Rivo Sarapik • 26 september 2016

Taavi Veskimägi: kui vajad otsuse langetamiseks aega, kirjuta asjad üles

Foto: Andres Haabu

Uurisime Eleringi juhilt Taavi Veskimägilt, kuidas säilitab tema rasketes olukordades rahu ning langetab otsuseid.

Kuidas paremaid otsuseid teha ja vältida otsustamisel kärsitust?

Midagi pole teha, rahu tuleb vaid aja ja kogemusega. Mind ennast on kogemus palju muutnud – oskan tihti läbi kogemuse asju teisest perspektiivist näha. See annab mulle kindlustunde. Vaatan tagasi ja mõtlen, kas selle lahingu võitmine omab mingit tähtsust. Kas see on efektiivseim tee lõpptulemuseni? Pigem tuleks osata arvestada teise inimese huviga ja proovida leida tasakaalustatud lahendusi. Äris on võimalik „jaurata“ kuude ja aastate kaupa sama asja ümber, samas on võimalik otsustada edasi minna ja väärtust luua. Selleks aga tulebki leida see tasakaalustatud lahendus, kus mõlema poole huvid on realiseeritud. See tuleb aga ringiga taas tagasi – lahenduste leidmiseks on vaja rahu ja rahu jaoks kogemusi. Saad lihtsalt aru, et see teema ei ole sinu jaoks elu ja surma küsimus, kompromiss on tihti parem lahendus, kui see, et saad kellegi üle võidu. See on nagu Newtoni kolmas seadus – jõud  tekitab vastujõu, seda on mõistlik vältida.

Kuidas saavutad rahu?

Püüan olla elus võimalikult mitmekülgne ja olen seda teadlikult teinud. Olin 6-7 aastat riigiametis, olin poliitik 7 aastat, Eleringis läheb juba kuues aasta. Olen ka ühiskondlikus korras päris palju asju teinud, see on võimalus saavutada mitmekülgseid vaatenurki professionaalses mõttes. Proovin ka sporti teha, matkata. Hoida füüsilist ja vaimset poolt tasakaalus.

Lugu pärineb saatest "Äripäev eetris". Kuula rohkem raadiosaateid SIIT.

Mida see kõik praktilise poole pealt tähendab? Kui sul on vaja otsus teha, siis sa ei tee seda uisapäisa, vaid hingad sisse-välja ja püüad ennast distantseerida ja siis otsustada rahulikuma meelega?

Nii tahaks küll jah. Rääkisin tänavusel Pärnu Juhtimiskonverentsil ka nn Taavi situatsiooninutikuse mudelist, mille peamine fookus on see, kuidas lükata edasi esmast reaktsiooni, kuidas võtta endale kümme hingetõmmet ja kuidas reageerida. Kuigi elus tundub tihti, et ma pean kohe midagi tegema ja reageerima, siis selliseid situatsioone pole tegelikult palju. Alati on see hetk olemas, et mõelda ja küsida, kas ma pean midagi tegema. Võtta see aeg ja esitada see küsimus endale. Raske olukord on siis, kui otsus ongi see, et ma ei pea midagi tegema. Oma teadliku otsuse järgi on raske talitada, kui  kogu hing ja keha tahaks teha hoopis midagi muud. Sellises olukorras aitab hästi kirjutamine. Ma konspekteerin ja see aitab mul leida selle hetke ja otsuseid teha – kas mul on midagi öelda, kas mul on mingi seisukoht ja kas see on piisavalt põhjendatud, et selle järgi tegutseda. See on praktiline soovitus, mida rakendada. Soovitan endale ka teha mudeli selle kohta, mida soovid endas arendada, ja seda silme ees hoida. Kui oled endale need printsiibid paika ja kirja pannud, siis see juhatab parema situatsiooninutikuse poole. See nutikus määrab äris seda, kas saavutad midagi. Aga ka muidu elus on sellest palju kasu.

Pärnu Juhtimiskonverentsil läbi viidud gall-upi vastustest küsiti saalisviibijatelt, kes neid kõige enam mõjutanud on elus – kas juht, sõbrad või õpetaja. Praktiliselt pooled ütlesid, et juht. Mida sellest arvata?

Juhtidel on väga suur mõju, mitte formaalne, aga sisuline ja isikumõju. Öeldakse, et iga organisatsioon muutub juhi nägu. Juht õpetab läbi eeskuju. Kui väärtused on paigas, kui juht käitub nende järgi. Eriti oluline tundub mulle praktikuna, et nooremad põlvkonnad, Y ja Z, kes on tööturule tulemas, on oma olemuselt autentsemad. Nende jaoks ei põhine juhi autoriteet enam juhi positsioonil, vaid sellele, kes juht ise on. Inimesena. Inimesed on palju avatumad ja võtavad juhi signaale vastu. Kui sa oma eeskujuga annad valesid signaale, siis see võibki nende inimeste jaoks omada suurt tähendust ja nende hoiakud ja väärtused valeks kujundada.

Olles tegutsenud juhina ka 90ndatel – tollal küll noore inimese ja keskastmejuhina – siis oli väärtuste ja hoiakute kombinatsioon tänapäeval kõlbmatu. Jube lahe oli kui inimesed võtsid napsu ja … hoiakud ei olnud liiga vastutustundlikud ja parimale elustiilile suunatud.

Juhid peavad tajuma, et need ajad, mis tollal olid, on kadunud ja me ei tohi neid uuesti lavale tuua. Kui räägime juhist kui manager vs leader, siis need on erinevad inimesed. Leader on see, kellel on oma missioon ja narratiiv, ta suudab missiooni sõnastada looks ja tal on järgijad. Ta on kaasaegne ja jagab lääne-euroopa kultuuriruumi juhtimisfilosoofia põhiprintsiipe, mis on pigem autentsus, vastutustunne, terved eluviisid, topeltmoraali vältimine. Eesti juhtimisfilosoofias ja kultuuris on palju muutunud, aga peab veel päris palju muutuma. See on ka see, miks Pärnu Juhtimiskonverents on äärmiselt oluline, see on üks kõrgetasemeline üritus, kus arutatakse, kuidas organisatsioone ja ühiskonda tervikuna paremini juhtida. See on kogu ühiskonna küsimus – üks viis, kuidas organisatsioonide efektiivsust suurendada, on parema juhtimise abil. Kui mujal on juhtimisdebatti liiga palju, siis Eestis on juhtimise arutelu liiga vähe, Pärnu Juhtimiskonverentsi missioon edendada intelligentset juhtimisalast debatti on väga oluline ja tänuväärt kogu ühiskonna tasemel laiemalt, kuidas saada organisatsioon arenema, kuidas organisatsioonide efektiivsust kasvatada, sest juhtimise ebakvaliteetsus on see üks koht, kus me selgelt jääme alla oma konkurentidele ehk ühiskondadele, kus on suudetakse luua suuremat efektiivsust ja lisandväärust. Puudu jääb paljudest aspektidest – alates lihtsatest asjadest, kuidas tööd korraldada, kuni eeskuju ja väärtusteni välja.

Jaga lugu:
Seotud lood
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79