7 veebruar 2017
Jaga lugu:

Paavo Siimann: enne numbrid, siis tähed

Foto: erakogu

Kuna sain lapsena numbrid kiiremini selgeks kui tähed, on finantseriala mulle igati sobiv, põhjendab jaanuari keskel Circle K (endine Statoil) finantsdirektori ametikohalt lahkunud Paavo Siimann elukutsevalikut.

Finantsisti töö üks eelis on tema sõnul see, et valdkondade vahel saab suhteliselt lihtsalt liikuda. „Samas peab tegevusala huvi pakkuma ja töösuhte alguses on oluline endale valdkonna toimimispõhimõtted selgeks teha,” lisab Siimann, kes enne Statoili finantsjuhiks asumist töötas kahes rahvusvahelises ravimifirmas.

Alustas meelelahutusäris

Oma karjääri alustas ta aga hoopis Tallinna ööklubis Hollywood, kus oli aastail 1996- 2001 projektijuht. “Kuigi lõpetasin TTÜs majandusarvestuse valdkonna, oli mul noore tudengina esmane siht teha mittefinantstööd, sest arvasin, et nii saan äri reaalsest toimimisest kiiremini aru,” selgitab ta valikut.

Vendade Priit ja Peeter Rebase loodud BDG kontsern oli Siimanni sõnul väga hea paindlik töökoht tudengile ja pakkus suurepärast projektijuhtimise kogemust. Hollywoodile järgnenud tootejuhtimise amet alkoholi hulgimüügifirmas Tridens andis Siimannile aga hea ettekujutuse hulgikaubandusest ja toimivast müügiorganisatsioonist.

“Sain aru, et äris on igal ametikohal vaja numbrites tugev olla ning nüüd finantsistina saan ärijuhtidele numbrite tõlgendamisel nii heaks partneriks, aga ka väljakutsete esitajaks olla,” lisab ta.

Ravimiäril kindlad reeglid

Statoil Eesti ehk nüüdne Circle K on olnud Siimanni ametisoleku aegadel pidevalt muutumises: omanikuvahetus, nimevahetus jne. Kas ravimifirmades finantsjuhtimist tehes olid ajad rahulikumad? “Kindlasti mitte, sest lisaks põhitööle toimus pidevalt mitmesuguseid projekte, näiteks finantstarkvaravahetus jms. Nii GlaxoSmithKline kui ka AstraZeneca äri Eestis oli sellel ajal kiirelt arenev, mis tähendas, et ka finantsfunktsiooni tuli pidevalt ümber kujundada, et põhiäri paremini toetada,” meenutab Siimann.

Kuna mõlemad ravimikontsernid on noteeritud nii Londoni kui ka New Yorgi börsil, siis tuli sel perioodil finantsraporteerimine ja finantskontrollid ümber kohandada vastavaks Sarbanes-Oxley aktile. See juulis 2002 USAs vastu võetud seadus muutis põhjalikult sealsete avalike ettevõtete üldjuhtimisraamistiku, taastamaks usaldust börsifirmade vastu.

Paavo Siimann, endine Statoili finantsjuht

 Sain aru, et äris on igal ametikohal vaja numbrites tugev olla ning nüüd finantsistina saan ärijuhtidele numbrite tõlgendamisel nii heaks partneriks, aga ka väljakutsete esitajaks olla.

Finantsjuhi roll kasvab

Siimanni mitmeteistaastase karjääri jooksul on finantsjuhi roll äripartnerina märgatavalt suurenenud, näiteks on finantsjuht aktiivselt kaasatud investeerimisprojektide arutelusse. Circle K Eesti viimaste aastate kõige suurem äriarendusprojekt – pea veerandsaja Premium 7 tankla omandamine – oli näiteks finantsjuhi ehk Siimanni juhtida.

“Ka on kasvanud finantsjuhil roll ettevõtte töötajaskonna arendamisel: näiteks olen kõikidele teenindusjaamade juhatajatele ja kontoritöötajatele läbi viinud finantsteemalisi ja majandustulemuste analüüsi alaseid koolitusi,” selgitab Siimann.

Tema sõnul on tänapäeva trend, et lisaks finants-, maksu- ja juhtimisarvestusele on finantsjuhi koordineerida ka muud toetavad tegevused: õigusvaldkond, hankejuhtimine, siseaudit, IT-juhtimine, vahel ka kontorijuhtimine, mistõttu on vaja ennast nende tegevusaladega kursis hoida.

Enam aega homsele

Seekordse Pärnu Finantskonverentsi teema on “Täna on homme”. Tekib küsimus, kui palju peab finantsjuht tegelema eilsete asjadega – nt aruandlus, audit jms – ning kui palju homsega ehk uute tegevuste planeerimise, investeeringute, hangete jms.

Siimanni sõnul on minevikus toimunust vaja aru saada ja sellest õppida. “Oluline on mõista, mis põhjusel midagi õnnestus ja mida õppida mitteõnnestumistest. Kuna on vaid üks minevik, kuid tuleviku loomisesse saad ise panustada, siis pakun, et tulevikku suunatud tegevustele läheb ligikaudu kaks korda rohkem aega kui mineviku meenutamisele,” märgib ta.

Ennast peab Siimann keskmisest paremaks ajaplaneerijaks, kellel ettemõtlemine aitab ära hoida nii mõnedki n-ö tulekahjud.

“Võtan aasta alguses aega, et oma kalendris kavandada ajad regulaarseteks tegevusteks: nõupidamised, raporteerimised jms. Korra nädalas – enamasti reedeti – kavandan lähinädalate tegevusi. Samuti püüan tagada, et igas töö- päevas oleks vähemalt kaks nõupidamistevaba tundi, et vastata e-kirjadele ja tegeleda ootamatult esile kerkinud teemadega,” selgitab ta oma töörutiine.

Pärnu Finantskonverents 2017 "Täna on homme" 30.–31. märtsil Pärnu Kontserdimajas Paavo Siimann ettekandega “Muutused on tulnud, et jääda” ning räägib, milline on olnud tema kui finantsjuhi roll muutustes, mis on oluline, et muutustes ellu jääda ning millised on olulisemad õppetunnid. Financial Times’i majandustoimetaja Chris Giles, Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimäg, Eesti Panga president Ardo Hansson, Nortal Big Data ärisuuna juht Lauri Ilison, AdCashi finantsjuht Priit Viru, Tieto Eesti äriarendusjuht Heiti Mering ja paljud teised.

Toimub

Esineb

Lisaks esinevad

Vaata lisainfot SIIT.

Päris tipp pole eesmärgiks

Circle K finantsjuhina oli Siimanni üks ametiülesandeid ka personali juhtimine. “Suuremas ettevõttes on finantsjuhil rohkem alluvaid ning tulemused saab saavutada ainult koos oma meeskonnaga. Seega läheb suhteliselt suur osa tööajast oma inimeste juhendamisele ja arendamisele,” räägib ta.

Ühtlasi püüab Siimann delegeerida võimalikult palju, sest nii tekib aega muudeks olulisteks tegevusteks.

Siimann on olnud mituteist aastat erinevate rahvusvahelise korporatsioonide Eesti harudes finantsjuht, Statoilis ka juhatuse liige. Samas päris tippu jõudmist ehk peadirektori kabinetti ta eraldi eesmärgiks seadnud pole. “Mind paelub rohkem finantsvaldkond kui üldjuhtimine, kuid kõike võib juhtuda,” lisab ta samas.

Prioriteediks doktoritöö

Jaanuari keskel lahkus Siimann omal soovil Circle K fnantsdirektori ametist, soovides esmalt saada Tallinna Tehnikaülikoolis valmis oma doktoritöö. “Siht on eelkaitsmiseni jõuda enne jaanipäeva ja lõplikult kaitsta teisel poolaastal. Prioriteet on tõepoolest doktoritöö, kuid kui mõni väga põnev ja arendav väljakutse teele satub, olen nõus kaaluma,” jätab ta ukse lahti ka uutele tööpakkumistele.

TTÜs on Siimann olnud ka alates 2002. aastast osalise koormusega õppejõud ning juhendanud 17 magistritöö valmimist. “Kindlasti on selle aja jooksul paranenud tudengite võõrkeelte ja IT-oskused, kuid kahjuks on arvatavasti säutsuajastu tõttu kahanenud eesti keeles kirjutamise oskus,” teeb ta tähelepaneku. Samas on Siimannil väga hea meel, et matemaatika riigieksam taastati ning paljudes koolides on hakatud pakkuma majandus- ja ettevõtlusõpet.

Mis võiks olla tema enda järgmine valdkond või töö- koht, seda Siimann veel öelda ei oska. “Kuid usun, et see jätkab intrigeerivat rida: ööklubi, alkohol, ravimid, kütus ja kabanoss,” lisab ta muigvelsui.

Siimanni sõnul eelistab ta elada Eestis, kuid on nõus aktiivselt reisima. “AstraZeneca perioodi kahel viimasel aastal oli mu töökoht Kiievis, kuna vastutasin Ukraina, Kasahstani, Valgevene, Gruusia, Armeenia ja Aserbaid- žaani finantsjuhtimise eest,” märgib ta.

Ja kuigi Circle K uks on Siimanni poolt suletud, kuulub ta mitme osaühingu juhatusse, mis tegelevad peamiselt tema finants- ja kinnisvara haldamisega. “Aastatel 2008–2010 mängisin aktiivselt Cashflow lauamängu, kus õpid suhteliselt kiiresti, et lisaks aktiivsele sissetulekule on juurde vaja passiivse sissetuleku allikaid, sest esimesele ja teisele pensionisambale loota ei tasu,” põhjendab Siimann ettevõtjaks olemist.

 

Paavo Siimann, endine Statoili finantsjuht

 Lisaks aktiivsele sissetulekule on juurde vaja passiivse sissetuleku allikaid, sest esimesele ja teisele pensionisambale loota ei tasu.

Paavo Siimanni saab pikemalt kuulata Pärnu Finantskonverentsil, kus ta esineb ettekandega “Muutused on tulnud, et jääda” ning räägib, milline on olnud tema kui finantsjuhi roll muutustes, mis on oluline, et muutustes ellu jääda ning millised on olulisemad õppetunnid. Loe konverentsist pikemalt SIIN.

Autor: Indrek Kald, kaasautor

Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004liina.leiten@aripaev.ee
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79kaspar.kitsing@aripaev.ee