Mida õpetab läbi aegade üks parimaid investeerimisraamatuid?

Kaius Kiivramees, LHV portfellihaldur  Foto:

Legendaarne Warren Buffett on arvanud Philip Fisheri „Tavalised aktsiad, tavatud kasumid ning teisi tekste“ läbi aegade parimate investeerimisraamatute hulka. Sellest rebisid ette vaid tema mentori Benjamin Grahami „Intelligentne investor“ ja „Security Analysis“.

Kui viimased kaks on nn väärtusinvesteerimise koolkonna esindajad, siis Fisheri raamatust on kujunenud kasvuaktsiatesse investeerimise piibel. Kui ma esimest korda seda lugesin, tundus uskumatu, et Fisher kirjutas selle aastal 1958. Tema kvalitatiivne lähenemine investeeringute valikule ei ole ajale jalgu jäänud ka täna. Aspektid, mis muudavad ühed ettevõtted suurepärasteks, teised keskpärasteks ja kolmandad ajale jalgu jäävateks, on suures plaanis samad.

Fisheri moto oli leida suurepäraseid ettevõtteid ning hoida neid pikalt. Tema fookus oli eelkõige kasvavate ettevõtete kvalitatiivsel hindamisel nn scuttlebutt-meetodil, kasutades selleks kõikvõimalikke kanaleid, et analüüsida ettevõtte juhtkonda, sisekliimat, innovatsiooni, müügiorganisatsiooni kvaliteeti jne. Mitu tähelepanekut, teiste seas näiteks see, et töötajate rahulolu suurendab ettevõtete produktiivsust ja seeläbi kasumlikkust, on alles nüüd, 60 aastat hiljem, jõudmas massidesse.

Millal aktsiaid müüa?

Fisheri vastus küsimusele, millal aktsiaid müüa, on olnud sama legendaarne. Kui kvalitatiivne eeltöö on hästi tehtud, kõlab vastuseks – ei iial. Nii juhtuski, et ta omas kunagi raadiotootmisega alustanud Motorola aktsiaid üle 40 aasta, kuni oma surmani, saades nii annualiseeritud tootluseks üle 20% aastas.

Raamat: „Tavalised aktsiad, tavatud kasumid ning teisi tekste“

Autor: Philip A. Fisher

Lehekülgi: 360

Kirjastus: Äripäev

Loe näidislehekülgi siit.

Fisheri stiili iseloomustaski kõige enam kvaliteetsetesse kasvuaktsiatesse pikaajaline investeerimine, aga ka investeerimisportfelli suur kontsentratsioon. Ta leidis, et investorid, kes on nõus pühendama aega ja vaeva üksikaktsiate analüüsile, saavad paremaid tulemus kui hajutatud indeksite korral.

Mis reedab investori ebakindlust?

Fisher oli veendunud, et märksa mõistlikum on omada väikeses koguses midagi, millest sa tead palju, kui et vastupidi – omada suures koguses midagi, mille kohta sul teadmisi napib. Ülehajutatud portfell oli Fisheri meelest pigem märk investori ebakindlusest ja pinnapealsusest. Tema hinnangul võiks portfelli hajutatus jääda 10–12 aktsia vahele.

Fisher tajus juba 60 aastat tagasi trende, mis alles täna jätkusuutlikkuse tähe all populaarsust koguvad. Kui sa kohtled oma töötajaid hästi, siis nad ei streigi ja su firma on produktiivsem. Ettevõtted, mille omanikud rikastuvad väikeinvestorite arvel seotud osapooltega tehtavate tehingute teel, ei ole väärt investeeringud. Vastupidi, sellistest tuleks kauge kaarega mööda käia.

Head ettevõtted on kallid, välja arvatud tahavaatepeeglis. Hästi juhitud ettevõtted üllatavad investoreid pea alati positiivselt ja seega ei pea investor muretsema liialt lühiajalise hinna pärast. Makstes küll kvaliteedi eest lisapreemiat, võib investor kvaliteetse ja kasvava ettevõttega siiski suurt tootlust teenida. Samas peaks investor alati mõtlema oma peaga ja mitte jooksma kaasa turu iga populaarse narratiiviga.

Õige aeg selliste ettevõtete ostmiseks on siis, kui nad on n-ö moest väljas.

Raamatu väljaandmist toetas LHV.

Jaga lugu:
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004