Edasiside, see töötab!

Juhtimis- ja meeskondlik coach Katrin Oblikas ütleb, et traditsiooniline tagasiside ei toimi põhjusel, et see on vaade minevikku. Selle saajal jääb vaid üle info vastu võtta ja sellega leppida.  

Arengu- ja tagasisidevestlused on juhtimiskultuuri orgaaniliseks osaks. Kuid kas need ka aitavad kiiremini eesmärkideni jõuda?

Ettevõtted kulutavad tohutult aega tagasiside ettevalmistamiseks ning vestlusteks. Samas on need kohtumised enamikule juhtidele ja töötajatele pigem pingelised kui oodatud. Seejuures on tagasiside tõhus kasutamine enam kui küsitav: Columbia ülikooli psühholoogi Kevin Ochsneri väitel rakendavad inimesed ainult 30% saadud tagasisidest. Ülejäänut eiratakse, lükatakse eemale või moonutatakse juba saamise hetkel.

See töötaja küll areneda ei taha...

Kujutame ette vestlust, kus juht on töötajale andnud ülevaate tema eelneva perioodi sooritusest. Seejärel küsib juht: „Mis sa ise arvad?“ Vastuseks saab ta küllap midagi sellist: „Ei noh, ma ei tea. Eks ma katsun siis veel hoolsam olla.“ Seepeale küsib juht: „Mida sa saaksid teisiti teha?“ Töötaja kehitab õlgu. Juht ootab hetke, kaotab siis kannatuse ja ütleb: „Minu arvates oleks abi, kui sa keskenduksid rohkem teemadele 1 ja 2.“ Endamisi teeb juht aga järelduse: see töötaja ei soovi küll areneda.

Raamat: „Tagasisidest edasisideni“

Autor: Joe Hirsch

Lehekülgi: 168

Kirjastus: Äripäev

Loe näidislehekülgi siit.

Traditsioonilise tagasiside puhul loeb ainult juhi, st tagasiside andja vaade minevikule. Saajal jääb üle info vastu võtta ja sellega leppida, minevikku ju muuta ei saa. Sageli kaasneb sellega seisund, mida kutsutakse vaimseks halvatuseks – ajus võimust võtvad stressihormoonid toetavad ellujäämist, kuid mitte loovust ja tegutsemist.

Mineviku kohta on lihtne anda tagasisidet, sest tuldud tee on teada. Kuid see ei aita eesmärke saavutada ehk teha tulevikus asju paremini. Selleks, et vaadata ettepoole, on oluline saada edasisidet – infot selle kohta, kuidas eesmärgini jõuda.

Tagasisidest edasisideni – kuidas?

Joe Hirsch soovitab oma raamatus „Tagasisidest edasisideni“ vahetada aknast välja vaatamise strateegia ehk see, kus üks räägib teisele, millisena tema tegevused paistavad, peegli hoidmise strateegia vastu. Kui inimene hoiab teise ees peeglit, tekib ainult üks vaade – peegeldus. „Ja see on loomulikult ainus vaade, millel on tähendus. Seekord pole parem perspektiiv tagasiside andjal, vaid see on saajal, sest ta näeb seda üht inimest, keda kõige paremini tunneb: iseennast.“

Peegli hoidmise strateegia puhul on parim arengupartner coach’iv juht, kes ei anna õiget valemit, vaid kuulab töötajat tähelepanelikult ja toetab teda, et leida sobivaim viis eesmärkide saavutamiseks. Nii muutub tagasiside edasisideks. Hierarhilisest vestlusest saab partnerite vestlus, kus loovus, teadlikkus, meeskondlikkus ja iseseisvus on olulisel kohal. Tulevik on küll veel loomata, kuid edasisidestav juhtimisstiil kujundab selle kõigile pingevabamaks.

Joe Hirsch on peaesineja konverentsil „Müügijuhtimine 2020“, mille programmiga saab tutvuda siin.

Jaga lugu:
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004