Raimo Ülavere • 24 aprill 2020

Kriisis kasvamine algab eneseusu taastamisest

Võta üks paberileht või arvutiekraanil tühi kirja fail ja kirjuta sinna rasvase ja suure kirjaga: ÄRA TÕUSE PÜSTI. Nüüd loe seda häälega ja samal ajal… tõuse püsti. Nii 5 korda. Ma saan aru, veider. Ent tee ikka. Ajad on niigi veidrad, eks.

Raimo Ülavere  Foto: Andres Haabu

Mis tunne oli? Kui sa oled vähegi sarnane ülejäänud inimkonnale, siis oli see võib-olla lõbus, võib-olla kergendav, võib-olla hoopis ärevust vähendav. Oma mõtete eiramine, neile vastuhakkamine võib tekitada meis hea tunde. Sest meie mõtted ei pea tähendama automaatselt meie tegusid. Meil on valik. Igal ajahetkel.

Kasvamine on teadlik valik

Kriisis kasvamine on eelkõige teadlik valik, mitte ümbritsevast tingitud mõtetega kaasaminek. Eriti kui ümbritsev kipub doseerima mõtteid, mis pigem suunavad ennast tegema väiksemaks ja väetimaks. Ent kui teadlik valik on tehtud – mina ja/või minu meeskond tahame olla selle 1/3 seas, kes statistiliselt sellest kriisist tugevamana välja tulevad, siis edasine on juba lihtsam. Ja see edasine algab eneseusu taastamisest.

Vaja on usku, mitte lootust

Meil on vaja usku endasse, mitte lootust, ütles kohe eriolukorra alguses psühholoog Tõnu Ots raadios. Lootus võib olla ebakindel, oleneda hetkeseisust, hetketundest. Lootus võib olla nagu unistus ilma plaanita, kuidas me sinna kohale võiks jõuda. Või teadmiseta, kuidas me üldse sinna poole liikuma võiks hakata. Eneseusk, usk endasse, on see, mis meid teeotsale viib ja aitab pead igapäevasest ellujäämise võitlusest välja pista ning edasi vaadata.

Me saame hakkama

Kuidas usk endasse väljendub? See väljendub ehk selgeimini tundena, et mina/me saame hakkama. Ning tundeid käivitavad meis uskumused ja neid on omakorda võimalik luua ja vajadusel muuta. Kuidas siis, konkreetselt? Palun, järgneb kolm põhimõtet.

Esiteks. Usk endasse võiks tugineda faktidele. Kestev usk endasse ei teki lihtsalt endale peegli ees kinnitades, kui ilus(ad), tubli(d) või tegus(ad) ma olen või me meeskonnana oleme. Pikaajaline usk endasse ei teki ka internetis levivatest inspiratsioonikõnedest, “Ma suudan!” meemidest või eneseabi raamatutest. Usk endasse võiks toetuda faktidele, nendest, mis on päriselt ja tõesed.

Teiseks. Usk endasse vajab tegusid. Mõtlemine on tore ja vajalik, ent usku kinnistavad korduvad teod. Eesmärgid ilma tegudeta on unistused. Unistuste üha parem kujutlemine ei vii meid neile lähemale ega kosuta ka meie usku endasse. Pigem vastupidi – räägime, mõtleme, arutame, unistame… ja nii jätkates võime end varsti tunda nagu rikkis käigukastiga auto, kes küll tühikäigul valju häält teeb, ent paigast ei liigu.

Kolmandaks. Usk endasse vajab tunnet, et me liigume. Motivatsioon on tegude tagajärg ning kütus edasiliikumiseks. Usku taastab ja kinnistab teadvustamine, et tegelikult me juba oleme teel, me oleme juba midagi õppinud, me oleme juba edasi liikunud. Kõige raskem on jõuda sohvalt ukseni, on öelnud kunagi Erki Nool. Ent kui me teadvustame, et me oleme juba ukse lahti teinud, siis on edasi lihtsam minna.

Tulekul

Koolitus Meeskonna restart viie sammuga

Koolitaja Raimo Ülevere

Korraldaja Äripäeva Akadeemia

Lisainfot saab SIIT.

Jaga lugu:
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004