Jaga lugu:

Mida muutused ajuga teevad?

Mida muutused ajuga ja aju muutustega teeb? Evolutsioon on sepistanud meile aju, mis otsib vahel tuttavat ja vahel tundmatut. Miks see nii on? Kuidas me seda tasakaalu hoiame? Mis juhtub, kui see ei õnnestu?

Psühholoog Andero Uusberg. Foto: Madis Sinivee/Eesti Meedia  Foto: MADIS SINIVEE

Pärnu Juhtimiskonverentsil esinevalt Tartu Ülikooli teadlaselt Andero Uusbergilt saame teada, kui altid on inimesed muutustele ja mis protsessid ajus päriselt käivad, kui inimene mõne muutusega tegeleb. Kas on võimalik iseennast manipuleerida muutuma?

Kuidas aju hoida? 24/7 töötamine-levis olek, pidevad muutused ja infotulv ning selle töötlus on miski, mis on aktuaalne igale juhile.

Siin küsimuses on palju peidus! Alustuseks võiks täpsustada, milline osa info- ja vaheldusrikkast elust on probleem ja milline mitte. Mitte kõik, mis vaimu väsitab, pole probleem. Aju on mõeldud kasutamiseks ehk info töötlemiseks ja probleemide lahendamiseks. Ja nagu lihased, muutub aju treeninguga enamasti tugevamaks ja osavamaks. Huvitav on siinjuures see, et aju treenimiseks näib olevat vaja just nii keerukat väljakutset, nagu saab pakkuda elu ise. Näiteks on välja töötatud mänge, mille eesmärk on treenida mõnd konkreetset ajufunktsiooni, nagu näiteks keskendumisvõime (analoogselt masinale jõusaalis, millega saab treenida väga konkreetset lihasgruppi). Uuringud näitavad aga, et need mängud arendavad üldjuhul vaid oskust mängida neid mänge, mitte aga keskendumisvõimet tervikuna. Seevastu väljakutsed, mida pakub elu ise, nagu näiteks võõrkeele või pillimängu õppimine, ja isegi põhjalikud arvutimängud, võivad olla ajule heaks trenažööriks.

Seega, vaimne pingutus ei pruugi olla probleem. Kuidas aga aru saada, millal ta siiski on probleem? Üks lihtne vastus kõlab nii, et ületöötamine on probleem on siis, kui midagi olulist jääb tegemata. Selleks oluliseks võib olla puhkus, füüsiline aktiivsus, tervislik toitumine, sotsiaalsed kontaktid, kaunid kunstid või midagi muud, mida inimene tegelikult väärtustab. Kõigi nimetatute krooniline puudujääk kipub suurendama füüsilise või vaimse tervise rikke riski. Muidugi võib ületöötamise tõttu jääda tegemata ka töö ise, ja eriti olulisemad osad sellest.

Nende riskide maandamiseks sobib kasutada mistahes tõendatud efektiivseid lahendusi. Need võivad olla üsna pisikesed "eluhäkid", nagu näiteks suhtlusrakenduste automaatsete teatiste kinnikeeramine ehk meilide ja sõnumite lugemine omal algatusel. Palju on tõendeid ka selle kohta, kuidas harjumuseks kujunenud tegevustel on suurem šanss ka kiirel ajal püsima jääda. Sageli aitab neid ja muid lahendusi leida mõne psühhoteraapia või meditatiivse praktikaga tegelemine. Olgugi et lähenemisi on erinevaid, on enamike ühisosaks paranev eneseteadlikkus, mis aitab inimesel märgata, miks ta käitub nii, nagu ta käitub, ning katsetada erinevaid viise käitumise muutmiseks.

Kõiki neid lahendusi saab põhimõtteliselt otsida iga inimene ise. Aga juhina võiks lisaks mõelda sellele, kuidas see töökeskkond, mille ma loon, mõjutab inimeste vaimset pingutust ja selle jaotust ajas. Üks lihtne näide on avatud kontorid, mis uuringute järgi segavad keskendumist ja nõuavad seeläbi inimestelt vaimset pingutust, et oma töö tehtud saada. Samuti on juhil võimalik mõelda kirjutamata reeglite peale, mis tema organisatsioonis kehtivad. Kas nädalavahetuse meilidele vastamine on kombeks või mitte? Kas eriarvamusi tajutakse probleemi või väljakutsena?

Mis on sinu enda juhtimispõhimõtted, millest sa alati, ilmtingimata juhindud?

Mul ei ole väga selgelt sõnastatud põhimõtetete hierarhiat, nii et see vastus ei ole ammendav. Aga üks minu jaoks oluline põhimõte on see, et inimesed on eesmärgid, mitte abinõud. See tähendab, et minu voli ega asi pole panna inimesi tegema seda, mis pole nende huvides, isegi kui see oleks minu või mu tööandja huvides. Mul on seda põhimõtet muidugi lihtne jälgida, sest ma töötan ülikoolis, mille olemuslik lõppeesmärk ei ole omanikutulu, vaid inimeste ja ideede areng. Kuigi ka ülikoolides võib kohata töötajaid, kes ennast või oma ideid arendavad teiste arengu arvelt, pole see ainus ega kaugelt mitte parim viis oma eesmärkide saavutamiseks. Seepärast loodan, et mul õnnestub seda põhimõtet ka edaspidi jälgida.

Muidugi püüan silmas pidada ka praktilisemaid juhtimistõdesid. Näiteks sõnastada sisukaid eesmärke, olla oma kommunikatsioonis võimalikult täpne, anda tagasisidet võimalikult kiiresti ja tasakaalustatult. Neis asjus on mu skoor muidugi hüplik, nii et parim, mis ma saan enda kohta öelda, on see, et mu põhimõtteks on ennast mentorina edasi arendada.

Pärnu Juhtimiskonverents "Muutu või sure"

- Andero Uusberg esineb Eesti pikima ajalooga konverentsil 16.mail

- Laval on veel Tallinki juht Paavo Nõgene, Eesti Panga presidendina ametiaega lõpetav Ardo Hansson, 32.keskkooli direktor Maarja Merigan, humorist, kirjanik ja pererestoraniomanik Vladislav Koržets, karastunud ettevõtja Indrek Rahumaa ja paljud teised

- Konverentsile on oodata 600 tippjuhti, äriliidrit, võtmetöötajat ja turundajat, kes saavad kokku, et arutada disainmõtlemise mõju ja metoodikaid

- Pärnu Juhtimiskonverentsi peatoetaja on Luminor

- Vaata kogu programmi ja osalejaid aadressilt www.juhtimiskonverents.ee.

Jaga lugu:
Seotud lood
KONVERENTSID.EE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Mida teevad parimad juhid teisiti?

Pärnu Konverentsid.ee toetajad:

Liina Leiten
Liina LeitenKonverentsid.ee juhtTel: 51 84 004liina.leiten@aripaev.ee
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79kaspar.kitsing@aripaev.ee