Kaido Pajumaa • 17 detsember 2019

Mida tähendab olla hea juht?

Olen oma koolitaja teekonna vältel lugenud päris palju juhtimiskirjandust. Kui aga koolituste lõpus minult raamatusoovitust küsitakse, tuleb alati esimesena meelde Mark Horstmani “Tõhus juht”.

Kaido Pajumaa  Foto: Terje Atonen

Põhjus selleks on väga lihtne – see raamat ei räägi suurtest organisatsioonilistest ideedest nagu strateegia, finantsplaneerimine või organisatsiooniliste muudatuste läbiviimine, vaid keskendub paljuski sellistele teemadele, millega paljud klassikaks saanud juhtimisraamatud üldse ei tegele – nimelt, mida juht peab tegema, mitte mida juht peab teadma juhtimisest? Teisiti öelduna ei keskendu see raamat sellele, kuidas juhte targemaks muuta, vaid kuidas neid inimeste suunal rohkem tegutsema panna.

Juhi laiast silmaringist ei piisa

Kahtlemata on juhi teadmised juhtimisest väga olulised. Ja võib ju öelda, et inimestega tegelemine on samuti vaid üks suund juhi igapäevastes tegevustes, küll aga oletatavasti kõige olulisem suund. Miks?

Nimelt, kui püüda määratleda juhi ülesandeid, siis võib neid laias laastus jagada kaheks:

1. Korraldada meeskonnas tööd (ehk siis eesmärgid – tegevused – tulemused)

2. Motiveerida meeskonda (aidata inimestel pühenduda tööle)

Võib öelda, et iga juht vastutab lõpuks ainult ühe asja eest – et temale seatud ootused (eesmärgid) täituksid. Seetõttu ei saa töötajate motiveerimine (nendele töörõõmu pakkumine) olla eesmärk omaette, vaid vahend esimese eesmärgi – tulemuste saavutamise – tagamiseks. Kahjuks aga ei enamik värskeid juhte selle “vahendi” kohta piisavalt teadmisi ning kogemusi. On nad ju ise olnud pikka aega spetsialistid ja keskendunud ainult esimesele punktile – töö korraldamisele ning tulemuste saavutamisele. Juhi rollis vajavad nad aga teiste inimeste (oma meeskonna) panust selleks, et juht meeskonna/osakonna eesmärgid saavutaks.

Missugune on siis hea juht?

Kui küsida töötajatelt, missugune on hea juht, siis vastatakse sellele üldjuhul selliste märksõnade kaudu: ta meeldib inimestele, ta suhtleb inimestega, ta on tark ning pädev oma alal, ta hoolib inimestest; ta on hea kuulaja, teda austatakse.

Kas sellise juhi alluvuses oleks hea töötada? Kahtlemata oleks! Samas on siin aga väike ohukoht. Nimelt, kui me defineerime head juhti ja juhtimist ainult nende märksõnade kaudu, siis ei pruugi juht siiski oma tegelikku eesmärki saavutada – näidata tulemust. Sellist juhti võib nimetada “meeldiva juhi sündroomi” all vaevlevaks juhiks. Ta võib oma meeldiv- olemise-soovi all panna kannatama meeskonna tulemuse.

Seetõttu võibki öelda, et hea juht on tunnustav juht (Mark Horstmani keeles tõhus juht). Tunnustav juht on selline juht, kes teadvustab selgelt temale pandud ootust ning eesmärki – midagi saavutada. See on alati fookus nr 1. Samas ei eelda ta, et tema meeskond on sama huvitatud sellest eesmärgist, vaid teadvustab, et üks tema ülesandeid on motiveerida oma töötajaid selle tulemuse ühiseks saavutamiseks. Selleks tulevad mängu ka eespool kirjeldatud märksõnad – hoolivus, märkamine, arvestamine, kuulamine, tähelepanu pööramine, tunnustamine jne. Seda võibki nimetada tasakaaluks juhtimises – juht kasutab oma teadmisi, kogemusi ning oskusi selleks, et korraldada tööd, ning oma inimlikkust selleks, et hoida oma inimesi ja oma meeskond ühise orkestrina tööle panna.

Vaata lisaks Mark Horstman "Tõhus juht"

Jaga lugu:
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79