Juhtimine

Tippjuhtide kohustus on osaleda avalikus arutelus ja riigi arengus

LIISA-INDRA PAJUSTE

12. juuni 2018, 10:26
Taavi Veskimägi

Eleringi juht Taavi Veskimägi on veendunud, et ettevõtetel on ühiskonnas kanda laiem roll kui ainult omanikule kasumit teenida.

Küsimustele vastab Eesti energiasüsteemide juhtimisega tegeleva Eleringi eestvedaja Taavi Veskimägi.

Millised on Eesti ettevõtluskeskkonna suurimad väljakutsed seoses vastutustundliku (vastutustundetu) tegutsemisega? Esmalt tuleb võidelda juurdunud arusaamaga, et vastutustundlik ettevõtlus tähendab eeskätt ja ainult sponsorlust ja heategevust. Tuleb mõista, et teemadering on laiem, hõlmates nii juhtimist, töötajaid, keskkonda kui ka kogukonda ja sidusgruppe. Kõik ettevõtte sees toimuvad protsessid vajavad vastutustundlikku lähenemist ja see on lahutamatu ettevõtluse osa.

Kuivõrd võiksid tippjuhid osaleda poliitika kujundamises? Olen Eesti poliitika, sh majanduspoliitika kujunemist jälgides tihti leidnud ennast küsimas, kas minul ettevõtte juhina on õigus või pigem isegi vastutus osaleda poliitika kujundamises parteipoliitikas kaasa löömata ja ühtegi erakonda kuulumata? Tean, et sama küsimus on paljudel juhtidel.

Minu arvates peavad Eesti tippjuhid mitte ainult kollektiivselt, vaid ka personaalselt võtma julgemalt sõna ühiskonna ees seisvate valikute teemal. Maailmavaatelise seisukoha avaldamine ei ole ainult poliitikute ainuõigus või kohustus.

Sel kevadel panevad poliitilised erakonnad paika sisulised plaanid järgmise valimistsükli, 2019–2023, eesmärkide kohta. Mis on väärtused ja ilmavaade, mida meie ettevõtted ja neid esindavad juhid soovivad näha? Mida me teame meie tippjuhtide maailmavaatest? Ettevõtted ei saa asetada ennast väljapoole sotsiaalseid muutusi.

Näiteks Eesti Tööandjate Keskliit on valimiste eel avaldanud oma vaate järgmises valimistsüklis ühiskonnas ees seisvatele väljakutsele, millele erakonnad peaks keskenduma. Ja eeldatavasti nii ka sel korral. Nii on Eesti ettevõtted löönud kollektiivselt kaasa poliitika kujundamises ühiskonnas.

Seega on tippjuhtide kohustus, mitte ainult õigus, osaleda avalikus arutelus ühiskonna korraldamise üle palju laiem kui ainult enda ettevõtte otsene majandushuvi. Riigi juhtimise võimekus on kõigi ühiskonnaliikmete juhtimiskompetentside summa. Vastutustundliku juhtimise puhul ei peaks riik tegema midagi regulatsioonide abil. Vastutustundlik juhtimine on kultuuri küsimus.

Kuidas vastutustundliku ettevõtluse teema sinu ellu ilmus ja miks see sulle oluline on? Minu jaoks ei ole esmane ainult ettevõtete sotsiaalne vastutus, nagu me seda teame – toetada keskkonda, puudust kannatavaid peresid, panustada kogukonna arengusse vms. See on elementaarne ja kaudselt suunatud ikka sellele, et suurendada oma ettevõtte kasumlikkust, tugevdada brändi ja olla nähtav. Ehk viidates Milton Friedmanile – ainuke ettevõtte vastutus on vastutus omaniku ees teenida kasumit.

Mulle tundub üha enam, et see on nii, aga mitte ainult. Ükski ettevõte, kes tahab olla majanduslikult edukas, ei saa ennast asetada sotsiaalsest keskkonnast välja. Ettevõtetel on laiem roll ühiskonnas kanda, kui ainult omanikule kasumit teenida. Enamiku töötajate jaoks on töö ja eraelu piirid hägustumas. Ei ole tööelu ja eraelu, vaid töö ongi elu ja elu ongi töö. Me naudime seda, mida teeme, ja see motiveerib meid töötama. Seega ettevõte peab lisaks tulule pakkuma ka sotsiaalset, professionaalset inspireerivat keskkonda töötajatele. Vastasel korral nad hääletavad lihtsalt jalgadega.

Milline tulevik ootab ettevõtlust nii maailmas kui ka Eestis? Oma raamatus “Time, Talent, Energy” kirjutavad Michael Mankins ja Eric Carton, et ettevõtted, millel on väljapaistev inimeste juhtimise poliitika ja praktika, on keskmiselt 40% tootlikumad kui teised. Väga huvitav küsimus on, kas teooria, mis ütleb, et ettevõtte ainus eesmärk on maksimeerida aktsionäride tulu, on enam relevantne lähtekoht ettevõtete töö korraldamiseks. Suur osa ettevõtte väärtusest läheb peaukse kaudu igal õhtul koju, teie ülesanne juhtidena on neid motiveerida järgmisel hommikul jälle saabuma.

Vastutustundlik ettevõte

Arvestab oma tegevuse mõju keskkonnale ja kogukonnale, panustab ühiskonda sotsiaalselt, hoiab ja hindab töötajaid, turundab ja tarnib ühiskondlikku kasu silmas pidades ning loob juhtimises ja strateegiate koostamises lisaväärtust kõigile asjaosalistele.

10 aastat vastututundliku ettevõtluse indeksit

Vastutustundliku ettevõtluse indeks võimaldab hinnata oma tegevusi põhjalikult kogu ettevõtte toimises. Viimased kümme aastat on igal aastal antud indeksi läbinutele kuld-, hõbe- ja pronksmärgiseid.

2018. aasta vastutustundlikumad ettevõtted

Mikro- ja väikeettevõtted

Pronks

ADM Interactive OÜ, info ja side

Arro Keraamika (Lind Keraamika OÜ), keraamika tootmine

Avon Eesti OÜ, kosmeetika ja kodutarvete müük

AS Estko, puhastusainete tootmine

Artisana OÜ, töötlev tööstus

Iglu OÜ, IT-teenused

Koidulapark Hotell OÜ, turism

Lahemaa Ökoturism MTÜ, turism

Mamo Food OÜ, toiduainetööstus

Njord Advokaadibüroo OÜ, juriidiline nõustamine

Oshino Electronics Estonia OÜ, töötlev tööstus

Prime Line OÜ (Kasvumaja), hulgi- ja jaekaubandus

SpeakSmart OÜ, koolitus- ja konsultatsioon

Õllenaut OÜ, toiduainetööstus

Hõbe

Advanced Sports Installations Europe AS, kunstmuru paigaldamine, taaskasutus

Advokaadibüroo Alterna OÜ, juriidiline nõustamine

Dimedium AS, veterinaartoodete müük

Fontes PMP OÜ, organisatsioonide arendamine

Karsgemi OÜ, finantsnõustamine

Leib Restoran OÜ, toiduainetööstus

Microsoft Estonia OÜ, infotehnoloogia

Mokoko Labs OÜ, tootmine, jaekaubandus

Pakri Teadus- ja Tööstuspark OÜ, ettevõtete tugi- ja renditeenused

Vestman Energia AS, maa haldamine, energiainvesteeringud

Villapai OÜ, tootmine, jae- ja hulgikaubandus

Kuld

Advokaadibüroo Lindeberg OÜ, juriidiline nõustamine

Advokaadibüroo LMP OÜ, juriidiline nõustamine

Avaron Asset Management AS, finantsvarade juhtimine

BaltCap AS, valdusfirmade tegevus

Loodusvägi OÜ, toiduainetööstus

Nordic Houses KT OÜ, tootmine, projekteerimine

Keskmised ja suured ettevõtted

Pronks

Bonava Eesti OÜ, kinnisvara

DHL Estonia AS, transport

Eastman Specialties OÜ, keemiatööstus

Eesti Post (Omniva) AS, infologistika

Eesti Raudtee AS, teenindus, raudteetaristu arendamine

Estanc AS, protsessiseadmete tootmine

Humana Sorteerimiskeskus OÜ, taaskasutus, jaekaubandus

Keskkonnaamet, avalik haldus

Konekesko Eesti AS, masinate ja seadmete müük, hooldus

Neste Eesti AS, vedelkütuste jae- ja hulgimüük

Viru Keemia Grupp AS, keemiatööstus

Hõbe

Adven Eesti AS, tootmine, energeetika

Bigbank AS, finantsvahendus

Coca-Cola HBC Eesti AS, hulgi- ja jaekaubandus

Danske Bank A/S Eesti filiaal, finantsvahendus

Enics Eesti AS, tööstuselektroonika, tootmine

Estonian Cell AS, tootmine

Keskkonnainvesteeringute Keskus SA, avalik haldus

Saint-Gobain Glass Estonia SE, tootmine

Saku Õlletehase AS, toiduainetööstus

Tallinna Sadam AS, logistika ja transport

Tallink Grupp AS, teenindus, laevandus

Tele2 Eesti AS, telekommunikatsioon

Toyota Baltic AS, hulgikaubandus

TREV-2 Grupp AS, taristuehitus- ja hooldus

Kuld

ABB AS, töötlev tööstus

DPD Eesti AS, transport

Eesti Energia AS, energeetika

Ensto Ensek AS, tootmine, elektrilahendused

Ericsson Eesti AS Tallinna tehas, tootmine

Fortum Eesti AS, energiatootmine ja -lahendused

ISS Eesti AS, kinnisvara korrashoid

Manpower OÜ, personaliteenused

Ragn-Sells AS, jäätmekäitlus

SEB Pank AS, finantsvahendus

Swedbank AS, finantsvahendus

Tallinna Lennujaam AS, lennundus

Tallinna Vesi AS, kommunaalmajandus

Telia Eesti AS, telekommunikatsioon

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Privaatsustingimused

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: