Uudised

Päästeameti juht: turvalisusesse tasub investeerida

RIVO SARAPIK, ÄRIPÄEV

25. mai 2017, 00:01

60 miljoni eurose eelarvega päästeamet on eestlastele nagu ülikasulik börsifirma, rääkis ameti juht Kuno Tammaeru Pärnu Juhtimiskonverentsil.

„Päästeamet päästab aastas 200-300 inimese elu, läbi ennetuse kordi enam. Ühe inimese rahaline väärtus Eestis on 1,5 mln eurot,“ selgitas ta ameti mõjusid. „Tõsi, inimesed on ka hindamatud – ühtegi inimest ei saa asendada.“

Lisaks hoiab amet ära varakahju 400-600 miljoni euro eest aastas. „Eestlastele kuulub väga kasumlik ettevõte, sest see toob tagasi,“ selgitas ta. Ameti enda eelarve on seejuures 60 mln eurot. „Turvalisusesse tasub investeerida, sest see toob tagasi hulka. Isegi raha. Kõigil tasub seda teha.“

Kaasa arvatud ettevõtjal. „Siis on töötaja rahul ning kliendid ja partnerid saavad kindlad olla, et ettevõte tegutseb pikka aega,“ selgitas ta. „Näiteks on Tallinnas üks liharestoran, mis põleb väga sagedasti. Omanik rääkis seejuures meedias, et ei saa ohutusega tegeleda, sest kliente on nii palju ja selleks ei jagu jaksu. Mina küll ei julge sinna tööle minna. Ettevõtlust pole võimalik teha nii, et ohutusse ei panusta.“

Ameti enda eesmärk on muuta Eesti ühiskond turvalisemaks, mis nõuab koostööd - nii ametkondade kui ühiskonna osapoolte vahel. Tammaru selgitas koostöö vajadust 2002. aastal Tallinna südalinnas juhtunud avariid liinibussi ja ekskavaatori vahel, kus hukkus üks inimene.

"Sündmuspaigal ringi vaadates sain aru, et kõik tegid oma osa, aga üksteist ei abistanud. Koostöö on see, kui igaüks teem oma osa ja veidi rohkem kui temalt eeldatakse. Seda seal ei olnud," selgitas ta. Kriisiolukorras aga võib sõltuda selle elu. "Koostöös saab kiiremini ja paremini. Saab inimesed kiiremini haiglasse. Kehtib kuldse tunni reegel - kui inimene jõuab haiglasse vähem kui 60 minutiga, on ellujäämise tõenäosus palju suurem."

Vahel kukub pulk maha.

Koostöö väärtuse illustreerimiseks tõi ta teatejooksu, kus igaüks oma distantsi läbides teatepulga stardist finishisse viib. "Kriitiliseks kohaks on teatepulga üle andmine. Seal tehakse koostööd – ootav jooksja kiirendab tagant tuleva jooksja kiiruseni, paneb end valmis pulga vastu võtmiseks ja tagant tulija garanteerib omalt poolt, et pulk võetakse üle ja jõuaks üle finishijoone," selgitas ta. "Ainult nii on võimalik seda võita."

Vahel aga ei vaheta korrektselt omanikku ja kukub maha. "Päästeameti jaoks on see pulk Eesti inimene – ise, töötaja, lähedane, pereliige. Kui pulk maha kukub, kaasneb surm, vigastus või varakahju," selgitas ta. "Turvalisuse tagamiseks peame ka oma osa ära tegema. Turvalisust ei saa peale suruda. Kui inimene ise ei käitu turvaliselt, ükskõik, mis rollis, siis turvalisust ei teki."

Lisaks isiku enda käitumisele mõjutab ka ümbritsev keskkond – kogukond, lähedased, ettevõtted. "Kui inimene ei seisa oma turvalisuse eest, kaitsevad teised teda ega lase teatepulka maha kukkuda," rääkis ta.

Samas veab vahel ka ümbrus alt. Näiteks 2015. aastal võeti Laekveres vaeselt perelt - ema-isa ja 3 last - ära elekter, sest arved olid maksmata. Nii kasutasid nad küünlavalgust nii kodus mängimiseks kui õppimiseks. "Ohutut lahtist tuld pole aga olemas," rõhutas ta. Ühel päeval läks pereisa tööle ja küünal jäi põlema ning süütas maja. Hukkusid ema ja kaks last. "Kolm teatepulka kukkusid maha. Miks?," küsis ta.

Tema hinnangul jättis ümbritsevatest osapooltest igaüks natuke tegemata ega teinud koostööd. "Selle sündmuse puhul reageerimine ei aidanud, tähtis oli ära hoida. Õnnetusel oli oma roll naabritel, lähedastel, KOVil, päästeametil ja ka elektrifirmal," selgitas ta.

Paremaks saab soodsalt

Ameti enda strateegiline eesmärk on olla ennetav, mitte reageeriv asutus. Ametil on visioon, et aastal 2025 oleks igaühe kaasabil Eestis sama turvaline kui Põhjamaades ehk hukkunuid ja varakahju poleks rohkem, kui seal. "Ambitsioonikas, aga seda saab viia ellu läbi väärtuste muutmise," leidis Tammearu.

Seda plaanitakse saavutada läbi ohutuskultuuri muutmise, mille keskmeks on lihtsad väärtused – hooli, märka, abista. "Rõhk viimasel sõnal Kui teed kaht esimest, aga ei aita, ei juhtu midagi. Ette polegi vaja võtta midagi kardinaalset, suurt ja kallist," illustreeris ta.

Abistamine võib tema seisneda selles, et antakse kohalikule omavalitsusele teada naabrist, kel ei lähe hästi, või ei lase ise purjus peaga inimest autorooli või ujuma. "Aga ka see, kuidas me ettevõtetena käituna eeskujuna. Lihtne on panna jõulupakki suitsuandur, mis maksab 7-8 eurot, töötaja aga elab turvaliselt ja panustab," pakkus ta.

Päästeameti väärtused on abivalmidus, julgus ja usaldusväärsus ning viimasega on tegemist Eesti ühe usaldatuma asutusega, mille usalduse määr on 95-96%.

Kuidas luua usaldusväärsust?

"Usalduse loomine on tähtis, sest üksi ei saa teha turvalisemaks, vaid saab teha igaüht kaasates. Läbi ohutuskultuuri ja väärtuste saavutame eesmärgi. Igaüks peab sellesse panustama," rõhutas ta.

Viimane on aga tööolukordades vahel tasakaalust väljas - tööohutus on suuresti tööandja õlul ja töötajad panustavad visalt, näiteks kannavad nõutud kiivrit. Kuidas seda muuta? "Kõigepealt tuleb muuta inimese mõtet ja arusaamist, et ohutus on tähtis. Seda saavutada on keeruline. Veel keerulisem on järgmine etapp, et ka käituks ohutult," selgitas ta. "Seda saab teha läbi kultuuri muutuse ja igaühe panustamise, olles ise selles eeskujuks, pidevalt rääkida ning tuua välja kasu ja kahju."

Aega tasub ka planeerida, sest muutus võtab aega. Näiteks, kui 2006. aastal hukkus tules 164 inimest, siis mullu 40. "Seda on palju, aga see neli korda väiksem dekaaditagusega võrreldes. Roll on selles kampaaniatel, aga ka igaühel. Lisaks on oluline aidata neid, kes ise enda eest seista ei saa," märkis ta.

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: