Uudised

Külli Lilleorg: talendid valitsevad maailma

RIVO SARAPIK, ÄRIPÄEV

19. mai 2017, 12:26

Inimesed alahindavad oma unikaalsuse jõudu ning see on üks peidetud võimalusi nii ettevõtete kui organisatsioonide kasvus, leidis veerand sajandit inimkapitali uurimise ja arendamise ettevõttes Fontes töötanud partner Külli Lilleorg.

„Kui ma kakskümmend viis aastat tagasi alustasin, otsustasid maailmas kaadrid, nüüd valitsevad talendid,“ kirjeldas ta Pärnu Juhtimiskonverentsil tööturul toimunud muutusi. „Meie eesmärgid ja organisatsioonid on nende käes.“

Seetõttu alustaski Fontes kaks aastat tagasi uut missiooni nimega Talendiga juhid. „Kui Eestis 1,3 mln inimest teaks ja defineeriks oma unikaalsed oskused, siis võimalused muutuksid palju. Käime samas sellega hoolimatult ringi,“ leidis ta. „Unikaalsust pole vaja rolli või maskeraadi taha peita. Vaadake näiteks, kes võitis Eurovisiooni (Portugal – toim). Ehedus loeb.“

Selliseid inimesi, kes on teadlikud enda andest ja rakendavad seda oma töös ning leiavad ja loovad seeläbi uusi võimalusi, on Lilleoru sõnul organisatsioonides 10-20%. Ta viis sel teemal Pärnu Juhtimiskonverentsil, kus oli kohal 500 Eesti juhti, läbi ka küsitluse ning küsimuse peale tõstsid käe kümmekond inimest ja see tulemus on Lilleorgi sõnul üllatav.

EASi juhtimisvaldkonna uurimus aastast 2015 kinnitas tema sõnul, et Eesti juht on põgenik mugavustsoonis. "Juhtimisvõtted on aegunud, tööriistad roostes, liiga palju käske-numbreid-kontrolli, talenti ei meelitata ja mängulisust pole,“ kirjeldas ta probleeme. „Vähe on aega mõtlemiseks ja eksperimenteerimiseks ning nende võimaluste tekitamine on juhtidele tõsine väljakutse.“

Külli Lilleoru kolm allikat uuteks arenguvõimalusteks

Eneseteadlikkuse kasv.

Minu silmis on inimene eneseteadlik, kui tajub oma täiust ja tunnistab ega ignoreeri enda ebatäiust. Ehk see on julge vaade endasse – mis rikkust kannan ja mis mind tagasi hoiab. Talente vaadates tundub, et tagasi hoidva poolega ei taheta töötata. Tajume kindlust ja võimeid, aga ignoreerime poolt, mis hoiab tagasi, et veel suuremat mõju avaldada.

Lahenduseks on see, et selleks tuleb planeerida vähemalt 10 000 tundi – oma tegevust analüüsida, küsida tagasisidet ja leida mentor, kes aitaks  määratleda unikaalsed oskused ning õppimiskohad. See peab toimuma mitte kord aastas, vaid süsteemselt ja pidevalt.

Ehedus maksab.

Kui peidame enda unikaalsuse ära, jääb rikkus loomata. Ehedus loeb. Me ei peaks jääma iseendaks, vaid julgema olema ning oma teadlikkuses edasi arendama. Räägime, et homogeensed tiimid on tõhusad. Jah, aga mitte innovatsioonis. Uusi mõtteid-lahendusi saab olema rohkem, kui laseme teistel olla ja ise julgeme jääda selleks, kes me oleme. Näiteks mina olen seetõttu jäänud 25 aastaks ühesse firmasse.

Tegevusele tähenduse andmine.

Koostöös on väga oluline, mis sõnumit meie tegevus või organisatsiooni bränd kannab? Mis sõnumit me ise inimesena  kanname? Töö on eestlasele eneseteostusena tähtis. Paraku paljud teevad oma tööd mõtte ja mõjuta – me ei tea, mida ja kuidas meie töö muudab meie endi, teiste inimeste ja maailma jaoks.

Kui oleme ise teadlikud oma töö tähendusest, siis see tõmbab talentide tähelepanu ja aitab neid organisatsiooni meelitada. Kui juhi suur eesmärk on sõnastatud ja kõigile arusaadavaks tehtud, siis  jäädakse temaga kauemaks, ka rasketel aegadel, ja antakse ka rohkem andeks.

Tervendav on aeg-ajalt endalt küsida, kas see, mida koostöös teeme või saavutame, tegelikult minu ja mind ümbritsevat maailma loob või hävitab. Raske küsimus, aga sellele tuleb otsa vaadata.

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: