Uudised

Lammuta eesmärk tükkideks ja liigu samm-sammult tulemuste poole

KEIT AUSNER

27. september 2018, 12:03
Eva-Maria Kangro

Äripäeva raadiosaates „Juhtimislabor“ tutvustas psühholoogiadoktor ja Eesti Energia teenindusprotsesside juht Eva-Maria Kangro agiilset juhtimisviisi. Agiilne juhtimine pärineb IT-valdkonnast, kuid selle strateegia põhimõtted töötavad suurepäraselt mistahes eesmärgi saavutamisel.

Agiilne juhtimine seisneb suure tüki lammutamises väikesteks osadeks. Praegusel hetkel ei suuda me kunagi 100% ette näha, kas see, kuidas me asju teeme, on kõige tõhusam viis. Agiilselt lähenedes ei looda ühe korraga lõplikku lahendust, vaid asja arendatakse protsessi käigus pidevalt paremaks ehk redisainitakse. Selleks on vaja julgust panna oma ideed proovile, katsetada jooksvalt erinevaid võimalusi ning koguda klientidelt või keskkonnalt tagasisidet. Kui seda teha väikeste etappide kaupa on võimalik riske maandada ja tuvastada vigu juba protsessi alguses.

Elu on näidanud, et see ei ole üldse harv juhus, et mingisugune projekt saab valmis ning tagasiside käigus selgub, et juba projekti alguses on tehtud viga, mis mõjutab kogu lõpptulemust. Agiilse mõtteviisi olemuslik tunnus on pidev uuenemine protsessi käigus. Selleks, et saaksime teha asju paremini, peame koguma tagasisidet ja selle käigus selgunud probleemidega päriselt tegelema. Vahel selgub, et tõhusamalt tegutsemine tähendab esialgsest plaanist loobumist. See on isiklikul tasandil väga suur väljakutse, sest inimestena ei ole me harjunud ümber mõtlema. Lühidalt võib agiilset juhtimist vaadata kui kiiret, paindlikku ja fokusseeritud viisi eesmärkide saavutamiseks.

Eesmärgi saavutamine sprintide kaupa liikudes

Kui suur ambitsioonikas eesmärk on väiksemateks ülesanneteks jagatud, on aeg hakata süsteemselt katsetama ehk sprintide kaupa liikuma. Eesmärgist lähtuvalt valitakse tervest ülesannete jadast välja see kõige olulisem.

Agiilses juhtimises on prioritiseerimine väga tähtsal kohal. Meile meeldib mõelda, et me oleme rööprähklejad ja suudame teha mitut ülesannet korraga. Reaalsus on aga see, et me lihtsalt lülitame ennast pidevalt ümber ühelt ülesandelt teisele. Selle vältimiseks on oluline, et korraga oleks käsil üks konkreetne ülesanne ning iga liige teaks oma rolli selle saavutamisel. Sprindi olemus on see, et liigume spiraalis ringi kaupa aina kõrgemale. Üks sprint ehk tsükkel kestab keskmiselt 1-2 nädalat, sõltuvalt ülesande keerukusest. Perioodi lõppedes tullakse kokku ja vaadatakse tulemustele väga kriitiliselt otsa. Kogu teekond eesmärgistamisest tulemusteni analüüsitakse samm-sammult läbi ning vajadusel konkretiseeritakse eesmärki, redisainitakse lahendusi ja testitakse uuesti. Kui kõik läheb ootuspäraselt, liigutakse edasi järgmise ülesande juurde.

Meeskonna kaasamine agiilse juhtimise protsessi

Algusest peale on oluline kaasata meeskond igasse protsessi etappi, alates eesmärgi sõnastamisest kuni tulemuste analüüsimiseni. Agiilne juhtimismall on tulemustele orienteeritud, aga seejuures on rõhk sellel, kuidas nende tulemusteni jõutakse. Väga oluline on, et iga liige teaks täpselt, mis on hetkel eesmärk ning kuidas on jaotatud rollid.

Meeskond moodustatakse konkreetse eesmärgi saavutamiseks ja iga ülesande juures ei panda kokku uut meeskonda, aga rolle jaotatakse vastavalt liikmete pädevusele. Juhi üks olulisemaid ülesandeid on hoida fookust ja anda konstruktiivset tagasisidet. Reaalsus on see, et fookus kipub hajuma, kõrvalisi asju tuleb vahele ning inimesed ei saa asjadest alati ühtemoodi aru, juht peab olema valmis inimesi tagasi järje peale aitama. Agiilses juhtimises on suur roll tagasisidel, mis osutub sageli ka kõige raskemaks ülesandeks. Esiteks on raske öelda kellelegi, et tema tehtud töö ei vasta ootustele. Teiseks on meil inimlik kalduvus hakata ennast õigustama, vastutust veeretama või vigu peitma. Selleks, et meeskond oleks valmis tagasisidet vastu võtma, peab olema loodud turvaline keskkond.

Meeskonnatööd soosiv keskkond

Turvalise keskkonna loomiseks peab olema täidetud kolm eeldust – kompetentsus, autonoomsus ja kuuluvustunne. Esiteks peab meeskonnaliige tundma, et ta saab oma potentsiaali rakendada ja kõik oma oskused mängu panna. Võimalus kasutada tööülesande tegemisel oma kompetentsi maksimaalselt ära suurendab töötaja pühendumust. Teiseks peab tal olema piisavalt otsustusvabadust teatud detailide üle. Töötaja tunneb, et teda usaldatakse, kui talle antakse vastutust ja võimalust ise oma tööülesannete üle otsustada. Me oleme kõik sotsiaalsed olevused ja tahame teha asju, mis lähevad kellelegi korda. Seetõttu on meeskonna motiveerimise seisukohalt väga olulisel kohal kuuluvustunne. Iga meeskonnaliige peaks tundma, et ta kuulub sinna meeskonda ja saama tagasisidet, et ta on selle väärtuslik liige ning tema tehtud töö on kasulik ja läheb teistele korda. Kui juht suudab oma meeskonnas need kolm asja tagada, siis saab ta vastu pühendunud meeskonna, kes on valmis ühise eesmärgi nimel pingutama.

Toetajad:

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Privaatsustingimused

Iganädalane valik juhtimisartikleid Sinu postkastis!

Jälgi Konverentsid.ee-d sotsiaalmeedias: