4 juuli 2017

Kes on Puhh, Jänes, Notsu ja Iiah sinu meeskonnas?

Koolitaja ja konsultant Aira Tammemäe  Foto: Veiko Tõkman

Miks üks ennast kõigi kolleegide ees kiidetuna kõrvust tõstetuna tunneb, teine aga samas olukorras piinlikkusest maa alla tahaks vajuda - vastus peitub koolitaja ja konsultandi Aira Tammemäe sõnul erinevates inimtüüpides, mille sümbolitena sobib kasutada tegelasi tuntud lasteraamatust “Karupoeg Puhh”.

Aira Tammemäe jõudis oma psühholoogiaõpingute käigus inimtüüpide määratlemise ja analüüsini, toetudes saksa psühhoanalüütiku Fritz Riemanni tüpoloogiale. See pakub välja neli tugevat jõudu, mis isiksust enda poole tõmbavad, kusjuures põhijõud kujuneb välja varajases lapsepõlves ja on kombinatsioon isiksuse omaduste ja keskkonna vastastikusest mõjust.

Et seda tõsiteaduslikku tüpoloogiat mittepsühholoogide ette tuua, mängulisemaks ja igapäevaselt töökeskkonnas kasutatavaks muuta, kasutab Aira Tammemäe “Karupoeg Puhhi” tegelasi nende nelja erineva inimtüübi sümbolina. Saja Aakri Mets (kus kõik tegelased elavad) on nagu sinu organisatsioon - siin on erinevaid huvitavaid kohti, aga ka persoone ehk isiksusi. Näiteks Puhh, kes on väga tähtsal kohal, ja loomulikult Notsu tema kõrval. Siis on veel Jänes, kes peab omama ülevaadet kõigest ja kõigist, ning Iiah, kes elab teistest eemal ja ajab mingeid omi asju, aru temast õieti ei saa,” juhatas Tammemäe Pärnu Konverentside Juhtimislaboris “Kuidas meeskonnana õnnestuda” teema sisse.

Foto: Pixabay.com

NELI INIMTÜÜPI

Millised on erinevad inimtüübid sinu meeskonnas ja mis neid motiveerib?

Iiah on n-ö paha poiss. Kui tal oleks võimalik, siis tal oleks ukse peal või töölaual silt “Keelatud rääkida” või kuskil slogan, et mul on täiesti ükskõik, mida te arvate, ma ajan omi asju, elan oma elu ja mind ei huvita.

Selle inimtüübi maailm oleks nagu kõrge mägi ja seal mäe otsas on kindlus, millel on kõrge müür ümber. Ta elab seal kindluses ja valib väga hoolikalt, keda ta sinna lubab ja keda mitte. Selleks, et otsustada, kas sa oled teretulnud tema kindlusesse või mitte, teeb ta inimkatseid. Ta käitub nii vastikult, kui vähegi võimalik, selleks et kontrollida, kuidas sa reageerid. Ta ütleb teravalt, on tahtlikult sarkastiline. Kui sa saad haiged, oled emotsionaalselt häiritud või ründad vastu, siis sa oled tema maailmast out. Aga kui sa läbid need 100 katset mõistvalt, oled rahulik, siis pärast 100 katset ta võib-olla lubab sind oma kindlusesse. Kui sa oled sinna kord pääsenud, siis oled saanud endale ülihea meeskonnakaaslase, ülihea sõbra ja inimese, keda sa võid usaldada.

Teiseks on talle omane usaldamatus välismaailma suhtes. Ta on ülitähelepanelik ja jälgib hoolega, miks ja mida keegi teeb. Ta kipub tõlgendama kõiki neid fakte rünnakuna enda suhtes. Need ei ole tavaliselt aga loogikaga seotud faktid ja ka mitte kontekstis.

Ta kardab inimesi ja suhtlemist. Ta kardab tunda teatud tundeid - õrnust, hoolimist, armastust, hellust. Ta kardab, et kui hakkab tundma kellegi vastu midagi positiivset, siis ta satub sõltuvusse iseenda tunnetest ja kaotab sõltumatuse, iseseisvuse.

Tema peamine motivaator on soov endale tõestada. Tema jaoks on olulised võimatud missioonid. Ta ei tee asju juhi või meeskonna pärast, vaid selle pärast, et teda käivitavad uued väljakutsed. Ei  talu reegleid ja kontrolli. Kui tahad, et ta panustaks maksimaalselt, siis ära käi teda kontrollimas. See näitab tema jaoks usaldamatust. Lase tal ise teha valikuid. Ohuks on see, et ta on habras, reageerib üle.

