16 mai 2019
Jaga lugu:

Leia oma lugu ja jutusta seda julgelt

“Parem on üldse meediaga mitte suhelda, pärast ei jõua seda jama ära klaarida!”, “Mulle tegelikult ei meeldi üldse avalikult rääkida”, “Ah, need ajakirjanikud kirjutavad niikuinii seda, mida nad tahavad!”.

Kaileen Mägi  

Tuleb selline mõtteviis tuttav ette? Suhtlemine avalikkusega, meediaga on eraldi pingutus ja krutib emotsionaalse temperatuuri üles eelkõige seetõttu, et sõna levib kiiremini kui kunagi varem, tagasi seda võtta ei saa ja sotsiaalmeedia võimendus on alati tõenäoline.

Hea on see, et ma pole kohanud ega tea ühtegi ajakirjanikku, kes oleks läinud tegema intervjuud või lugu ning juba ette plaaninud juttu kontekstist välja rebida. Üldiselt on ajakirjanikud heatahtlikud ja vastutavad selle eest, mida nad teevad. Ma väga usun sellesse, et kui jutustada oma lugu ausalt ja siiralt, siis nii see ka lugejale ja vaatajale silma jääb.

Kui mõelda ennast 50 aastat tagasi aega, kus võidutsesid traditsiooniline televisioon, raadio ja ajalehed, mida me praegu offline-meediaks nimetame, siis selle mõju ühiskonnas oli ilmselgelt palju suurem kui tänapäeval. Sellesse meediasse polnud just eriti lihtne sattuda. Mäletan, kui ületasime perega Tallinnas, Viru väljaku juures sõiduteed ja naaber avastas meid "Aktuaalse kaamera" uudistes. See oli suur sündmus, sellest räägiti veel pikka aega ja pidulikel sündmustel võeti teema ikka mitu korda üles. Nüüd Facebookis oma lugu jagades ei ole mõju kindlasti nii suur. Seega – kui meediat on rohkem, võiks olla ka hirmu vähem, kuna suure tõenäosusega paistavad silma vaid väga hästi jutustatud lood ja eredad persoonid.

Kui pilt on kirju

Teate seda ütlust: “Vahet pole, mida sinust räägitakse, peaasi, et räägitakse”? Aeg-ajalt satun ma seda lauset ikka kuulma ja see riivab alati kõrva. Tegelikkuses on väga oluline just see, mida täpselt sinust või sinu ettevõttest räägitakse. See “peaasi, et räägitakse” võib nii sinu enda kui ka sinu ettevõtte brändi päris pikaks ajaks ära rikkuda. Kui midagi vussi läheb, siis üks lohutus muidugi on – lootus tuubil täis inforuumis ära kaduda, märkamatuks jääda. Pildilt puudumine aga tõenäoliselt müüki ei kasvata. Seega – parem on enda bränd ise teadlikult kujundada, mitte oodata, et see kuidagimoodi ilma sinu osaluseta tekib.

Elame ajastul, mil peaaegu kõik räägivad väsimatult, kui tähtis on olla pildil, olla nähtav. Sellega käib kaasas uskumus, et sotsiaalmeedia on tänapäeval nii võimas, et sellega annab imesid teha – kasvatada sedasama nähtavust mitu korda, luua klientidega otsekontakte, neid silmast silma nägemata, müüa ja väsimatult turundada. Turundusmaailma teisitimõtleja, mitme bestselleri autor ja reklaamiguru Bob Hoffman ütles, et turundajad on eksiteel ja valetavad oma klientidele, kui väidavad, et inimesed soovivad sotsiaalmeedias brändidega erilist seotust tunda. Ainuke asi, mida inimesed tegelikult soovivad, on ennast reklaamidest blokeerimismeetoditega vabastada, sest seda kõike on liiga palju. Vaatad YouTube´ist videot ja äkki lõikab ennast vahele mees, kes räägib teenusest, mida sa tellima peaks. Avad Facebookis oma vestluste profiili ja sinna on tekkinud makstud vestlused. Tuleb tuttav ette? Sa pead kulutama oma energiat, et liigsetest segajatest vabaneda.

Kuidas leida oma silmapaistev lugu?

Olukord pole aga sugugi lootusetu ja annab sulle ühe väga hea võimaluse – rääkida oma lugusid nii eriliselt ja ausalt kui võimalik ja läbi iseenda. Rääkida erinevates kanalites ja mitu korda. Kui koolitustel palun inimestel loetleda kanaleid, kuhu oma looga võiks välja jõuda, siis olen tähele pannud, et tihti unustatakse ära avalik ruum – see, kus me füüsiliselt iga päev viibime. Me kanname oma lugu füüsiliselt ka ilma nutiseadmete, televiisori ja muude elektrooniliste vahenditeta edasi. Silmast silma vestlused on suurepärased sinu enda brändi kujundajad. Kuigi usk traditsioonilise meedia jõusse kipub aeg-ajalt raugema, julgen siiski kõigepealt soovitada vana head offline-meediat. Kui õnnestub pääseda oma brändisaadikuga mõnesse traditsioonilisse telesaatesse, siis ärge kõhelge, kasutage võimalust.

Vean kihla, et kui Eesti ökojäätise tootja LaMuu juht Rasmus Rask oleks järjepidevalt ajakirjanike intervjuudest keeldunud, kartnud oma jutu kontekstist väljarebimist, siis poleks tema ettevõte ühisrahastusplatvormil Funderbeam loodetava 400 000 euro asemel nädalaga kogunud rohkem kui poolteist miljonit eurot. Selge, et selle taga on lisaks julgele esinemisele ka pidev oma loo kirglik jutustamine sotsiaalmeedias ja avalikus ruumis ning Raski enda tugev persoonibränd.

Oma loo leidmisele aitavad kaasa head küsimused, nagu:

• “Mis mulle sära silma toob, mis mind sütitab?” Kui mõtled sellele oma toote või teenuse kontekstis, siis saad kindlasti vastuse.

• “Kuidas see alguse sai?” Siit joonistub välja toote või teenuse reaalne vajadus sulle endale ja miks sa seda teed.

• “Mis probleemi ma lahendan?” Miks mitte siin mõelda laiemalt maailma kontekstis selle üle, kuidas sa mõne inimkonna probleemi lahenemisele kaasa aitad.

• Kokkuvõttes on hea välja mõelda ka oma isiklik “liftikõne”. Mis on see, mille kaudu sa ennast võõrale inimesele ühe 30–40 sekundi pikkuse liftisõidu jooksul tutvustad?

Kui sa oma lugu jutustad, siis usu sellesse. Ilma selleta pole mõtet rääkida. Ehk siis, kui sa parasjagu oma elus tegeled millegi sellisega, millesse sul pole usku, siis suure tõenäosusega ei õnnestu sul ka sellest oma lugu luua. Aga pole hullu. Siis tuleb hakata oma potentsiaali üles leidma, see võib aega võtta, aga ajutine rahulolematus ja teadmatus tasuvad ennast kuhjaga ära. Sinu otsingutest saavad sinu enda loo uued peatükid.

Koolitus: Persoonibränd ja oskuslik meediasuhtlus kui konkurentsieelis

Koolitajad: Kaileen Mägi ja Signe Ventsel

Korraldaja: Äripäeva Akadeemia

Toimub: 7. juunil

Lisainfot saab SIIT.

Jaga lugu:
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004liina.leiten@aripaev.ee
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79kaspar.kitsing@aripaev.ee