Uudised

Kuidas küsimuste abil paremini juhtida?

PRIIT KUUSKME, ICF ESTONIA JUHATUSE LIIGE

29. august 2018, 09:54
Priit Kuuskme

Juhtub ikka, et juhi juurde tullakse sooviga saada vastus mõnele küsimusele. Või palutakse teha otsus. Tavapäraselt juht vastabki küsimusele, annab nõu või võtab vastu mõne otsuse. See on juhtimises nii tavaline, igapäevane.

Juht ongi ju valitud selleks, et ta otsustaks, mõeldakse tihti. Kui on “tulekahju”, on see kindlasti õigustatud. Juhil on suurem pilt, võib-olla on ta kogenum ning juhtide otsa vaadatakse, kui räägitakse vastutusest.

Aga kui palju on ikkagi neid olukordi, kus juhid peavad kohe sekkuma või kindlasti ise otsustama? Kui järgmisel korral keegi uksele koputab ning mõnele küsimusele vastust ootab, oleks korra hea mõelda, kas teema, mis lauale toodi, on kiireloomuline ning mis juhtub, kui sel teemal natuke pikemalt arutada. Juhina saab alati uurida, milliseid võimalusi on olukorra lahendamiseks?

Milline on soovitud lahendus? Kas on võimalik uurida, milliseid tegevusi küsija ise eelistab? Millist teed mööda minnes jõuaks kõige parema tulemuseni? Millised võiksid olla esimesed sammud, et selle teekonnal liikuma hakata?

Kaasamine nõuab pühendumist

John Whitmore oma klassikalises “Tulemuslikkuse treenimises” räägib sellest, et juhil on ainult kaks ülesannet: esiteks vaadata, et töö saaks tehtud, ja teiseks toetada inimesi nende arengus. Arendamiseks on juhil mitu võimalust, kuid kaasamine on nendest üks võimsamaid. Samas nõuab see igapäevast järjekindlat pühendumist ning on tõenäoliselt üks põhjustest, miks juhid tihti valivad võimaluse ise vastuseid jagada või otsuseid vastu võtta.

Enne küsimuste küsimise algust tuleb luua toetav õhkkond. Tuleb olla huvitatud inimestest, tunda siirast huvi. Juhil on organisatsiooni ülesehitusest lähtuvalt administratiivseid õiguseid, kuid ta on töötajaga samas paadis. Nad on ühise asja eest väljas. Nad mõlemad töötavad selle nimel, et töö saaks tehtud.

Küsimused ise jagunevad suletud ning avatud küsimusteks. Suletud küsimused on need, millele saab vastata üldjuhul vaid ühe sõnaga. Mis värvi auto just möödus? Kas täna on ilus ilm? Kas said oma töö tehtud? Kuhu Sa lähed? Suletud küsimusi küsitakse meie igapäevases elus päris palju. Kas te soovite musta või koorega kohvi? Kas lisan ka croissant’i? Suletud küsimused võimaldavad vastata kindla vastusega ning nad on oma olemuselt justkui faktide küsimiseks. Avatud küsimused on vastukaaluks sellised, millele vastamiseks on mitu vastusevarianti.

Küsimused, mis jätavad vastajale vastamisel suure vabadusastme. Annavad võimaluse väljendada oma arvamusi, tundeid ning hoiakuid. Mis on viimase kolme aasta jooksul muutunud? Millised võiksid olla mõned mõtted, mis aitaksid meil seda olukorda lahendada? Kuhu me soovime minna? Miks see (mida me teha tahame) on meile oluline? Avatud küsimused võimaldavad nihutada tähelepanu probleemilt lahendusele. Nad nõuavad mõttetööd. Loovad diskussiooni. Avatud küsimused võimaldavad töötajal areneda.

Miks-küsimus tekitab tõrget

Küsisõnal “Miks?” võib olla negatiivseid varjundeid. Miks Sa selle inimesega niiviisi käitusid? Miks Sa pole veel aruannet ära saatnud? Miks Sa piima maha ajasid? Üldjuhul tekib vastajal küsimusejärgne kaitsereaktsioon – keegi süüdistab teda ning ta peab ennast õigustama hakkama. Võimaluse korral oleks hea küsimust “Miks?” vältida. Millised olid mõned põhjused, miks Sa selle inimesega niiviisi käitusid? Mis juhtus, et piim maha läks?

Küsimuste küsimisel on oluline jälgida ka hääletooni, mis peab olema sõbralik, vastaspoolt austav. Samuti on oluline kohalolek ning kuulamine. Kuuldu peegeldamine. Meile on antud üks suu ning kaks kõrva, miks mitte sellele vestluste käigus aeg-ajalt mõelda?

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Privaatsustingimused

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: