20 juuni 2016
Jaga lugu:

Me ei saa aega peatada, me saame ajas peatuda!

Foto: pixabay.com

Kõigil meil on olnud selliseid päevi, kus tõttad ühest kohast teise, meeles mõlkumas teadmine, et vaja jõuda ka kolmandasse kohta ja seda kõike ühe tunni sees. Just reedel oli minul üks selline päev, kui töölt tulles südalinnast kiirel sammul läbi tormasin, vaatasin korduvalt ja korduvalt telefonikella ja samas unustasin märgata, mis aega kell näitab.

Ühel sellisel hetkel teadvustasin, et sihtpunktini jõudmiseks on aega veel 25 minutit,  kuhu kiire kõnniga minnes jõuaks kenasti veerandtunniga. Olin jõudnud Tammsaare parki ja üks jäätis tundus sobivat sellesse hetke enne teekonna jätkamist. Võtsin suure rammusa jäätise ja otsisin koha tühjal pargipingil. Mõtted jooksid veel tööradadel ja samas eksisid hulka mõtted teemal kuhu veel teel olin. Samal hetkel avasin jäätise paberist ja hammustasin esimese suutäie. Minut hiljem oma mõtete keskel ekseldes tabasin end mõttelt, et jäätist söön, kuid jäätise maitset ja naudingut sellest ei tunne. See oli hetk, kus märkasin, et kiires tunnis, mööduvas päevas, ei saa me peatada aega, kuid ma saan peatuda ajas, et olla kohal ja märgata elu liikumist enda ümber, mitte vaid oma mõtete sees. Tajusin teadlikult, kuidas selle viie minuti jooksul peatus aeg, et kuulata trammi sõitmise häält, uurida mööduvate inimeste ilmeid, jooksusammu, märgata sinist taevast ja laisalt ujuvaid pilvi. Jah, sisemonoloog oma eelmiste mõtetega kippus küll vahele segama, kuid ma sain neilt sabast kinni ja sundisin hetkeks vaikima, et pöörata selle aja jooksul kindlalt tähelepanu ümbritsevale, sealhulgas maitsvale jäätisele ja selle maitseküllusele.

Jäätis sai otsa ja pausihetk sai läbi, et taas kindlal sammul järgmisse kohta tõtata. Sama äkki kui peatusin ajas, sama kiirelt märkasin taas minutite kiiret liikumist ja oma siia-sinna eksivaid mõtteid.  Ja ometi see hetk, teadlik hetk, et peatuda aja kiires voolus, sai täiendava tähenduse vaadates filmi „Alice peeglitagusel maal“, kus Alice ütles ühele peategelasele Ajale umbes nii: „Ma arvasin, et Aeg on varas, kes röövib minult aega, kuid nüüd sain aru, et Aeg kingib mulle iga päev minuteid ja tunde, et saaksin teha seda, mis on minu jaoks oluline“.

Olen märganud kolme tüüpi manipulatsioone ajaga, mida kirjeldan sisedialoogidena:

1. Alustamise meelepetted: 

„Veel on aeg!“, „Aega on, ära kiirusta!“, „Selle peale kulub tühine aeg (5 minutit …, pool tundi)!“, „Nii, nüüd kohe!“, „Appi, ma jään jänni, kuhu see aeg nii jookseb!

2. Kestvuse ja mahu meelepetted:

„Tark ei torma, selle tegemine ei võta palju aega!“, „Ma tean täpselt palju see aega võtab, seega veel pole kiire!“, „Hmm, see on keerukam, kui ma arvasin!“, „Nii, nüüd läks küll kiireks!“, „Mõtted jooksevad paaniliselt „mida teha-kuidas teha-ja ma pean jõudma“ mõtete vahel.“

3. Ma jõuan kõike ja kõikjale meelepete:

„Tänane päev on logistika tipptase ja kui ma selle õhtuni välja vean, siis olen ennast väsimuse piirini põletanud“, „Kuhu see tegevus veel mahutada …ei ja veelkord ei … ok, ma korra vaatan!“, „Kuhu kadus tund, päev, nädal …ma polegi märganud, et sirelid õitsesid ja kas päriselt on nädala jagu olnud juba suvesoojasid kevadilmasid?“

Ja nii leiame end üheaegselt nii aja planeerimise kui aja juhtimise oskuste nappide ressurssidega võitlemas ja väitlemas. Märkamata ja küsimata, kes on peas peremees, kes juhib minu mõtteid esmasest pidepunktist „aega on küll“ kuni paanilise appihüüdeni „ma ei jõua, ma ei saa hakkama“!

„Ma võtan iga päev aega, et suhelda loodusega ja jälgida vaikselt iga elusolendi arukust. Omaenda vaikuse ekstaasis ja loodusega suheldes naudin ajastute elutukset, puhta potentsiaali ja piiramatu loovuse välja.“ Deepak Chopra

Me ei saa peatada aega, kuid me saame juhtida ennast, et peatuda ajas. Märgata oma mõtete aktiivsust, mõtete väärtust või kinnijooksu, et õigel hetkel tõmmata käsipidurit lubades endale „kollast kaarti“, selleks et aeg maha võtta, peatuda, korrigeerida oma mõtete suunda ja tegevusi või olla lihtsalt kohal, pöörates fookus enda sisekeskkonna aktiivsuselt väliskeskkonna tajumisele.  

Millised on sinu mõttelõksud, päevaplaan või elurütm, mis ei luba sinul peatuda ajas, kuid tekitavad vahel kihku või nõudlikku vajadust peatada aega? 

Inimese vigastest ja produktiivsetest mõtteskeemidest ja pidepunktidest millest meie mõtted kinni haaravad ja suunavad meie mõtlemise-toimimise edukust saad lugeda Alexander Kotchubei raamatust „NLP ja juhi mõtteskeemid“, vaata rohkem siit.

 

Autor: Sirle Roots

Jaga lugu:
Seotud lood
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004liina.leiten@aripaev.ee
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79kaspar.kitsing@aripaev.ee