Notsu ei vaja motiveerimist. Ta teab ise, mida elult tahab. Ta läheb ise oma rada, ajab omi asju, ei vaja käe hoidmist. Notsu maailmas on kesksel kohal päike. Tema näeb ennast kuuluvana selle päikese juurde. See päike ehk kõige olulisem on sageli Notsu jaoks mõni tema lähedane, võib-olla ka tema juht, meeskond või organisatsioon.

Tema kõige olulisem tunnus on soov hoolida ja armastada ning vajadus, et temast hoolitakse ja teda armastatakse. Kui ta tunneb, et ta hoolivust, armastust piisavalt ei saa, siis võib ta minna ähvardusteni välja. Ka organisatsioonis toimub varjatud ähvardamist, et kogeda hoolimist, saada juhi tähelepanu.

Tal on hea empaatiavõime, mis on tänapäeval defitsiit. Ta on meeskonnas inimene, kelle kohta öeldakse, et ta on üdini hea inimene. Tema enda hirmu põhivorm on hirm endaks saamises ees. Tal on tunne, et äkki ma domineerin liiga palju, äkki minu arvamus ei sobi teistele, ma ei saa hakkama, äkki teistel ei ole hea. Kui tal on valida, kas mina või teised, siis ta teeb tavaliselt nii, et teistel oleks hea. Tubli olemine on talle väga oluline. Samuti meeskonnaga koos kõige tegemine, soov olla üks paljudest.

Teda motiveerib soov teistele head teha. Notsud ei talu pingeid. Oluline, et suhted oleksid head, oleks n-ö avatud uste juhtimisstiil, firmas suheldaks ka isiklikul tasandil. Notsut ei motiveeri teiste ees tähelepanukeskmes olemine. 

Jänes kardab ootamatuid, kiireid muutusi, mille taga võib valitseda kaos. Aga ta on ise kindlasti valmis muutuma, ta sageli isegi juhib muutusi. Talle on iseloomulik raudne kinnihoidmine sellest, mis on teada, mis toimib. Ta sõdib vastu muudatustele, mis võivad seda tasakaalu ja süsteemi häirida ja mille tagajärg võib, aga ei pruugi olla kaos. Tema maailma valitseb süsteem, kord, plaan. Ta on muutustele avatud, aga soovib, et kõik mõeldaks hoolikalt läbi, pandaks paika plussid ja miinused, siis otsustaks, tehtaks plaani a, b ja c. Jänes on väga kalkuleeriv.

Teda motiveerib see, et saab teha nii nagu peab, nagu on reeglites kirjas, nagu on eesmärk püstitatud. Tema edu alus on töökus, ta rühib eesmärkide poole. Üks asi korraga ja lõpuni. Teda innustab, kui tal lastakse teha oma tööd nii nagu kokku lepitud. Ei talu süsteemitust, ta on perfektsionist.

Aira Tammemäe magistritööl põhinev raamat “Inimtüüpide maagiline maailm”, Pilgrim, 2010

Puhh - enne teeb ja alles siis mõtleb, kas see on hea või mitte. Ta on lillelaps, ta elab hetkes. Tähtis on siin ja praegu. Kuskil on tema jaoks aga alati üks tagavarauks. Kui läheb jamaks, siis laseb ta jalga. Kui tal on hea tuju, siis saavad kõik sellest meeskonnas teada. Kui tal on paha tuju, siis saab kogu maailm sellest teada. Ta võimendab asju üle. Tal on hirm jäävuse ees.

Tal on 100 asja korraga käsil ja 60 nendest ta teeb ära ka. Siis tuleb tal uus idee. Ta tõmbab inimesi kaasa, kinnitades neile veenvalt, et me peame minema selles suunas. Ta on iga rakuga eesmärgi juures. Kõik tulevad kaasa, aga kuhu, ei tea, miks, ei tea. Poole tee peal tuleb tal uus idee ja ta läheb ise hoopis mingeid uusi asju ajama, samas kui teised rühivad ikka edasi. Endasse suhtumine on tal ülipositiivne.

Teda motiveerib soov teistele asju tõestada. Ta teeb elus asju, et olla esimene, parim. Ei talu läbikukkumisi. Edu ja õnnestumine kütab tema sooritusvõimet. Mida rohkem ta saavutab edu, seda rohkem ta tahab pingutada. Kui läbikukkumisi tuleb aga järjest, siis ta närtsib ära, tegutsemistahe kaob. Puhhile meeldib avalik kiitus, pjedestaalil olemine.

 

Järgmine Juhtimislabor toimub juba 20. septembril - teemaks on "Kuidas lõpetada töösse uppumine". Rohkem infot leiad meie veebist augusti alguses.

Autor: Signe Sillasoo, kaasautor

Jaga lugu:
Seotud lood
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79