22 august 2017
Jaga lugu:

Vastuseisule ei ole mõistlik jõuga vastu suruda

Foto: Pexels

Koolitajad ja suhtlemistreenerid Kadri Kõiv ning Mari-Liis Järg annavad nõu, kuidas kedagi veenda, kui vastuseis on kerge tulema.

Paljude jaoks on järgmine olukord vägagi tuttav. Oled mõtisklenud ühe kitsaskoha üle oma töös ja korraga näed lahendust, mis  muudaks kogu osakonna tööd paremaks. Et lahendus ellu viia, peaks kolleeg oma tööd natuke ümber korraldama, kuid see ei tohiks olla suur probleem, sest asi on võimalik kenasti ära põhjendada ja lõppkokkuvõttes võidavad sellest kõik. Et idee suurepärasus on ilmne, asud seda ka kolleegile tutvustama. Ja oma suureks üllatuseks koged jäist vastuseisu. Miks inimene, kellega seni koostöö edukalt on sujunud, korraga nii ebakonstruktiivselt käitub?

Vastuseis on normaalne

Vaatame seda olukorda hetkeks kõrvalt. Sa teed ettepaneku, mis sunniks kolleegi oma töökorraldust muutma ja see ettepanek pole tema oma. Inimesse on sisse kodeeritud reageerimine  „sissetungijatele“ vastureaktsiooniga. Ehk teisisõnu, oma mina ja olukorra üle kontrolli hoidmise huvides, me reageerime ja mõnikord ka liiga tugevalt. On hea teada, et psühholoogiline vastuseis on normaalne olukorras, kus inimene tunneb survet muutuseks.

Vastuseis võib ilmneda mitmeti, kes hakkab aktiivselt ja tuliselt argumenteerima, kes iroonilisi märkusi tegema, kes jääb vaikseks ja püüab hoida tagaplaanile. Kindlasti võib selline reaktsioon tunduda häiriv ja ebamugav, eriti olukorras, kus oodatakse teise poole kaasa mõtlemist ja koostööd. Instinktiivselt võime selles olukorras tunda vastutust kaitsta enda ettepanekut, selle eest võidelda, aga levinud on ka jõuetuse ja käega löömise tunne „no kui ei ole vaja, siis ei ole vaja“ jne. Kuid tasub meeles pidada, et kui tuleb reageering, siis järelikult asi liigub – ettepanekule, mida ei võeta tõsiselt, ei tule ka reageeringut.

Koolitus "Mõjutamisoskuste intensiivtreening"SIIN.

Kuidas saavutada enda seisukohtadele ja ettepanekutele tähelepanu ning toetus?

Koolitajad: Kadri Kõiv ja Mari-Liis Järg

Aeg: 27.-28. märtsil 2018

Vaata lisainfot ja registreeri

Mida teha?

Aga tuleme tagasi algse olukorra juurde. Kuigi kolleegi reaktsioon oli ootamatu, kogud ennast kiiresti ja mõtled endamisi, et hästi, võtame tempo maha. Ju ma siis ei selgitanud piisavalt või kõiki nüansse avades, selgitan uuesti. Mängu tulevad üha uued ja uued argumendid, kuid seis jääb samaks ja tundub, et vastuseis isegi tugevneb. Milles asi?

Vastuseisule ei ole mõistlik minna vastu surumisega. Ja uued argumendid ning katsed „auku pähe rääkida“ võivad mõjuda survestamisena. Selle asemel, et püüda meeleheitlikult vastuseisu alla suruda või murda, tuleks hoopis püüda sellel lasta lahtuda. On vaja, et algne emotsioon inimese seest välja tuleks. Selle talumine vajab nii kannatlikkust kui ka suhtlemisoskusi, aga eelkõige teadlikkust, et vastuseisu kohtamine on loomulik ning sellega tegelemine on paratamatu, kui soovime kas mõjutada, muudatusi läbi viia või teisi mõne plaaniga nõusse saada.

Kuigi iga olukord ja inimene on unikaalne, siis vastuseisu korral on mõned universaalsed põhimõtted, mille rakendamine aitab edu saavutada.

- Valmistu oluliste vestluste eel selleks, et teisel poolel võivad tekkida vastuväited ning kokkulepe ei pruugi sündida kohe. Selline häälestus aitab vestluse käigus hoida tasakaalu ning ära hoida segadusse sattumise.

- Enda ettepaneku tegemise järgselt valmistu kuulama. Tee seda kasutades aktiivse kuulamise tehnikaid – küsi, mida ta arvab sinu ettepanekust, ole tähelepanelik, hoia silmsidet. Kuulamine ei tähenda temaga nõustumist! Kui teine on skeptiline, palu tal oma kahtlusi avaldada ja täpsustada. Peaasi, ära torma liiga kiiresti kaitsma enda ideed. Lõpuni kuulamata ei tea sa veel, millisele nupule tegelikult vajutama peaksid. On hea, kui võtad oma sõnadega tema poolt öeldu kokku – see on üks tugevamaid märke sellest, et oled teda püüdnud tõesti mõista. Mõistmise tajumine omakorda vähendab teise vastuseisu – kaob ju ära vajadus end kaitsta.

- Alles pärast kuulamist on sul võimalus uuesti argumenteerida ja saad selle juures ära kasutada infot, mida oled just teiselt osapoolelt saanud. Püüa näidata talle seost ettepaneku ja selle vahel, mis tema jaoks on oluline.

- Ole valmis, et pead kasutama „kuula- tee kokkuvõte teise poolt öeldust- argumenteeri-kuula- tee kokkuvõte- “ tehnikat mitu korda. Märguanne sellest, et vastuseis on vähenenud ja teine osapool on muutumas koostöövalmiks on see, kui ta hakkab ise küsima infot või teeb  ettepanekuid. Sellest hetkest alates on sul kaaslane kellega koos mõelda, kuidas sinu ettepanekut veelgi paremini rakendada.

Autor: Suhtlemistreenerid ja koolitajad Kadri Kõiv ja Mari-Liis Järg, DevelopDesign®

Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004liina.leiten@aripaev.ee
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79kaspar.kitsing@aripaev.ee