Raamatuarvustus

Jesse Livermore’i ajatu lugu

MIKK TALPSEPP, BÖRSIKAUPLEJA JA INVESTOR

04. september 2018, 10:17
Mikk Talpsepp, börsikaupleja ja investor

Jesse Livermore oli legendaarne börsikaupleja juba 1907. aastal, 30-aastaselt oli tema varandus väärt 3 miljonit tolleaegset dollarit. 1912. aastaks, 11 aastat enne „Aktsiamänguri pihtimuse” esmakordset avaldamist, oli ta kaotanud kõik ja võlgu oli tal miljon dollarit. See ei olnud tal esimene ega ka viimane kord kaotada kogu oma varandus ja tema lugu ei olnud sellega veel lõppenud.

Lugesin „Aktsiamänguri pihtimust” esimest korda 2003. aastal, kui olin alustanud oma börsikaupleja karjääri olematu kapitaliga nagu Livermore’gi. Raamat aitas mul määratleda, milline börsikaupleja ma ise olla soovin. Mõistes raamatut lugedes Livermore’i valu, mille tõi kaasa kapitali kaotamine, otsustasin, et mind ei tohi säärased totaalsed hävingud saata. Ka Livermore oli kaotusvalust teadlik, kuid mitmesugused, küll psühholoogiast, küll börsivihjetest tulenenud põhjused, panid teda oma reeglitest kõrvale kalduma. Elu ja börsikauplemise hammasrattad võivad kavatsused tagaplaanile jätta. „Aktsiamänguri pihtimus” räägib paeluva loo Jesse Livermore’i tõusudest ja langustest, tema tähelepanekutest börside ja psühholoogia kohta. Noore poisina õppis ta edukalt lugema aktsiatehinguid kajastavat telegraafilinti, mis talle väikse varanduse tõi ning ta „vahenduskontorite hirmuks” tegi. Hoolimata oskustest kaotas ta tollal kõik. Livermore kirjeldab oskuslikult, et kaotusi tõid tehingud, milles ta ei olnud kindel. Enesekindluse korral lõppesid tehingud peaaegu alati, umbes seitsmel juhul kümnest, kasumlikult.

Nõrkuste ja vigade tundmine on üks asi, nendest hoidumine aga hoopis teine. Raamat annab hea ülevaate börsikauplejate nõrkustest ja tugevustest Livermore’i jutustuse kaudu. Ta mõistis nii teiste börsikauplejate kui iseenda nõrkusi, paistes raamatu põhjal teistest börsikauplejatest teadlikum ja psühholoogiliselt tugevam. Livermore mõistis hästi psühholoogilisi lõkse ning teadis, kuidas teenida suuri kasumeid. Ilmselt me ei oleks midagi kuulnud Livermore’ist, kui ta enda järjepidevust kasutades poleks pärast noore mehena kõige kaotamist laenanud 500 dollarit, et alustada uuesti, ja omades kolmekümneselt 3 miljoni dollari suurust vara. Ta teadvustas asjaolu, et börsikaupleja peab edu saavutama rea tehingutega kestvas protsessis, kuid sellest hoolimata võttis ta üksikute tehingutega meeletuid riske ja kaotas 90% 1907. aasta varandusest ühes tehingute ahelas. Pärast pikemat ebaedukate tehingute ahelat läbis ta 1912. aastal füüsilise isiku pankroti ja jäi võlgu miljon dollarit. Livermore võis muuta 25 000 dollarit kolme nädalaga 136 000 dollariks, kuid sama kiiresti võis ta raha kaotada. Erakordseks teeb raamatu minu jaoks ka asjaolu, et need samad tõusud ja langused ei lõppenud Livermore’i jaoks ka 1923. aastal, mil „Aktsiamänguri pihtimus” esmakordselt ilmus. Livermore tõusis jõukuse tipule 1920. aastate lõpus, kui tema varandus küündis 100 miljoni dollarini. Sellega oleks ta tollal olnud maailma rikkaimate inimeste nimistus, jäädes küll mõnekordselt alla ajaloo rikkaimaks inimeseks peetud Rockefellerile. Ta jõukus oli võrreldav J. P. Morgani varasema või Henry Fordi tolleaegse jõukusega.

 „Aktsiamänguri pihtimus” on õpetlik ja hoiatav lugu börsikauplemisest, mis ilmselt on üle kantav ka elule võtmes, et teadmine psühholoogilistest nõrkustest ja vigadest ning nendest hoidumine on eri asjad. Livermore paistis olevat 100% börsikaupleja ja 0% investor. Ta ei läbinud kunagi metamorfoosi, mille läbib enamik börsikauplejaid, saades lõpuks investoriks, täpselt samamoodi nagu kapsaussist saab ükskord liblikas. Raamatu pealkiri, mis eesti keelde jõuab kui „Aktsiamänguri pihtimus”, mitte aga „Aktsiakaupleja pihtimus” või „Aktsiaoperaatori pihtimus” (inglise keeles „Reminiscences of a Stock Operator“) võtab omakorda kokku eestlaste laiapõhjalise arusaama börsidest kui mängust, mitte tööst, kuid on samas ilmselt sobiv pealkiri, arvestades Livermore’i jätkuvat riskijanu ka suure jõukuse saabumisel. Raamat on aken 20. sajandi kõige silmapaistvama börsikaupleja teadmiste ja hinge juurde.

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Privaatsustingimused

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: