Uudised

Vastutustundlikud ettevõtted on kasumlikumad

LIISA-INDRA PAJUSTE, VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSE FOORUM

31. mai 2017, 10:59
Kadri Simson andmas üle märgiseid Vastutustundliku Ettevõtluse Galal

Firmad, mis võtavad vastutustundlikku ettevõtlust tõsiselt, on muutusteks valmis, teistele on see alati stressirohke,” teab Maria Wetterstrand, Vastutustundliku Ettevõtluse Galal esinenud endine Rootsi parlamendisaadik ja Roheliste partei kõneisik.

Põhjamaade ühte suurimasse kommunikatsioonigruppi Miltton vastutustundliku ettevõtluse eksperdina tööle asunud Wetterstrandil on Põhjamaade jätkusuutlikust ettevõtlusest suurepärane ülevaade – 2002.–2011. aastal oli ta Rootsi Roheliste partei võtmeisik ning parlamendisaadik. Maria juhtis esinduskogus Rootsi riigi rohelist poliitikat ja konkurentsivõimet ning tööstus- ja kaubanduskomiteed. “Jätkusuutlikkus puudutab äris kõiki aspekte ja õigesti tehes aitab see juhtida innovatsiooni, liigutada investeeringuid ja arendada uusi ärivõimalusi,” kinnitab Wetterstrand.

Oled olnud aastaid vastutustundliku ettevõtlusega seotud. Kuidas on vastutustundlik ettevõtlus arenenud võrreldes ajaga, kui alles sellel alal tööle asusid?

Vastutustundlikku ettevõtlust võetakse palju tõsisemalt kui 10 aastat tagasi. Ka on selle tähendus muutunud laiemaks. Ühelt poolt on kasvanud ühiskondlike probleemide olulisus, teisalt kaasatakse aina rohkem osapooli ja ümbertöötlemisvõimalusi ega arvestata ainult firma seest tuleva mõjuga.

Tundub, et jätkusuutliku ettevõtluse põhitõdede rakendamine ühendab firmasid ülejäänud ühiskonnaga sotsiaalsel, majanduslikul ja poliitilisel tasandil. Kuidas saab ühiskond selliseid ettevõtteid toetada?

Poliitilisest vaatenurgast on tähtis kasutada riigihankeid kui instrumente. Oluline on riigi raha investeerida asjadesse, mis püsivad, mitte pole lihtsalt odavad. Samuti peab selgitama, mis on vastutustundlikult toodetud toodete ja teenuste ostmise tagajärg. Kui inimesed on teadlikud, soovivad nad vastutustundlikke ärisid toetada. Võib-olla mitte iga päev ja iga kord, kuid siiski suuremal osal kordadest.

Räägi Skandinaavia parimatest vastutustundliku ettevõtluse näidetest.

H&M on viimastel aastatel hakanud vastutustundlikku ettevõtlust väga tõsiselt võtma ning koostöös teiste organisatsioonide ja ettevõtetega aidanud kaasa tekstiilitööstuse paremaks muutmisele. Rootsis on meil burgerikett MAX, mis tegeleb sellega, et aidata oma klientidel valida tervislikum toit väiksema keskkonnaalase mõjuga. Rahvusvahelisel tasandil on Unilever (toidu- ja kodukeemia tootja – toim) teinud tublit tööd, seades endale ambitsioonikad eesmärgid ning aidanud ka koostööpartneritel kõrgemate standarditeni jõuda.

Milliseid esimesi samme soovitad võtta ette firmal, mis alles alustab jätkusuutlikkuse poole liikumist? Tavaliselt on parim alustada käesoleva olukorra analüüsimisest. Milline on firma mõju? Alati on meeldiv keskenduda firma postitiivsele poolele ja sellega oma enesekindlust tõsta. Kuid selleks, et vastutustundlikku ettevõtlust tõsiselt võtta, võib väline abi olla vajalik, et ühtlasi näha ka negatiivset poolt. Kui sa tead, milline on sinu negatiivne mõju, tead, kust alustada.

Sa võiksid leida ka ühiskondlikud probleemid, mis sulle südames korda lähevad ning vaadata, kuidas sa oma firmaga saad siin abiks olla. Ei pea olema suur tegija, et ühiskonnas muutusi esile tuua.

Aga et jätkusuutlikkus ei tähenda ainult raske tööga negatiivse mõju vähendamist, siis tuleb alati ka midagi lõbusat teha! 

Millist kasu saavad ettevõtted vastutustundlikust äri ajamisest?

Uuringud näitavad, et ettevõtted, mis võtavad vastutustundlikku ettevõtlust tõsiselt, on kasumlikumad. Seda on keeruline mõõta, sest neil firmadel, mis on kasumlikumad, on ka laiemad võimalused vastutustundliku ettevõtlusega tegeleda. Kindlalt teame aga seda, et hea töö jätkusuutlikkuse alal muudab ettevõtte tulevaste töötajate silmis populaarsemaks, vähendab skandaalide riski ning selline äri on ka klientide seas hinnatud (kui nad teavad, mis on vastutustundlikkus).

