Raamatuarvustus

Kogu selle sõnniku all on peidus ka väike poni

KAI REALO, CIRCLE K EESTI AS-I PEADIREKTOR

12. märts 2018, 10:52
Kai Realo, Circle K Eesti AS-i peadirektor

Laenasin pealkirja Robert I. Suttoni raamatust „Kuidas mölakatega toime tulla. Ellujäämisõpetus“. Autori hinnangul on see üks võimalikest toimetulekumeetoditest – mõelda olukord enda jaoks ilusamaks, kui see tegelikult on.

Et kõik ausalt ära rääkida, siis pean alustama sellest, et eneseabi õpikud ja raamatud ei ole minu rida. Ilmselt on põhjuseid selleks mitu: laiskus, mille tulemusena eelistan elul endal end koolitada lasta; piisav annus enesekindlust, mis ei jäta palju ruumi kõhklusteks; ning veendumus, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Seetõttu olin pisut skeptiline, kui eespool mainitud ellujäämisõpetust lugema hakkasin. Enne raamatu kättevõtmist püüdsin end vastavasse meeleollu viia ning meenutada mölakaid oma elust, kuid meelde ei tulnud kedagi. Tundus, et olen üks neist vähestest õnnelikest inimestest, kelle ellu pole ühtegi mölakat sattunud. Ilmselgelt aga rõõmustasin liiga vara – raamatut lugedes selgus, et mölakaid on mu elus siiski olnud omajagu, ma lihtsalt ei nimetanud neid nii.

Vaga vesi, sügav põhi
Saagem tuttavaks: minu kogemuste põhjal kõige ebameeldivam inimene, kellega mul on koos töötada tulnud. Ilmselt ka ainus, kelle puhul ma kõhklematult olen valmis kasutama sõna mölakas (inglise keeles asshole). Pealtnäha igati intelligentse olekuga, viisaka välimusega ning võiks isegi öelda, et nägus meesterahvas. See mulje kestis aga ainult seni, kuni vaatlesin kolleegi vaid eemalt, sest lähikokkupuude paljastas, et tegu on kitsarinnalise, egotsentrilise ning kõiki viisakusreegleid eirava kodanikuga. Maakeeli öeldes oligi tegemist täieliku mölakaga. Räigelt ebaviisakas ja ründav käitumine võttis mu algul lausa keeletuks, kuid enesekaitseinstinkt ärkas kiirelt. Teades, et ma ei suudaks samasuguse labase suhtumisega vastata, proovisin emotsioonitut ja ratsionaalset lähenemist. Paraku ei andnud see mingit tulemust. Järgmise variandina kasutasin taktikat, mida ka Robert Sutton oma raamatus soovitab – läksin lihtsalt ära ja välistasin edasise koostöö. Paraku saab sellise variandi valida aga vaid juhul, kui mölakaga koos töötamine on välditav. Õnneks see talumatu kolleeg lahkus meie ettevõttest suhteliselt kiiresti ning rohkem teda taluda mul ei tulnud.

Reeglipühak ja silmakirjalik pugeja
Raamatu abiga meenusid ka järgmised kaks kolleegi, kes minu jaoks ei anna mölaka mõõtu välja, kuid kahtlemata on tülikad: reeglipühak (raamatus toodud reeglifašisti hingesugulane) ja silmakirjalik pugeja. Ma ei ole spontaanne inimene ega tunne end mugavalt keset kaost, kuid reeglipühak suudab mu endast välja viia väga kiiresti. Kindlasti olete ka ise temaga kokku puutunud – see on inimene, kes igal võimalikul juhul viitab mõnele juhendile, reeglile või põhimõttele, mille vastu on eksitud või tema hinnangul ollakse eksimas. Kuna kõiki reegleid jutlustatakse nii pühalikul ilmel, et vastuväited on kohatud, siis on ka reeglipühakuga hakkama saamine väga keeruline. On ju võimatu vastanduda kolleegile, kes tundub tõelise moraalijüngrina ja kelle iga lause taga seisab kogu eetikakoodeks või lausa piibli kümme käsku. Kui meeskonnaliikme saab veel nelja silma all paika panna, siis juhul kui pühakuks osutub ülemus, soovitan vaid üht: leidke endale teine tööandja.

Silmakirjaliku pugeja kohta ei pea ilmselt pikalt selgitusi jagama. Igal staažikal juhil on selline alluv vähemalt korra olnud. Sõbralik, abivalmis, alandlik ja ehk tiba pealetükkiv meeskonnaliige, kes loeb soove silmist ning hingab sinuga ühes rütmis. Seda kõike aga vaid su silme all. Selja taga käib mitmetähenduslike vihjete jagamine ja varjatud kujul kihutustegevus. Väga häiriv tegelane, kellele on mõistlik üks kord otse ja ausalt öelda, miks selline käitumine pole aktsepteeritav, kuid kes pikemas perspektiivis tuleb meeskonnast välja arvata, sest täiskasvanud kodaniku ümberkasvatamine ei ole kolleegide ülesanne.

Kokkuvõtteks, „Kuidas mölakatega toime tulla“ pakkus mitmes kohas „äratundmisrõõmu“ ning sain ka kinnituse, et vaist ja terve talupojamõistus on ilmselt aidanud mul mölakatega siiani hästi toime tulla. Robert I. Sutton teab, millest kirjutab, ning tõepoolest on tegu käsiraamatuga, milles toodud näpunäiteid saab kohe vajaduse korral ka elus katsetada. Raamatu lugemisest saadav kasu seisneb aga selles, et see paneb lugeja nii mõneski kohas peeglisse vaatama ja mõtlema, et ega ka tema ise pole osa probleemist …

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Privaatsustingimused

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: