23 veebruar 2017

Tuleviku juhid peavad kliendi vajadusi teadma enne, kui klient ise

Foto: Raul Mee

Tänavust Pärnu Tarneahelakonverentsi modereerib juhtimiskonsultant Marko Rillo. Uurisime tema käest, milline tulevik ootab meie ettevõtteid ja tarneahelaid ees.

Oled nõustanud mitmeid ettevõtteid nii Eestis kui välismaal. Kas saaksid tuua paralleele, milline on Eesti ja teiste riikide ettevõtete strateegiline vaade tarneahela juhtimisele? Kas mujal n-ö hoolitsetakse ahela efektiivsuse ja toimimise eest rohkem kui Eestis?

Ma arvan, et meil kõigil oleks õppida hoopis sellest, et mil moel tehnoloogia areng hakkab lähiaastatel tarneahelate ja logistika ärimudeleid teistsuguseks kujundama. Teen mõned julged ennustused.

Esiteks. Kui juba praegu pakuvad isesõitvad sõidukid turvalisemat sõitu võrreldes inimjuhiga, siis eeldatavasti on 10 aasta pärast esimestes lääneriikides tavainimese jaoks sõiduki juhtimine keelatud. Võimalik, et ka lennukeid ja meretransporti hakkab juhtima automaatika.

Teiseks. Kui tehisintellekti lahendused ja big data suudavad juba praegu kaotada raamatupidaja ning audiitori elukutse, siis eeldatavasti on tarneahelas kaupade, info ja raha juhtimine võimalik automatiseerida, et enamike logistikafirmade ärimudelid kujunevad hoopis teistsuguseks. Rahvusvahelises turismis on tekkinud globaalsed võrgustikud, mis on võimsamad kui mistahes üksik hotell või taksofirma. Kõik me vaatame enne mingi koha külastamist Tripadvisori kommentaare. Logistika on ajast aega turismitööstuse sabas sörkinud ja seeläbi ka tarneahelaid ümber kujundanud. Ilmselt lööb varsti läbi mõni tarneahela-Uber.

Kolmandaks. Suured Lääne jaekaubandushiiud suudavad kliendi andmete põhjal ennustada tema käitumist paremini, kui tema kõige lähemad sõbrad. Inimesed on kirjeldanud lõbusaid juhtumeid, kus nad hakkasid saama beebikaupade eripakkumiste reklaami enne, kui nad ise teadsid, et nende perre on kasvu oodata. Suure tõenäosusega elame juba paari aasta pärast hoopis teistsuguses maailmas, kus meie vajadusi suudetakse mõista nii täpselt, et tarneahelat tuleb hakata optimeerima hetkeks mis eelneb ostuotsusele.

Pärnu Tarneahelakonverents kannab tänavu alapealkirja „Hoiame kokku“. Milliseid näiteid Sulle kokku hoidmisest laiast maailmas meenub?

Kokku hoidmine assotsieerub mulle peamiselt püüdlustega efektiivsuse poole. Paljudel juhtudel on meil õppida nutikatest kulude kokkuhoiu strateegiad, mis aitavad uusi uuendusi luua. Mõned firmad on tahtnud olla kliendisõbalikud ja arvanud, et igale lahendusele tuleb mustmiljon vidinat külge pookida. Pakun välja, et kui suudame esimese sammuna oma tarneahela ümber mõtestamise käigus esitada endale küsimuse: „kuidas teha seda võimalikult lihtsalt,“ siis võidame nii kuludes kui ka kliendi rahulolus.

Lihtsusega kaasneb aga probleem. Eilsed keerulised lahendasid üritasid vastata kliendi vajadustele eile, täna ja homme. Juhul kui me mõtleme välja lihtsa lahenduse, siis vastab see küll selgemalt kliendi vajadustele, kuid need vajadused muutuvad ajas. Tänane lihtne ei ole sama, mis eilne lihtne. Niisiis peaks tarneahela kohandamine muutuma pidevaks tegevuseks.

Sa oled koostööd teinud mitmete Lääne-Euroopa ettevõtetega, näiteks ettevõtetega Belgiast, Hollandist ja Saksamaalt. Millised läbirääkijad on Lääne-Euroopa ettevõtete juhid võrreldes Eesti juhtidega? Milline on sealsete juhtide kolm parimat omadust või edutegurit, mida peaksime/saaksime ka meie kohe kasutusele võtta?

Lääne-Euroopa juhid on meile üpris kodulähedased. Mis riigiti varieerub on formaalsus. Saksamaal tuleb väga täpselt kinni pidada pöördumiste etiketist – Herr ja Frau ning kirjaliku suhtlemise tasakaalustamine suulise suhtlusega on väga olulised. Kuna Saksamaal on meie majandusele suur mõju, siis nende ärikultuuri parem tundma õppimine on äärmiselt oluline.

Korraldad konverentsil ka Lego Serious Play töötoa. Mis on Lego Serious Play ja millist kasu see juhile annab?

LEGO Serious Play on tööriist suhtlemiseks. Osalejad võtavad kätte LEGO klotsid ja meisterdavad oma nägemuse, et kuidas mingit probleemi lahendada või tulemust saavutada. Lihtsustatult võin öelda, et üle-eelmise sajandi nõupidamiste kaks märksõna olid päevakord ja protokollija. Eelmisel sajandil lisandusid pabertahvel ja modereerija. Sellel sajandil on olulised süsteemne mõtlemine ja kaasatus. Probleemid on muutunud keerulisemaks ja juht üksi ei suuda kõiki lahendusi välja pakkuda. LEGO Serious Play tõsine tööriist, mis tuleb selles olukorras appi. Ta tugineb Šveitsis IMD ülikooli Imagination Lab juures välja töötatud metoodikal, mille abil saad mingi keerulise sasipuntra klotside abil valmis meisterdada. See on justnagu 3D-trükitud versioon kõigi nõupidamisel osalejate mõtetest. Peale seda kui mudelid on valmis, siis hakkame probleeme süsteemselt lahendama.

Mu põhilised kogemused on olnud Lääne-Euroopas ja Aasias, kus olen juba 12 aastat LEGO Serious Play abil aidanud juhtidel tulemusi saavutada. Eestis on näha, et vanema põlvkonna juhid on alguses skeptilised. Et mis mõttes ma hakkan laste mänguasjadega mängima. Meie majandusmaastiku suuremad tegijad – pangad, energiafirmad, telekomid ja suuremad tootmiseettevõtted on metoodikaga juba hästi tuttavad. Enamik tuleb kiirelt kaasa kui nad näevad, et kuidas see aitab asju paremini läbi analüüsida.

Autor: Harro Puusild, tööstusuudised.ee

Jaga lugu:
Seotud lood
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79