Ühtlasi on vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamine ülitõhus kriisikommunikatsiooni tööriist, mida suur osa juhtidest veel teadvustanud pole.

Milliseid põnevaid trende oled vastutustundliku ettevõtlusega seoses märganud?

Näen trendi, et firmad on hakanud hoolima ühiskondlikest teemadest, mis pole seotud nende põhitegevusega. See võib olla pagulaste aitamine, noorte töötuse vähendamine või kohalikes projektides osalemine. Häid näiteid leiab igalt poolt, isegi terase- ja kaevandustööstused on hakanud tegelema negatiivse mõju vähendamisega.

Millist tulevikku ennustad Põhjamaade ja Baltimaade ettevõtlusele?

Keskkonnapoliitika muutub tugevamaks, klientide soovid on rangemad ning kvaliteedi osas on oluline, kuidas midagi toodetakse. Firmad, mis võtavad vastutustundlikku ettevõtlust tõsiselt, on muutusteks valmis, teistele on see alati stressirohke.

KOMMENTAAR

Kadri Simson: “Mida rohkem meil on vastutustundlikke ettevõtjaid, seda tugevam on meie riik!”

“Mida rohkem meil on vastutustundlikke ettevõtjaid, seda tugevam on meie riik! Väga selge roll parema ettevõtluskeskkonna loomisel ning vastutustundlikkuse arenemisel ongi riigil, kellele äriühingud peavad vastutustundlikkuse teemadel olema eeskujuks ning teerajajateks,” ütles 25. mail toimunud Vastutustundliku Ettevõtluse Galal märgiseid üle andnud majandus- ja taristuminister Kadri Simson.

“Minu hinnangul võiks seesuguseid üritusi olla veelgi rohkem, sest see aitaks tõsta ühiskonna ja ettevõtete teadlikkust antud teema osas,” arvas minister.

 

Tänavused märgisesaajad kuulutati välja 25. mail toimunud Vastutustundliku Ettevõtluse Galal.

keskmised ja suurettevõtted

KULD

Eesti Energia AS, energeetika

Ericsson Eesti AS Tallinna tehas, tootmine

ISS Eesti AS, kinnisvarahaldus

Manpower OÜ, personaliteenused

Ragn-Sells AS, jäätmekäitlus

Swedbank AS, finantsvahendus

Tallinna Lennujaam AS, lennundus

Tallinna Vesi AS, kommunaalmajandus

Telia Eesti AS, info ja side

HÕBE

Adven Eesti AS, tootmine

Bigbank AS, finantsvahendus

Danske Bank A/S Eesti filiaal, finantsvahendus

DHL Estonia AS, transport

DPD Eesti AS, transport

Ensto Ensek AS, tootmine

Estonian Cell AS, tootmine

G4S Eesti AS, turvateenus

Keskkonnainvesteeringute Keskus SA, avalik haldus

Saint-Gobain Glass Estonia SE, tootmine

Saku Õlletehase AS, toidutööstus

SEB Pank AS, finantsvahendus

Tallinna Sadam AS, logistika

Toyota Baltic AS, hulgikaubandus

Tele2 Eesti AS, telekommunikatsioon

PRONKS

Eastman Specialties OÜ, keemiatööstus

Eesti Post AS, infologistika

Humana Sorteerimiskeskus OÜ,

kasutatud kaupade ringlus, jaekaubandus

Konekesko Eesti AS, masinate ja seadmete müük ning hooldus

Lux Express Estonia AS, reisijatevedu

TREV-2 Grupp AS, taristuehitus

Viru Keemia Grupp AS, keemiatööstus

mikro- ja väikeettevõtted

KULD

Advokaadibüroo LMP OÜ, juriidiline nõustamine

Avaron Asset Management AS, finantsvarade juhtimine

BaltCap AS, valdusfirma

Loodusvägi OÜ, toidutööstus

Nordic Houses KT OÜ, tootmine

Uuskasutus MTÜ, kasutatud kaupade ringlus, jaekaubandus

HÕBE

Advokaadibüroo Alterna OÜ, juriidiline nõustamine

Dimedium AS, veterinaartoodete müük

Fontes PMP OÜ, ettevõtete nõustamine

Karsgemi OÜ, finantsnõustamine

Leib Restoran OÜ, toidutööstus

Mokoko Labs OÜ, tootmine, jaekaubandus

Pakri Teadus- ja Tööstupark OÜ, ettevõtete tugiteenused, renditeenused

Villapai OÜ, tootmine, kaubandus

SpeakSmart OÜ, koolitus ja konsultatsioon

PRONKS

ADM Interactive OÜ, info ja side

Advanced Sports Installations

Europe AS, kunstmuru paigaldamine

Arro Keraamika (Lind Keraamika OÜ), tootmine

Avon Eesti OÜ, kosmeetika ja kodutarvete müük

Iglu OÜ, tarkvaraarendus

Lahemaa Ökoturism MTÜ, turism

Koidulapark Hotell OÜ, turism

Mamo Food OÜ, toidutööstus

Õllenaut OÜ, toidutööstus

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Privaatsustingimused

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: