Koolitus

Kuidas saada, mida tahad

KEIT AUSNER

26. jaanuar 2018, 10:04
Margo Loor

Inimeste hulk, kes argumenteerimisoskuste järele vajadust tunnevad, kasvab pidevalt. Eesti kõige kogenum mõtlemis-, kõne- ja väitlusoskuste koolitaja Margo Loor rääkis raadiosaates Kasulik Äripäev argumenteerimise tasemest Eestis ja sellest, miks vajadus selle järele kasvab.

Veel 20 aastat tagasi oli juhtimiskultuur selline, et suhtlemine käis enamjaolt väidete kaudu ehk käskude ja keeldude keeles. Nüüd oleme edasi liikunud ja väidetele on hakanud lisanduma ka selgitused. Erinevalt muust maailmast ei ole meie haridussüsteemis olnud väga pikalt argumenteerimisõpetust. Väga pikka aega on meie argumenditeadmised ja -oskused olnud piiratud. Argumenteerimise koolitustele on Margo sõnul hakanud tulema käskude ja keeldude põlvkonnas kasvanud juhid, kes tunnevad, et ei oska oma nooremate töötajatega suhelda. Nad on sattunud olukorda, kus noorema põlvkonna inimesed ei võta niisama lihtsalt korraldusi vastu, vaid tahavad, et neile selgitatakse ja põhjendatakse kõiki otsuseid. Otsuste argumenteeritud põhjendamine on oskus, mis meie juhtimiskultuuris on selgelt aastakümnete jooksul puudu olnud.

 

Argumenteerimisoskuse vajadus tekib Margo sõnul ka siis, kui oma ideele või tootele ei saada toetust piisavate argumentide puudumise tõttu. Vastaspoolt on üritatud nõusse saada emotsionaalsel tasandil, näiteks meelitades, aga sellest ei piisanud. Või on inimene sattunud väitluslikku olukorda ja tundnud, et tal ei ole piisavalt argumenteeritud eneseväljendusoskust. Mõtted saavad otsa ja teine pool räägib üle. Paljudele on kindlasti tuttav olukord, kus nad ei suutnud oma seisukohta kaitsta ja mõte jooksis kokku. Pool tundi peale väitlust tulevad mõttesse suurepärased argumendid, mida oleks võinud kasutada.

Argumenteerimine on oma seisukoha esitamine väga selge ja täpse väljendusega. Sellele lisandub selgitus, miks nii arvatakse, ja kinnituseks tõestus. Tõestus annab kuulajale põhjenduse, miks ta peaks esitatud arvamusega nõustuma. Eestis on probleemiks tugevate argumentide puudumine. Sageli toetuvad inimesed isiklikule arvamusele, mitte reaalsele tõestusmaterjalile. Hea argument on loogiliselt korrektne ja piisavalt põhjendatud. See peaks olema väga täpselt ja selgelt sõnastatud ning esitatud ainult ühe mõtte toetuseks. Oma seisukohta argumentidega toetades on palju suurem võimalus, et inimesed saavad aru, mida ja miks on vaja teha ning käituvad tänu sellele suurema tõenäosusega soovitud moel.

Argumenteerimist on vaja õppida ja harjutada. Alustuseks on vaja baasteadmiseid, mis üldse on argument ja kuidas seda veenvalt kokku panna. Kui see on selge, tuleb argumenteerimist järjepidevalt harjutada, et osata kiiresti reageerida ja vastase argumente analüüsida. Mida harjumuspärasemaks argumenteeritud suhtlus muutub, seda kiiremini on inimene suuteline argumente leidma ja satub aina vähem olukorda, kus mõtted idee toetuseks saavad otsa.

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Privaatsustingimused

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: