8 august 2016

Nädala juhtimismõte: tark juht ei ole kõige targem

Suhtlemistreener Kristel Jalak  Foto: Meeli Küttim

Kui juht arvab, et tema on meeskonna kõrguv tipp – kõigist targem, kogenum ja osavam, siis on kogu meeskond just nii tegus ja tulemuslik, kui seda on juht. Ehk siis tiimi suutlikkuse piir on juht ise.

Selline üksik kõrguja on avatud ja kaitsetu keskkonna ohtude suhtes. Teda tabavad välgud ja rahe, kulutavad tuuled ja vesi.

Olen näinud meeskondi, kus võistluslik ja domineeriv tiimijuht võistleb oma alluvatega ja teeb endast kõik oleneva, et olla esimene. Tulemuseks on seltskond, kes eriti ei pinguta. Parimad lahkuvad, sest ei saa ennast täiel määral rakendada. Lorud lohisevad kaasa ja lasevad juhil enda eest töötada.

Juhtimisguru M. Kets de Vries nimetab viis käitumismustrit, mis iseloomustavad ebakompetentseid, oma meeskonnaga võistlevaid juhte:

- Püüd meeldida, saada alluvatelt kiitust ja tunnustust isiklike saavutuste eest.

- Alluvatele haiget tegemine, neile koha kätte näitamine.

- Mikrojuhtimine, alluvate eest töö ära tegemine.

- Järelkasvust hoidumine, selles endale ohu nägemine.

- Enese arendamisest loobumine (ta on ju niigi parim!). 

 

Arvata võib, et kõige selle taga peitub juhi ebakindlus ja mure, et ta pole „hea juht“. 

Seega, targa juhi esmane ülesanne on loobumine püüdest olla täiuslik, lisaks tasub pidada meeles idamaade vanasõna: „Meri kogub endasse kõikide jõgede vee sellepärast, et ta asub neist madalamal.“

Autor: Kristel Jalak

Jaga lugu:
Seotud lood
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79