Sigrid Hiis • 4 juuli 2019
Jaga lugu:

7 mõtet edukaks esinemiseks

Ajal, mil maailmas vahetatakse erinevate platvormide kaudu üle 6 miljardi sõnumi päevas, muutub üha olulisemaks teadlikkus kõne olulisusest ja selle erinevatest vormidest.

Martin Veimann  Foto: Andres Haabu

Võimaluste paljusus annab valikuvabaduse - kas soovime suhelda silmast-silma, telefonitsi või interneti teel. Samas on kasulik meeles pidada, et olenemata kõnelemise vormist on selge sõnumi edastamiseks mõned kasulikud tööriistad, mida silmas pidades oled atraktiivne kõneleja nii kahe saja kui ka kahe inimese ees.

Eesti Draamateatri näitleja ning Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli lavakõne korraline dotsent Martin Veinmann on Äripäeva raadiosaates „Fookuses“ välja toonud mõned kasulikud nõuanded, kuidas igaüks saab oma kõne ning esinemisoskusi järk-järgult paremaks lihvida.

Mina, mõte, kuulaja

Esinemisel mängivad tähtsat rolli kolm nurgakivi - mina, mõte, kuulaja. Küsi endalt, mida neist kolmest kõige rohkem kardad: ennast, kuulajat või mõtet, mida edastad.

• Suuna fookus endalt kuulajale. Kõnelemisel tuleb meeles pidada, et eesmärk on anda infot ning selleks peab esineja mõtlema, kas ta jagab informatsiooni, mis ka kuulaja jaoks on oluline. Hea esineja on nii kõneleja kui ka kuulaja, ta peab võimaldama kõnelejal rääkida, sütitama kuulajat mõtlema.

• Kui ebakindlust tekitab mõte, mida edasi annad, tuleks see enda jaoks lahti mõtestada – miks ma kardan? Kas ma ei valda teemat piisavalt hästi? Kui kõnelemise eesmärk ja idee on selge, siis ei ole põhjust tunda hirmu teema ees, vaid otsida kartuse põhjuseid mujalt.

• Kõnelejana võid karta kuulajat erinevatel põhjustel: neid on liiga palju või vähe, nad ei mõista sõnumit või vastupidi, kuulaja on liiga tark ning sina kõnelejana ei suuda piisavalt huvitavalt mõtet edasi anda. Meeles tuleb pidada, et kõnelemine on dialoog - ilma kuulajata ei ole ka kõnelust.

Kõnelemine kui psühhofüüsiline toiming

Mõned füüsilised tegevused toovad esile psüühilisi toiminguid. Kuna lihtsam on mõjutada oma füüsilist käitumist, tuleks kõnelemisel alati ka sellele tähelepanu pöörata.

• Hinga välja. Ebakindel või närvis inimene hingab katkendlikult ja pinnapealselt, see muudab kõne katkendlikuks, mis omakorda tekitab esineja mõtetes pause ning kõneleja kaotab oma mõtte struktuuri. Ebakindlus esinejas tekib just oma mõtte kaotamisest ning kõnelejale tundub, et ta ei valda teemat. Sellisel hetkel on oluline sügavalt välja hingata, et anda kehale füüsiline käsklus vabaneda närvilisusest. Õigesti hingamisega ütled endale, et oled ekstravertne kõneleja, kes paneb kuulama, ja taastad oma mõtted.

• Lõug alla. Mida suurem kuulajaskond, seda rohkem võib ka juba kogenud esinejate puhul märgata, kuidas lõug üha kõrgemale liigub, justkui tahetakse oma häälega kaugemale jõuda. Ebaloomulik asend tekitab kõris pinget ning hääl ei tule välja. Seeläbi tekib kõnelejas stress, sest kõnelemine ei tule loomulikult. Esinedes tasub endale vahel teadlikult meenutada, et lõug peaks all olema – nii kõlab hääl loomulikult, jõuliselt ega väsi.

Igapäevakõne versus avalik esinemine

Mida suuremad on käärid igapäevakõne ja avaliku esinemise vahel, seda keerulisem on esinedes olla mina ise. Kõikide inimeste kõnemaneer ja hääl on erinevad, kuid teadliku treeninguga võib igaüks mõjukaks kõnelejaks saada.

• Kõneleja eesmärk peaks olema olla võimalikult ehe. Kedagi teist mängides pannakse endale liigne pinge ning see on üks põhjusi, miks tekib närvilisus ja mõte katkeb. Hea esineja on hea kõneleja ka tavaolukorras, seega tasub end vahel kõrvalt vaadata ja oma kõnemaneeri ning -viise analüüsida.

• Pane tähele viimaseid sõnu ja häälikuid. Olulise peaks alati jätma lause teise poolde ning rõhutama selle viimast sõna ning viimase sõna viimast häälikut. Kui kõneleja jaoks on teema tuttav, siis on tal alati vabadus valida, millist infot võimendada ja millist mitte. Kõneledes on alati oht, et me tähtsustame lause esimest poolt üle ning seetõttu ei jää lõpus olev mõte kajama.

Kõnelemine on kontakti loomine. Oluline on, et kõnelemisel oleks kaks poolt: kõneleja ja kuulaja. Eduka esinemise tagab, kui mõlemad pooled teevad mõlemat, kõneleja rollis olev isik ka kuulab ja kuulaja rollis olev kõneleb. Tasub teada, et sõnad ei ole ainsad, mille põhjal kuulaja kõnemeest hindab – arvamus esineja kohta kujundatakse esimese viie sekundi jooksul, mis ta laval veedab. Seega tasub olla karismaatiline ka oma olekuga, mitte ainult sõnadega.

Heaks kõnelejaks võib saada igaüks. Tekkivatest hirmudest ülesaamiseks peab neid vaid tundma õppima ning katsetama, mis töötab ja mis mitte. Praktilised nõuanded ja harjutused ning veidi julgust on head abivahendid, mis aitavad ka alles algajal esinejal kaasahaaravaks kõnelejaks saada.

Martin Veinmanni koolitus „Kuidas muuta oma kõne veenvaks ja meeldejäävaks“

Toimumisaeg: 27. august 2019

Kestus: 1 päev

Korraldab: Äripäeva Akadeemia

Rohkem infot SIIT

Jaga lugu:
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004liina.leiten@aripaev.ee
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79kaspar.kitsing@aripaev.ee