hetkeks õnnestunud 45 päeva (2–3päevaste eranditega).

Paar soovitust fookuse hoidmiseks

Selleks et fookust hoida ja järjest süvenenult töötada, on mul mõned soovitused. Oluline on aru saada, et me vajame mõtlemiseks ja tegutsemiseks peas ruumi. Kui meie protsessor täistuuridel käib ja keegi meie tähelepanu sõna otseses mõttes röövib, siis see lihtsalt pole võimalik.

Millal sa viimati said segamatult teha järjest tööd 10 minutit? 30? Tund? Nii et keegi ei helistanud, sa ei haaranud telefoni, ei rännanud Facebooki? Ei vaadanud, mitu uut kirja on tulnud, ning ei vanud mõnda neist? Päris hull mõelda.

Ma ise kustutasin alustuseks oma Instagrami konto. Mitte ükski 600 jälgijast pole tundnud muret, kuhu ma kadusin. Sotsiaalmeedia paastu tulemusel blokeerisin Google Chrome’is ära oma Facebooki uudisvoo. Ning ma pole suutnud artikli kirjutamise hetkeni veel teha mitte ühtegi postitust. Mis tähendab, et kohe saab täis 75 päeva laigi-vaba elu. Ja kui küsite, mis elu see on, siis ütlen, et pagana äge. See on väga vabastav ja aitab fookusele kaasa.

Päev enne selle artikli kirjutamist avastasin ennast küsimast: „Mitu korda ma päevas näpin telefoni.” Ilmselgelt sai see küsimus tekkida sellest, et mul on endal tunne, et liiga palju. Nüüd katsetangi ja soovitan sellist äppi nagu „Moment”. See ütleb ära, kui palju aega sa oled telefonis veetnud ning mitu korda oled telefoni läinud. See on nagu kaal kaalulangetajale. Lõpuks ei ole asja eesmärk mitte sellest kõigest loobuda, vaid panna tehnoloogia enda jaoks tööle, mitte vastupidi.

Peale selle alustasin 2017. aasta keskpaigas juhendatud meditatsiooniga, mida olen teinud kokku rohkem kui 1500 minutit. Soovitan sellist äppi nagu „Headspace“. Kui lähete tasulisele versioonile üle, siis soovitan paketti „Focus“. Teen seda ise kolmandat korda (30päevane tsükkel) ja tõesti toimib. Vähemalt minu peal.

Anna endale ruumi süveneda ja saa aru, mis on see üks asi, mis hoiab sind tagasi või mille tegemine viib sind edasi. Seda nii eraelus kui ka töös. Sellele on vaja mõelda, sest juba Vana-Kreeka filosoofid ütlesid, et mõtestamata elu on mõttetu elu.

Lõpetan Seneca II kirjast võetud fraasiga „To be everywhere is to be nowhere”. Selle mõtte saab väga hästi laiendada tegemisele: „Tehes kõike, ei tee sa midagi.”

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Privaatsustingimused

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: