Mihkel Kunnus • 8 november 2019

Jordan Peterson – täiskasvanulikkuse õpetaja

Kes pole veel kuulnud „hetkel kõige mõjukamast Lääne intellektuaalist“, Kanada kliinilisest psühholoogist ja psühholoogiaprofessorist Jordan Petersonist, siis see on tõenäoliselt jäänud truuks traditsioonilisemale ja kodumaisele meediale.

Reeglid aitavad meil sageli kaoses korda luua.  Foto: Unsplash

Välismaine meedia on temast kirjutanud juba hoomamatult palju ja ka eestikeelses pabermeedias on temast ilmunud nii mõnigi ülevaatlik artikkel, aga tema peamised meediumid on siiski internet, video­loengud ja nn taskuhääling. Tema populaarsus ja levik on enneolematu, sest see tugineb tehnoloogiale, mis on enneolematu. Jordan Petersoni Youtube’i loenguid on vaadatud miljoneid kordi, tema avalikud esinemised müüakse välja minutitega.

Süvafilosoofilisem eneseabi

Ta on kirjutanud kaks raamatut. Esimene, põhjalikum ja keerukam teadusmonograafia „Tähenduse teejuhid. Usu arhitektuur“ ilmus kahekümne aasta eest ja oli kuni viimase ajani tuntud peamiselt akadeemilistes erialaringkondades. Teisest, aastal 2018 ilmunud raamatust „12 elu mängureeglit. Vastumürk kaosele“ sai aga hoobilt rahvusvaheline bestseller. Raamatut müüdi ainuüksi ilmumisaastal umbes kolm miljonit ja tõlked on ilmunud ja ilmumas juba poolesajas keeles. Nüüd siis ka eesti keeles. Ometi pole see mingi madalamat ühisosa kõditav kergilukirjandus, vaid süvafilosoofilisem eneseabi. Seda, et Peterson tabas midagi olulist, kinnitab tema tohutu menu ja suur ning mitmepalgeline austajaskond.

Ometi erineb ta sõnum vaata et diametraalselt kõigist neist ligilähedase žanriga raamatuist, mis poputavad lugeja enesearmastust ja kinnitavad, et sa oled võrratu ja suurepärane ning täielikust õnnest ja edust lahutab sind ainult veidike enesesisendust ja pelgalt üks lihtne võte.

Raamat: „12 elu mängureeglit“

Autor: Jordan B. Peterson

Lehekülgi: 464

Kirjastus: Äripäev

Loe näidislehekülgi siit.

Kas järjekordne moralist?

Peterson võib esmapilgul jätta mulje, et ta on järjekordne moralist, sest ta esitab nõudmisi niigi enda ja eluga kimpus olevale inimesele. Ometi pole see nii. Väga lihtsustatult võib teha järgmise seletava skeemi. Maailm on lapsele – ja me kõik alustame lapsena – ohtlik koht. Üks strateegia on nõuda, et keegi teeks maailma ohutuks. Sageli esitatakse see nõudmine riigile või abstraktselt ühiskonnale. Tagatagu tänavavalgustus, kohustuslik turvavarustus, lindid, kraanad, psühholoogid, abiõpetajad, turvakodud, varjupaigad, abiprogrammid jne. Ühiskond saagu üha enam selliseks, et keegi ei saaks haiget ja seda ka hingeliselt. Kui eksamid rikuvad õpilaste meeleolu, siis kadugu eksamid, kui spordivõistluse tulemused rapsivad enesehinnangut, siis kadugu pingeread jne.

Mida väiksem on laps, seda õigustatum on selline lähenemine. Vastsündinut peaks tõesti ümbritsema täiuslikult turvaline keskkond ja temalt midagi nõuda on täiesti jabur. Probleem on aga selles, et kestlikku ühiskonda on võimalik üles ehitada ainult piisava hulga täiskasvanutega. Nendega, kes võtavad vastutuse ja tagavad lastele turvalise keskkonna, pannes iseenda heaolu löögi alla.

Siit koorubki välja teine strateegia – sitkeks ja vastupidavaks saamise strateegia. Kuna keskkonda pole võimalik täiesti turvaliseks muuta, siis parim, mida me saame teha, on saada sitkeks ja tugevaks. Saada selleks, kes kaitseb lapsi. Ja see tähendab pingutust, enesearendust, löögitaluvust. Nii on kõigil parem, ka sul endal, kinnitab Jordan Peterson, paarikümneaastase kogemusega psühholoog.

Jaga lugu:
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79